VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20160306

SUSESAUN LIDERANSA F-FDTL: Sei Tempu atu Aprende?

SUSESAUN LIDERANSA F-FDTL: Sei Tempu atu Aprende?

Filipe Rodriguês Pereira*

Filipe Rodriguês Pereira 
Observador Politika-Sosial, Dosente iha Universidade da Paz, no Mate-Restu Masakre Santa Cruz
Konflitu entres Orgaun Soberanu Estadu Timor-Leste nian, Presidente da Republika (PR), Governu no Parlamento Nasional (PN) ligadu ho nomeiasaun no exenorasaun BrigGen Filomeno Paixão no General Lere Anan Timur nudar CEMG F-FDTL ladauk kotu. Konflitu refere ikus hada’et mos ba’a politiku sira depois de PR Taur Matan Ruak hato’o Mensagem Estadu iha Uma Fukun PN, 25 Janeiro 2016. Rezonasia konflitu ne’e tama husi tilun ba’a tilun no ikus sai materia konversa  husi  uma lidun ba’a uma lidun iha populasaun baibain nia let, iha Kafe ba’a sosiadade bolsu mahar sira no ba’a akademikus e universitarius sira nia haknar fatin.

Konflitu temi iha leten daudaun nakfilak a’an sai disputa kompetensia pur kauza exonerasaun no nomeisasaun General Lere Anan Timur no BriGen Filomeno Paixao nudar CEMG F-FDTL tamba parte Governu konsidera desizaun PR Taur nian la tuir Governu nia proposta. Governu iha 24/1/2016 hatama ona rekursu kontensioza administrativa no husu providensia kautelar ba’a Tribunal Rekursu hasoru PR Taur nia desizaun.

Geralmente iha nasaun barak iha konseitu rua konaba oinsa atu rezolve kontensioza administrativa mak hanesan Sistema Rekursu Administrativu no Sistema Juridiksaun Administrativu. Konseitu rua ne’e  utiliza iha nasaun balun iha Eropa. Iha Sistema Rekursu Administrativu kompetensia atu investiga ka julga no hakotu desizaun ba’a kontensiozu administrativu mak Instituisaun nebe’e hirarkiamente a’as liu ka Instituisaun seluk nebe’e estrukturalmente hamrik ketak husi Instituisoins nebe’e hamosu objetu disputa. Iha sistema ne’e instituisaun nebe’e julga kontensiozu administrativu ne’e la’os julga deit validade (keabsahan) husi desizaun nebe’e sai objetu rekursu maibe sei julga no tetu mos aspetu benefisiu (kemanfaatan) husi desizaun refere. Iha ninia julgamantu Instituisaun ne’e iha kompetensia atu foti desizaun hanesan kompensasaun, muda buat balun iha desizaun tamba la los ou bele mos hasai ‘akordaun’ ba’a desizaun administrativu nebe’e hamosu konflitu-disputa. Dala barak sistema ne’e iha ambitu Direitu Administrativu ema hanaran Quasi Juridiksaun Administivu.

Diferente ho  Sistema Juridiksaun Administrativu, iha sistema ne’e Juiz (Tribunal) mak sei julga no foti desizaun ba’a rekursu kontensiozu administrativu nebe’e hato’o husi parte ruma. Tamba Tribunal nudar mos Orgaun Soberanu Estadu nian sei halo julgamentu hodi hamosu check and balances. Iha sistema ne’e Juiz sei hare liu ba’a aspetu validade (keabsahan) ba’a desizaun nebe’e sai objetu disputa nian. Juiz sei la tetu benefisiu (kemanfaatan) husi desizaun nebe’e sai objetu disputa. Iha sistema ne’e mos Tribunal la iha kompetensia atu hamosu desizaun foun hanesan kompensasaun, maibe so bele fo’o penalty multa (ba’a kazu sivil), ou iha ninia akordaun hato’o rekomendasaun atu hadia-muda no/ka kansela desizaun tuan nebe’e hamosu disputa, no Tribunal bele mos hasai rekomensaun hodi husu atu halo desizaun foun.

Geralmente sistema kontensiozu administravitu nudar sistema nebe’e atu fo’o solusaun ba’a konflitus ka disputa iha ambitu ordem administrativa.  Bazeia ba’a konseitu rua temi iha leten, Timor-Leste opta Sistema Juridiksaun Administrativa nudar dalan atu rezolve disputa kompetensia administrativa entre Orgauns Estadu sira.

