VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20140708

Ativismu Kizomba


ATIVISMU KIZOMBA
Anacleto Da Costa Ribeiro
Vila-Verde, Dili Timor-Leste
****

Atu selebra nia tinan ba dala 26, RENETIL halo kolokiu ida iha 4 Jullu 2014 hodi fanu ita atu haburas hikas (revitaliza) ita nia espiritu ativismu ba prosesu libertasaun no hametin soberania. Kolokiu nee halibur aktivista sira Otas Ponte Cais (tempu kolonialismu 1975), aktivista Otas Cristo Rei (tempu okupasaun Indonesia) no Ativista  Otas Kizomba (tempu ukun aan) hodi halo reflesaun konaba relevansia ativismu no oinsa haburas hikas ativismu iha kontestu ukun rasik aan.
Nudar partisipante ida iha kolokiu nee hau hakarak hatama hau nia kanuru tohar hodi tetu no sukat didiak asuntu ida nee konaba situasaun ativismu ohin loron. Hamutuk ho ativista sira hosi Otas Ponte Cais hanesan: Dr. Mari Alkatiri, Dr. Lucas da Costa, to’o Otas Cristo Rei sira hanesan: Sr. Fernando Lasama, Gregorio Saldanha, Sra. Micato, Constancio Pinto, no sst, ami koalia, tesi lia no soe lia oinsa bele haburas hikas espiritu ativismu iha tempu ukun aan nee. Hotu-hotu sente laran susar ba situasaun ativismu ohin loron neebe laiha hun laiha dikin. Ativismu iha tempu ukun aan nee toba dukur hela needuni presija dere sinu hodi fanu.
Ativismu nudar forsa moral no politika ida hodi halo mudansa ba kondisaun moris iha aspetu oin-oin. Nudar forsa moral ativismu hahiii valor moral no socio-kultural atu sukat lia los no halo asaun hodi muda hahalok aat ba hahalok diak. Nudar forsa politika ida, ativismu bele halibur grupu hirak neebe iha interese hanesan hodi luta hasoru status quo no injustisa sosial. Needuni, ativismu sei relevante nafatin iha kontestu ukun aan nee maske nia natureza ho karakter oin seluk.
Espiritu ativismu Otas Ponte Cais (1975) nakonu ho slogan: ”Abaixo Imperialismo, Fora os Colonialistas, Mate ka Moris Ukun Rasik Aan, Mate iha Bandeira Hun, sst.” Ativismu otas nee mosu ho espontaneu tanba kauza nasional ida atu luta ba libertasaun Patria ka ukun rasik aan. Ativismu otas ida nee kesi ho espiritu unidade nacional boot. Hotu-hotu terus kleur ona iha kolonialismu nia okos needuni hamosu solidaridade nasional boot iha Timoroan sira atu luta ba libertasaun nasional. Ativismu iha otas ida nee defini momos nia inimigu ida deit maka Kolonialismu.
Ativismu Otas Cristo Rei nakonu ho slogan:” Viva Xanana, A Luta Continua, Viva Timor-Leste, Viva CNRM/CNRT, Viva FALINTIL, Viva Juventude Loriku Aswain, sst”. Ativismu iha otas ida nee hatutan espiritu luta hosi otas uluk nian. Otas ida nee define nia inimigu boot maka Indonesia nudar forsa okupante neebe teri netik dalan ba prosesu auto-determinansaun. Ativismu ida nee buras no metin nafatin tanba moris iha terus hanesan needuni hamosu espiritu solidaridade ida neebe metin. Ativismu otas nee organizadu diak liu tanba hamahan iha frente tolu: Frente Armada, Frente Klandestina no Frente Diplomatika nia okos.
Kolokiu RENETIL nee hatoo preokupasaun katak hafoin ukun aan tiha ativismu mate ka toba dukur hela. Ativismu seidauk mate maibe toba dukur hela. Ita bele dehan ativista sira otas rua uluk nian sei dada iis tanba sira kolen luta durante tinan  barak ona ba prosesu libertasaun patria needuni sira presija deskansa. Maibe sira toba dukur liu tiha no haluha tiha atu hatutan espiritu ativismu nee ba otas tuir mai. Needuni RENETIL presija dere sinu hodi fanu sira tanba sira mak iha responsabilidade atu hatutan espiritu ativismu ba otas foun sira neebe hanaran ativismu “Otas Kizomba”, ativismu tempu ukun aan nian neebe nakonu ho tentasaun no sadik oin-oin.
