VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20171126

Hakbiit Inan-Aman Forte Iha Sociadade Timor-Leste

Hakbiit Inan-Aman Forte Iha Sociadade Timor-Leste

Husi. Carinton Salazar G. Freitas

carinton15@gmail.com
Telemovel : (+670)77903355
Matenek sira husi postu dekonstrusaun modernizadu dehan mundu agora dook husi pensamentu kognitivu maibe hanesan ema Timor ita orgulhu tamba ita seidauk lakon ita nia identidade original, iha ita nia sociadade sei ejiste nafatin aspetu matrilineal no patrilineal no hakbiit liutan ho fetosa ka umane hafolin ka barlake (Dowry) no ida ne’e mak matenek nain sira husi postu dekonstrusaun modernizadu haluha liu-liu iha Timor-Leste.

uma kain iha definisaun rua ida mak familia origen ka familia konjugal (conjugal family) ne’ebé entre lain, fen ho oan sira. Seluk mak familia konsangin (Consanguine Family) ne’ebé mos bele mai husi subriñu, tia, avo husi parte seluk ne’ebé sei iha relasaun ho raan nian ne’ebé hela hamutuk iha fatin ida, ka uma ida bele mos familia dook mai hela hamutuk. Nune’e bele mos dehan extended family ka familia extende (Narwoko ho Suyanto,2004,p.14).

Iha ita nia sociadade liu-liu aman sira dalawain haluha oinsa nia bele serve ninia familia (parseiru) karik otas nurak no buat hotu sei foun, karik mos la iha interese hatene konaba fen/inan nia kondisaun tamba hotu-hotu dehan ne’e feto nia servisu, karik mos bele dehan la iha konhesimentu ne’ebé klean entaun halo ema susar atu bele hatene buat foun. Presija hatene
  1. Aman mak ativu no responsavel geral no masimu ba uma kain iha aspetu isin no klamar nian ba parseiru
  2. Hatene kuida inan ka fen wanhira kosok iha kanotak ka periudu isin rua
  3. Fo hanoin no suporta fen hakbesik ba fasilidades saúde
  4. Hatene fo primeiru sekoru wainhira akontese risku ruma ba inan no kosok
  5. Hatene kous fo haris kosok wainhira durante tinan lima ba karaik
  6. Akompanha dezinvolvimentu labarik nian hahu husi kanotak too boot
  7. Eduka no responsabiliza labarik too nia bele hetan ninian vida rasik
Hanoin iha leten ne’e autor hakarak deskreve deit oinsa partes kompotentes bele hamutuk nune’e bele solusiona, kestaun hirak ne’ebé aman foun sira hasoru iha sociadade liu-liu iha vida uma kain nian. Partes relevantes ne’ebé presija tebes tulun hodi nune’e bele tulun no solusiona ba pasu hitu iha leten ne’e mak Estadu (Ministeriu Saúde no Ministeriu Justisa), Orgaun Relizioju sira hotu ne’ebé sira saran sira nia fiar ba.

Nune’e parte Minsteriu saúde nian presija tebes fo tulun iha termu formasaun ba Aman foun nune’e mos inan sira ne’ebé foin atu tama ba forma uma kain nian. Oinsa sira bele konhese no kuida fen ka inan bele mos halo esplikasaun konaba korpu ema nian liu-liu parte ne’ebé vital sira no oinsa ninia risku sira.

iha fatin balun wainhira inan ida atu ba partus iha fasilidades saúde aman presija hetan certifikadu formasaun konaba oinsa kuida inan ho kosok. No ba inan sira ne’ebé la iha kaben ka la iha ema ne’ebé responsabiliza ba nia aan presija sasin ida liu-liu inan aman husi inan ne’ebé atu partus ne’e atu nune’e la difikulta prosesu durante hetan asistensia iha ospital ka fasilidades saúde sira seluk.

Parte justice nian mos fasilita formasaun ba inan aman sira ne’ebé foin hari uma kain nune’e sira bele hatene liutan sira nia direitu sidadania, nomos fasilita formasaun nomos dokumentus sel-seluk tan ne’ebé relevante ho direitu sidadania nian.

Orgaun relizioju sira partense ba vida klamar nian, nomos akompanha akonselamentu moral oinsa bele hetan harmonia iha vida uma kain. Fasilita mos certidaun batismu ka certidaun sira seluk depende reliziaun ne’ebé nia fiar ba. Bazeia ba formasaun ida ne’ebé profundu kada ema ida hetan, ijemplu fo formasaun durante loron tolu, ka semana ida depende ba modul ne’ebé iha nune’e bele haklean liu sira nia konhesimentus konaba aspetu moral iha sociade.

Autor fiar no garante katak wainhira pasu sira ne’ebé deskreve iha artigu ida ne’e parte relevantes sira bele tau iha konsiderasaun mak hamenus ona violensia bazeia ba jeneru, hakbiit ema nia konhesementu konaba vida moris iha sociade, hakbiit ema nia konhesimentu konaba saúde no detallhamente konaba moris iha vida kazal nian, halo ema bele valoriza didiak moris nudar sidadun ne’ebé onestu, tamba sira hetan ona edukasaun civika.

Artigu ida ne’e autor hakerek bazeia ba realidades balun ne’ebé agora dadaun iha, tamba autor rasik sidadaun Timor no hela duni iha Timor.
Bele mos hato’o kritikas no ideias ba : carinton15@gmail.com
Telemovel : (+670)77903355

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.