Artigo 129.º pontu 1 C-RDTL haklaken katak “o Tribunal Superior Administrativo, Fiscal e de Contas (TSAFC) é o órgão superior da hierarquia dos tribunais administrativos, fiscais e de contas, sem prejuízo da competência própria do Supremo Tribunal de Justiça”, no  Pontu 4.b. hateten katak tribunal refere ninia kompetensia ida mos mak atu “Julgar os recursos contenciosos interpostos das decisões dos órgãos do Estado e dos seus agentes”.  Tamba Timor-Leste ladauk iha TSAFC maka Tribunal Rekursu mak sei hala’o julgamentu ba’a kontensiozu administrativa nebe’e mosu entre Orgauns Estado nian, Governu hatama rekursu hasoru PR Taur ninia desizaun, nomeia no exonera CEMG/Vice-CEMG F-FDTL.

Koalia konaba susesaun lideransa F-FDTL, art. 29 Lei No. 3/2010 konaba Defesa Nasional hateten, “o CEMGFA é oficial general nomeado e exonerado pelo Presidente da República, por proposta do Governo, precedida da audição do Conselho Superior de Defesa Militar (CSDM) e do Conselho Superior de Segurança e Defesa (CSSD), através do membro do Governo com competência em matéria de Defesa Nacional”.

Karik antes atu lori ba’a Conselho dos Ministros atu deside se los mak atu lidera F-FDTL, Ministro Defesa konvoka uluk reuniaun konsultivu hodi rona membru CSDM sira nia hanoin ka la’e?! Ida ne’e prosedimento legais nebe’e mak presiza halo uluk antes Governu hakarak hato’o proposta ba’a Presidente da Republika. Membru CSDM kompostu husi CEMGFA, Vice-CEMG. CEMFA, Comandantes Componente sira, Ministro Defesa no entidades nebe’e hetan konvite atu partisipa iha reuniaun CSDM (art. 20 Lei No. 3/2010, konaba Defesa Nasional). Informasaun nebe’e espalha iha publiku hateten governu la konvoka reuniaun konsultivu CSDM.

Artigu 195 pontu 1, Dekretu Lei No. 7/2014 konaba Estatutu Militar hateten “militar pasa ba situasaun reforma nian wainhira atinji ona idade tinan 60”. Pontu 2.(e) haktuir mos “militar nebe’e atinji ona tinan 60 bele kontinua hala’o nafatin ninia funsaun, desde ke hetan kondisoins tuir lei, hanesan: depois hetan tiha aprovasaun ba kontinuasaun funsoins sira husi CEMG F-FDTL nian ka husi Presidente da República, ba kazu CEMG no Vise-CEMG F-FDTL nian, proposta ba militar, nebe’e bele aseita hodi simu ka la’e”.

Bazeia ba’a artigu 195 temi iha leten, ba’a kazu General Lere no BriGen Filomeno Paixao maka governu lolos halo uluk pedidu ba’a Presidente da Republika hodi husu Presidente nia aprovasaun ba’a CEMG no Vice-CEMG F-FDTL nebe’e hala’o hela sira nia funsoins, sira rua bele kontinua sira nia k’nar nudar CEMG no Vice-CEMG ka lae, karik sira rua nia tinan tama ona ba’a idade reforma nian. Wainhira Presidente Republika aprova kontinuasaun ba’a sira, kontinuasaun signifika katak kargu nebe’e sira hala’o daudaun ne’e bele kontinua to’o durasaun mandatu nian remata. Artigu 195 iha leten fo’o mos dalan ba’a PR atu rejeita kontinuasaun ba’a jenerais nebe’e tama ona idade reforma atu lidera F-FDTL. Konaba faktor idade reforma ba’a CEMG no Vice-CEMG hanesan temi daudaun, PR mak iha liu kompetensia atu deside, la’os governu.

Kestaun mak ne’e, tamba sa Governu la hato’o uluk pedidu ba’a PR atu fo’o aprovasaun ba’a idade reforma maibe hato’o mak proposta atu extende Jeneral Lere ninia kargu nudar CEMG no Vice-CEMG F-FDTL nebe’e mak wainhira hot-hotu tu’ur hanoin didiak, sira rua nia kargu refere ladauk kompleta tinan 4. Tamba durasaun mandatu tinan 4 foin defini ninia limitasaun iha Dekretu Lei No. 7/2014 konaba Estatutu Militar. Antes ne’e la iha limitasaun ba’a durasaun mandatu CEMG no Vice-CEMG F-FDTL nian.  Hakerek’nain hakarak dehan deit katak, wainhira ita ka’er prinsipiu non-retroaktivu no bazeia ba’a Dekretu Lei No. 7/2014 maka Jeneral Lere no BriGen Filomeno Paixao ninia mandatu ka kargu foin hahu iha tinan 2014 no sei termina iha tinan 2018.