Ativismu otas kizomba iha karakter ida hanesan ho jenre musika no dansa neebe popular iha Angola. Tanba ritmu muzika kizomba nee neineik maibe sensual needuni maka dala barak halo ita dukur no haluha rai. Ambiente ativismu iha otas ida nee dinamiku no kompleksu liu. Ativista sira iha tempu ukun aan hetan tentasaun oin-oin no presaun nabanaban deit, hosi leten, hosi kraik, hosi sorin, needuni halo ativista sira neebe espiritu fraku ka laiha prinsipiu bele monu namtate deit hanesan aitahan maran.
Tuir los ativismu iha tempu ukun aan nee buras liu no kaer la metin liu tanba ita moris ona iha ambiente ida demokratiku liu, Republika Demokratika Timor-Leste. Ativismu tempu uluk maske ho susar bele buras iha rejime autoritariu rua nia okos, nusa maka iha tempu ukun aan nee ativismu labele buras? Otas Ponte Cais no Otas Critso Rei maka tenke hola responsabilidade moral atu hatutan espiritu ativismu ba Otas Kizomba atu haburas nafatin ativismu iha tempu ukun aan nee.
Aktvismu Otas Kizomba sei nakonu ho slogan: ”Abaixo Pensaun Vitalicia, Hamenus Kiak, Hapara Korrupsaun, Hapara Violensia Domestika, Adeus Konflitu Benvindo Dezenvolvimentu, Hametin Ukun aan no Soberania, Ita Nia Lian Ita Nia Rai! no sst. Otas ida nee tenke define lolos inimigu maka se. Ativista sira Otas Kizomba tenke iha ajenda klaru atu luta ba libertasaun povu hosi kiak, injustisa, problema estrutural nomos neo-kolonialismu neebe sei buras iha Timor-leste.
Karakter Ativismu
So buat mate deit maka halai tuir deit bee sulin, ema moris la halai tuir bee sulin maibe bele halai hasoru bee. Ida nee mak karakter ativismu neebe sempre ezizi mudansa ba status-quo maske dalabarak mudansa sempre hamosu rezistensia. Aktivista sira tenke sai hanesan ajente ba mudansa.
Otas tuan sira tenke hatutan espiritu no karakter ativismu ba jerasaun foun atu nunee bele haburas nafatin ativismu iha kontestu ukun aan nian. Karakter importante ida maka ativismu sempre halo asaun ka ativismu tenke Anti-NATO (No Action Talk Only). Too ona tempu ba ativista sira hodi lalika gasta tempu tomak atu hein hodi rona deit retorika politika. Ativista sira fiar katak pratika maka kriteria ba lia lo’os.
Voluntarismu (manaan Lalehan) no independente mos nudar karakter importante seluk ba ativismu. Ideia atu luta ba mudansa nee tenke mai hosi ema idaidak (voluntariu) nia hakarak no la depende ema seluk (independente) tanba ativisimu ezizi ema nia komitmentu boot iha asaun.
Karakter importante ida seluk maka ativismu tenke Anti-Netral. Ativista sira tenke sadere ba parte ida ka parte sira neebe hetan injustisa. Ativista labele netral tanba netralidade sei ajuda deit opresor sira, netralidade nunka ajuda vitima sira. Nunee mos ativista sira labele nonok deit tanba silensiu sei halo opresor sira barani liu, no nunka ajuda sira neebe ema hanehan.
Ativista tenke ativu katak labele hein deit bola maibe tenke ba hasoru bola. Presija haketak Sidadaun Ativu ho Sidadaun Ativista. Sidasaun Ativu ema haruka nia tun nia tun, ema haruka sae, nia sae. Ema haruka nia ba rai naruk, nia ba rai naruk. Sidadaun ativu laiha ajenda ba mudansa maibe sidadaun ativista halo asaun tuir ajenda politika neebe dala barak kontra status quo. Sidadaun ativista la’os bibi-malae atu ema haruka tun-sae. Ativista bele halo diferensa entre politika: ”Povu Kuda (kuda aihan), Governu Sosa,” ho politika: ”Povu Kuda (animal), Governu Sa’e.”
Ativismu ‘Otas Ponte Cais, Otas Cristo Rei no Otas Kizomba idaidak iha nia karakter neebe lahanesan needuni maka atu haburas hikas espiritu ativismu presija reajusta nia metodu no formatu tuir kontestu no karakter otas idaidak nian. Metodu ativismu barak liu maka halo protestu publiku, hanesan halo enkontru iha publiku, etc. Iha metodu oin-oin neebe fahe ba rua metodu ho asaun nonviolensia no metodu ho violensia. Metodu rua nee uza depende ba situasaun. Ativista sira tenke konsidera uza metodu neebe apropriadu tuir kontestu tanba metodu ho violensia neebe uluk uza bele la relevante ba kontestu foun.
