VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20180105

Impact Oriented Approach; Maneira Dezenvolve Agrikultura/tor sai Forti, Riku no Seguru iha Timor-Leste

Impact Oriented Approach; 
Maneira Dezenvolve Agrikultura/tor sai Forti, Riku no Seguru iha Timor-Leste

Quintiliano A. Belo

Quintiliano A. Belo. Impact Oriented Approach;   Maneira Dezenvolve Agrikultura/tor sai Forti, Riku no Seguru iha Timor-Leste
Dadus husi sensus populasaun no uma kain husi 2015 hatudu momos, katak uma kain kuase pursentu 89.75 mak depende ba seitor agrikultura no sai nudar fonte prinsipál hodi ekonomiza nesesidade familia uma kain. Hare ba faktus hirak ne’e prioridade dezenvolvimentu nasional hodi difini seitor agrikultura maka sai eixhu iha ajenda diversifikasaun ekonomia nasional lolos labele sai deit hanesan slogan, maibe tenki tau iha pratika, katak dezenvolve seitor Agrikultura iha Timor-Leste fundamentalmente sei hadiak ekonomia familiar hodi hetan transformasaun sosial total e kompleta.

Loos! Teknikamente dezenvolve seitor agrikultura laos fasil hanesan loke no taka liman. Laos fasil tamba James Scott hateten nanis ona, katak agrikultor ka uma kain area rural nudar komunidade ida ne’ebe kumunga prinsipius rasionalidade sosial ass liu duke rasiosinu ekonomika. Signifika komunidade ne’e prefere hana’i forza kolektivismu duke halo kompetisaun entre sira, utiliza prinsipiu ekonomia moral nudar fundasaun duke ekonomia rasiosinu, produz laos atu buka kresimentu ba sira nia familia uma laran deit, maibe utiliza rasiosinu hodi produz para bele fahe ba malu (share poverty) hodi tulun malu augenta moris too tinan naruk mak priopridade iha sira nia pensamentu nudar sosiedade koletivu.

Antroplojista sira seluk reforza tan, katak bai-bain komunidade hirak ne’e taka no izola sira nia-an husi influensia modernizasaun, tamba sira lakoi valor sosiu-kultural ne’ebe sira bali durante tinan barak lakon iha sira nia le’et maibe, realmente sosiedade Timor-Leste diferente no lahanesan ho antropoljista sira hateten. Realidade ne’e sira hatudu ona bainhira estadu Timor-Leste promove dezenvolvimentu ho deit pensamentu RESULT ORIENTED. Sira nakloke-an nafatin no demonstra vontade ho masimu maske resultadu la lori impaktu direta ba sira nia moris loro-loron nian.

Tamba nee hahu ohin ba oin, labele utiliza deit aprosimasaun dezenvolvimentu ba deit RESULTADU, maibe tenki muda ona pensamentu ho aprosimasaun desenvolvimentu ne’ebe lori IMPAKTU direita ba uma kain agrikultor iha area rural. Basa PNUD rasik iha 1997 fo ona sira nia pontus balun, katak dezenvolvimentu ne’ebe hare liu ba RESULT ORIENTED no ignora IMPACT ORIENTED sei hamosu F-J-R-R-V;
  • Futureless; Hafraku futuru tamba hahu prezente ne’ebe ignora presenza futuru nian no att liu tan kria kultura prezente husi pasadu laos hanesan lisaun ou preferensia diak maibe tamba estoria pasadu mak haruka.
  • Jobless; Laiha kampu ba servisu tamba la konsege kria kampu servisu ho dignidade no ema hotu-hotu defisil atu hetan servisu ne’ebe diak tamba deskriminasaun bazea ba rasa, favoritismu, grupuismu no familiarismu
  • Ruthless; Aumenta dez-igualidade sosial hodi kria numeru mukit iha sosiedade nia leet, nune’e hamosu krizi sosial no ikus liu halo sosiedade lakon esperansa hodi moris hanesan komunidade iha sosiedade ida.
  • Rootless; Laiha partisipasaun husi komunidade ou halo komunidade hanesan objeitu iha dezenvolvimentu nune’e fasilidade ne’ebe governu oferese tuir deit gostu nufim bibi no fahi mak sei utiliza
  • Voiceless; ignora no la aplika aprosimasaun dezevolvimentu bazea aspirasaun husi komunidade, la demokratiku no laiha transparansia.
Konselhu husi PNUD ne’e dala ruma loos tamba realmente akontense durante tinan 15 nia laran no hatudu momos ba ita, katak too 2017 nia rohan seitor agrikultura iha Timor-Leste sai fali dependenti ba produtus importasaun ate seitor agrikultura rasik lakonsege kria kampu de servisu hodi hamenus urbanizasaun jovems no pior liu tan agrikultura sai fali fontes ema mukit iha Timor-Leste. Signifika governu Timor-seidauk konsege transforma Agrikultura Timor-Leste sai Agrikultura ida ne’ebé forti, riku no seguru.

