VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20131204

Ponte Comoro II Teknikamente dura to’o tinan 100

MOP ho Kontraktor Garante, PN dehan rahun!

Dili. Teknikamente Ponte Comoro II ninia kondisaun diak to’o tinan atus ida (100). Depois inspesaun teknika ba Ponte Comoro II, Eng. Agus Suroso, nudar Tecnical Advisor ba Ministro das Obras Publicas (MOP) defende katak “hare husi parte estrutura Ponte Comoro II nian, ponte nia kondisaun "life time" dura to’o tinan atus ida”.

Parte seluk, husi Empresa Kontraktora WIKA, liu husi Eng. Perry garante katak ”tohik witoan ne’ebe akontese la fó impaktu ba estrutura Ponte Comoro II”.

Ponte Comoro II hari'i ho ninia estrutura Beton ka besi-asu ne’ebe bele fó ninia durasaun ba tinan atus ida (100).

Ponte Comoro II  Beton ne’ebe  latan iha Leten ho kapacidade K800 Kg/Cm2, Fe 72 Mpa. Ninia Beton ne’ebe tidin ba rai ho todan K350 Kg/Cm2, Fe 28 Mpa. Tuir Teknista sira katak, ”Beton iha konstrusaun Timor-Leste ho deit  175 Kg/Cm2-225 Kg/Cm2.

Tuir valor no sistema realizasaun ninia indikasaun ho valor husi 0-5 ne’ebe ninia diskrisaun ma'ak:

0 - Diak tebes. Ninia servisu hala'o mak manutensaun rutina;
1 - Diak. Ninia servisu mak manutensaun rutina;
2 - At. Manutensaun rutina no rehabilitasaun;
3 - At liu. Rehablitasaun;
4 - Kritiku. Rehabilitasaun no troka ponte;
5 - Ikus liu mak monu ka nakfera. Servisu ne’ebe mak hala'o troka ponte;

Tuir Kontratu WIKA liu husi Eng. Pery katak “kondisaun Ponte Comoro II iha nivel 0 ne’ebe dura to’o tinan atus ida (100)”.

Parlamento Nacional (PN) liu husi Komisaun E kestiona Ponte Comoro II ne’ebe dehan aat i media sira jeneraliza hakerek katak “Ponte Comoro II rahun (Quinta-Feira, 05/12/2013)”.

Tuir observasaun sidadaun babain balun dehan katak, "Deputadus sira iha Uma-Fukun prezisa rekrut tecnical advisor diak ruma ne'ebe peritus iha teknika civil atu nune bele advise sira konaba kestaun teknikas molok hato'o intervensaun ruma, se lae intervensaun sira ne'e la kontribui (lee construtivu) ba desenvolvimentu, hanesan dehan iha bahasa indonesia "asal bunyi (Asbun) deit". 

Sidadaun sira mos kritika Media ne'ebe la iha konesimentu teknikas foti isu ho titulu bobot hanesan "forma isu deit" maibe fakta la iha". Kestiona tan sidadaun ne'ebe la kohi refere ninia identidade katak "ida ne'e mak qualidade ita nia Deputados nudar lejislador no fiskalizador ne'ebe iha". Mos ne'e mak, "qualidade media ne'ebe ita iha", minimu konesimentu konaba areas teknikas sira. Lamenta sidadaun ne'ebe lakohi dehan naran ne'e.

Tuir agenda ne'ebe FH iha asesu katak, Ministerio Obras Publicas (MOP) sei hala'o Conferencia iha loron Quinta-Feira (05/12/2013), tuku 04:00 pm Hora Timor-Leste, fatin Edificiu MOP, Mandarin, Dili, Timor-Leste.

05.12.2013
FH Dili, Timor-Leste

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.