Ativista Nasionalista
Ativismu maka pratika ida hosi nasionalismu. Ida nee siginifika katak nasionalismu ezizi ativismu atu alkansa nia objetivu tanba ativismu maka Nasionalismu nia Liman no Ain. Needuni maka aktivista tenke sai mos Ema Nasionalistaida neebe luta ba interese nasional
Sekarik komputer ida la funsiona, ita sei buka hatene uluk nia kauza nee iha neebe. Ita cek uluk nia hardware (perangkat keras), se laiha buat ida a’at hafoin ita cek fali nia software (perangkat lunak ka sistema), keta iha buat ruma naksalak karik. Sekarik laiha buat ruma aat entaun ita presija cek maka ema ida neebe uza komputer nee (mindware), karik nia mak naksalak ka aat.
Analogi ida nee atu bolu ativista sira atu fo atensaun ba mudansa mentalidade nasaun foun TL nudar produtu hosi kolonialismu Portugues (besik tinan 500) no okupasaun ilegal Indonesia (tinan 24). Maske ita ramata ona prosesu deskolonizasaun maibe ita seidauk deskonoliza ita nia hanoin (decolonizing the mind). Timoroan sira balu sei hanoin katak sira nee sei ‘provincia ultramarino Portugues nian’ no balu sei hanoin hanesan ‘propinsi ke-27 Indonesia’ nian. Ida nee mak moras ‘inferiority complex’ tanba ema hanehan kleur ona needuni sempre sente kiik hela deit no la fiar aan. Needuni ajenda ativismu Otas Kizomba tenke define nia problema lolos iha prosesu harii nasaun nee maka ‘mindware’ no la’os hardware no software. Ita bele iha hardware no software diak maibe bainhira mindware ladiak maka nasaun sei tata rai. Nasaun Forte maka Estadu Forte!
Ativismu so bele buras bainhira aktivista sira manifesta sira aan sadere ba ideolojia ida. Nasionalismu nudar ideolojia alternativu ida neebe aktivista tenke sadere ba atu labele monu ba tentasaun nomos labele sai hanesan aikakeu neebe haliis tuir anin deit. Ativista sira bele sadere ba sentru eskerda, sentru direita, ka seluk maibe importante liu maka ativista sira tenke hatene joga iha kampu laran (kontestu). Se ativista sira joga beibeik iha kampu liur maka ema bele tebe sai ita hosi kampu ka hasai hosi jogo.
Ativismu nee esforsu kolektivu. Atu hetan nia efeitu maka ativismu mos ezizi kolektivismu iha asaun. Maibe atu mobiliza kolektivismu nee iha Otas Kizomba ohin loron nee susar tanba ativista sira tenke muda hanoin (mentalidade) tolu tuir mai nee: “Matak imi nian, tasak hotu-hotu nian” (mentalidade oportunista alias Mau Lambe), “Matak ami nian, tasak ami nian” (mentalidade egoista alias Mau Raut) no sira neebe hanoin: “Matak ami nian, tasak ita hotu-hotu nian” (mentalidade munafik alias Mau Rega). Importante ba ativista nasionalista sira atu muda hanoin sala tolu nee ba hanoin koletivu ida deit: “Matak ita hotu-hotu nian, Tasak mos ita hotu-hotu nian.” Ida nee maka hanoin ativista nasionalista.
Ativismu laos ekskluzivu knar sosiedade civil nian deit maibe se deit bele haburas ativismu inklui membru sira hosi orgaun estadu nian hanesan Governo hamutuk sidadaun hotu-hotu. Importante ema nee tenke iha ajenda klaru no iha komitmentu atu halo mudansa ba situasaun neebe la justu neebe afeta nia moris.
Nunee mos, ativismu presija lider ida diak atu haburas ativismu iha TL. Lider mak nudar figura ida neebe aktivista sira banati tuir nomos hanesan figura estrateziku atu halo mudansa. Lider sira nia pozisaun no sira nia vizibilidade sira bele fo impaktu boot liu ba servisu ativismu hodi hetan atensaun boot liu. Iha mundu iha hatene Mahatma Gandhi and Martin Luther King, Jr. nudar ativista boot. Ukun nain sira iha TL barak mai hosi aktivista iha tempu rezistensia needuni sira maka sei hanesan inspirador no motivador ba ativismu iha TL. Needuni sei fasil atu haburas ativismu iha tempu ukun aan nee.
Lian maktaka: Ativista Otas Kizomba tenke sai Ativista Nasionalista ida neebe Think National, Act Local (Hanoin Nacional, Asaun Local).

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.