Hare ba realidade nee, aprosimasaun ne’ebe diak atu halo dezenvolvimentu seitor agrikultura iha Timor-Leste ho lalais mak, utiliza maneira de pensamentu ho aprosimasaun IMPACT ORIENTED hanesan solusaun alternativa, duke aprosimasaun RESULT ORIENTED nebe PNUD rasik lamenta.

Maneira de pensamentu ida ne’ebe brani atu hahu promove politika dezenvolvimentu agrikultura bazea ba nesesidades, pontesialidade rekursus no investimentu extra-ordinariu hanesan hirak tuir mai;
  1. Hahu promove fundu extra-ordinariu hodi dezenvolve seitor agrikultura orientadu ba industrializasaun tuir potensialidade rekursu produtus ne’ebé ezisti iha kada zonas no munisipalidade ou diversifika produtus agrikula liu husi establesementu sentru produsaun agrikula, pekuaria no peska.
  2. Hahu promove seitor agrikultura liu husi politika privatizasaun ho modelu invenstimentu entre governu no seitor privadu (PPM-Public and Private Model), entre seitor privadu no agrikultór no entre governu (PFPM-Public, and Farmers and Private Model), seitor privadu no Agrikultór (PFM-Private and Farmers Model).
  3. Hahu promove treinamentu formal no laos formal hodi dudu joven sira sai agrikultór emprezariu liu husi eskola vokasional ho espesialidade.
  4. Hahu promove produsaun lokal liu husi estensifikasaun area produsaun sira no harmoniza pratika kultivasaun produtus agrikulas tuir matenek lokal eziztenti
  5. Hahu promove aktu dez-politizasaun uma kain agrikultór,  kriasaun grupo agrikultór no promove minimiza produtus importasaun ne’ebé la tuir padraun internasional.
Hanoin hirak iha leten bele akontese ho lalais bainhira iha dunik seriedade politika atu aplika modelu dezenvolvimentu ho maneira IMPACT ORIENTED. Tamba tuir hau nia hanoin seriedade politika ho maneira ne’e maka mais realistiku no sai solusaun alternativa atu resolve tiha desafius sira hodi muda seitor agrikultura no agrikultor sai agrikultura/tor forti, riku no seguru.
  • Agrikultura/tor Forti maka agrikultura ida ne’ebé hatudu performansia produsaun ho kualidade, kuantidade sufisienti no la depende ba insentivu husi seitor publiku.
  • Agrikultura/tor Riku maka agrikultura ida ne’ebé lori rendimentu ekonomia ba familia uma kain ho sustentablidade no familia uma kain mak sai jestor ba produsaun produtu sira iha kompetisaun merkadu lokal, nasional, rejional no internasional.
  • Agrikultura/tor Seguru maka agrikultura ida ne’ebé produz ai-han ho sufisienti hodi asegura disponiblidade alimentar ho sustentablidade, prontu trava invasaun produtu esterna sira, no preserva natureza ba jerasaun futuru.
Nufim komunidade area rural hetan moris diak ho sustentablidade no transforma Timor-Leste sai Nasaun Forti, Nasaun Riku no Nasaun seguru….. Abracos


Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.