Ho esplikasaun hirak temi ona iha leten, oinsa mak Tribunal Rekursu atu julga rekursu kontensioza administrativa husi Governu hasoru PR Taur nia desizaun nebe’e Governu husu atu tesi?

Alem de prosedimentu legais wainhira atu exonera no nomeia CEMG ka Vice-CEMG hanesan temi iha leten no prosedimentu legais ba’a militar sira nebe’e tama ona ba’a idade reforma atu kontinua sira nia kargu, presiza mos atu konsidera katak geralmente objetu disputa administrativa nian iha ambitu Direitu Administrativu mak desizaun Nai-Ulun nian nebe’e konkreta, individual no final. Konkreta signifika objetu disputa husi desizaun refere la abstratu, izemplu katak iha duni Dekretu Presidente nian liga ho exonerasaun no nomeiasaun CEMG/Vice CEMG F-FDTL. Individual signifika desizaun refere la indika ba’a publiku maibe ba’a asuntu ema ida ka rua nebe’e temi iha desizaun nia laran. Final signifika desizaun refere definitivu no hamosu ona efeitu legais ou direitu no dever ba’a parte sira nebe’e temi iha desizaun nia laran.

Bazeia ba’a pontus hirak hato’o iha leten, liga ho rekursu kontensiosu administrativu nebe’e parte governu hato’o ona ba’a Tribunal Rekursu maka tuir Hakerek’nain prosesu julgamentu sei hala’o tuir Sistema Juridiksaun Administrativa. Tribunal Rekursu sei hare-tetu validade Dekretu Presidensial nebe’e PR Taur hasai. Hanesan ema barak iha sosial media argumenta ona ho ida-idak ninia opiniaun, Tribunal Rekursu sei tetu no analiza mos ba’a proposta Governu nian ne’e vinkulativu ka la vinkulativu ba’a PR atu foti desizaun. Tribunal mos sei hare-tetu tuir lei no iha praktika, durante ne’e prosedimentu legais hodi exonora no nomeia CEMG/Vice CEMG la’o oinsa, no mos, objetu disputa (PR nia desizaun) nudar desizaun nebe’e final ka lae?!

Disizaun konsidera final wainhira publika ona iha Jornal da Republika tamba ho publikasaun iha Jornal da Republika mak foin fo’o ninia efeitu legais ka hamosu direitu no deveres ba’a individu sira nebe’e exoneradu no nomeadu husi PR nia desizaun. Ba’a kazu ne’e, Governu iha dilema nia laran, karik publika Dekretu Presidensial refere iha Jornal da Republika tamba sei hamosu implikasoins legais, maski lei mos fo’o dalan ba’a governu husu providensia kautelar ba’a Tribunal atu hapara provisoriamente implementasaun ba’a PR nia desizaun hodi hein prosesu julgamentu la’o to’o nia rohan.

Tribunal harí iha mundu tomak ho objetivu geral ida, sai fatin atu hakotu konflitu. Hein katak ho tribunal ninia existensia no mos ho juizes nia imparsialidade iha sira nia k’nar bele fo’o akordaun ida justu ba’a parte sira, Governu no Presidente da Republika, no mos ba’a sosiadade rasional Timor-Leste bele simu juizes sira nia desizaun nebe’e sei hakotu liu husi Tribunal.

Atu taka opiniaun ne’e, Hakerek’nain hakarak fo’o hanoin katak dalaruma ida ne’e mak prosesu harí estadu. Kazu exonerasaun no nomeisaun ba’a CEMG no Vice CEMG F-FDTL sai lisaun bo’ot ba’a entidades hotu iha nasaun ne’e, liu-liu ba’a Ukun-Nain sira. Se Ukun-Nain sira la esforsu atu koko hatu’ur no entende prosedimentus legais ba’a saida deit iha Estadu Direitu Demokratiku ne’e maka ikus bele  fo’o implikasoins politika no sosial  hanesan akontese daudaun.  Mai ita hotu buka atu aprende tan! ** (4/3/2016)***

*Hakerek’nain nudar Observador Politika-Sosial, Dosente iha Universidade da Paz, no Mate-Restu Masakre Santa Cruz, 12 Nov. 1991, Dili.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.