VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20130729

DIREITUS, DEVERES NO RESPONSABILIDADES UMANUS

Introspesaun Kiik ida

Husi : Victor Tavares

To’o ona tempu atu ita buka tetu no hatuur balansu nebee hanesan entre konseitu Direitus Umanus ho konseitu Deveres Umanus iha ita nian moris loron-loron.

To’o ona tempu atu ita promove konseitu Deveres Umanus sai hanesan konseitu ida ne’ebe mos presiza tau iha pratika no sai hanesan norma “universal” ida ne’ebe ema hotu respeita no halo tuir iha nasaun ida ne’e.

Ita koalia kona ba Justisa ho Direitus Umanus maibe ita labele ignora komponente importante seluk mak konseitu Deveres Umanus. Tanba, koalia kona ba Direitus Umanus ho Justisa maibe ita ignora Deveres Umanus, oin sa mak ita bele hetan Justisa ? Tanba, ita hotu ejize deit direitus no hetan benefisius maibe ita barak ka balun la kumpri ka kumpri oituan deit ita nian dever.

Direitus Umanus labele sai hanesan instrumentu padraun ida nebee mos hanesan sasukat ka instrumentu regulador atu karakteriza sosiedade ida iha paz no demokrasia, ka sai hanesan faktor ida iha nasaun ida atu determina iha ka la iha Direirus Umanus ho Justisa. Tanba, iha ona faktus barak ne’ebe justifika katak konseitu Direitus Umanus iha frakeza barak iha nian aplikasaun. Mundu tomak, liu-liu nasoins hirak ne’ebe moris iha sistema demokrasia, ninian sidadauns sira sempre utiliza konseitu Direitus Umanus atu defende an ka defende ema ruma ka defende grupu ruma. Direitus Umanus sai hanesan abrigu nebee seguru ba aktu no omisoins ruma nebee sidadaun sira halo maibe viola lei no ordem publika.

Konseitu Direitus Umanus apenas abstasaun jeral ida ne’ebe sai universal iha aplikasaun no interpretasaun ne’ebe uniformizada ba kazu hotu-hotu. Katak, ita la distingi entre kazu ho efeitu akontesimentu violasaun ema ruma nian direitu ne’e rasik.

Kazu, tanba sa ema ruma viola ema seluk nian direitu ? Ou tanba sa ema ida viola ema seluk nian direitu ?

Efeitu, ema ne’ebe sofre ka afetadu tanba ninian direitu ema seluk viola.

Kestaun seluk mosu, tanba sa ema ida viola ema seluk nian direitu ? Karik ema ne’ebe viola ema seluk nian direitu tanba justa kauza ruma ka situasaun ruma obriga ema ne’e viola ema seluk nian direitu ?

Dala barak ita konsidera Direitus Umanus hanesan iha ninian forsa imunidade no inviolabilidade, tanba ne’e dala barak ita kondena ema ruma nian aktu, mesmu autoridade polisia ruma baku sidadaun ruma tanba sidadaun ne’e la kumpri ninian dever, maibe tanba ita nian mentalidade kesi metin ba Direitus Umanus halo ita la konsege hanoin kazu, (tanba sa polisia baku), maibe subjetivamente ita kaer efeitu,(sidadaun ne’ebe sofre tanba hetan baku hosi polisia) sai hanesan ita nian unika no ultima konkluzaun.

Dala barak mos ita utiliza Direitus Umanus sai hanesan abrigu hodi subar ita nian an hosi kondenasaun, depois de ita pratika hahalok aat ruma. Ita pratika krimi ruma maibe ema seluk mos kontribui indiretamente iha krimi ne’e bainhira ema seluk utiliza direitus umanus hodi defende ka salva ita hosi akuzasaun ruma, ne’e hatudu katak iha realidade dala barak ita defende direitus umanus tuir ita nian persepsaun instinta, ita interpreta tuir ita nian sentimentu kona ba direitus umanus, maibe la haree ba konseitu ne’e nian sentidu loloos. Ida ne’e mak frakeza konseitu direitus umanus bainhira tau ba pratika.

Atu regula loloos ita ema nian hahalok iha sosiedade ida livre no demokratika, presiza iha factor tolu ne’ebe submete ba lei, factor tolu ne’e mak: direitu, dever no responsabilidade.

Direitu

Ema hotu iha nian direitu privativu, direitu naran di’ak, direitu hetan matenek, direitu ba vida, direitu ekonomiku, direitu dignidade, direitu hetan respeitu, direitu hetan protesaun, direitu partisipa iha politika, sidadauns sira iha direitu hetan solusaun ba sira nian problemas, direitu hetan asesu ba servisu publiku, direitu hetan dadus no informasaun kona ba estatistika nasional, veteranus ho ex-kombatentes sira iha direitu atu goza kondignamente ukun an ida ne’e, ferik ho katuas sira, faluk no oan kiak sira iha direitu atu hetan ajuda hosi estadu, ho direitu sst.

Ezemplu kazu :

1) juventude ejize direitu atu estadu tau matan ba sira ho razaun katak juventude mak futuru nasaun nian.

2) veteranos ho ex-kombatentes merese hetan direitu ba pensaun vitalisia.

Dever

Ema hotu iha nian dever atu kumpri lei no ordem, dever moral, dever kontributivu, dever edukasaun sosiedade, inan-aman sira iha dever eduka oan sira, familia iha dever kria ambiente amigavel ho vizinhu sira, juventude iha dever atu kontribui ba paz iha sosiedade, organizasoins iha dever atu kumpri lei no ordem, politikus sira iha dever atu hala’o politika tuir nesesidades povu nian, iha dever mos atu kumpri lei no ordem, dever atu eduka povu, lideransa partidus sira iha dever respeita malu, respeita instituisoins, respeita sosiedade sivil, respeita privacidade ema ida-idak nian sst. Governantes sira iha dever atu atende sidadauns sira, sidadauns sira iha dever atu kolabora ho autoridades militares ka polisiais, dever kolabora ho estadu ba interese nasional, sidadauns sira mos iha dever atu koopera ho estadu ba solusaun ba problemas iha komunidade nian leet, dever kontribui ba estabilidade, paz no dezenvolvimentu, no estadu mos iha dever atu fo garantia ba sidadauns sira nian bem estar, dever atu tau matan ba veteranus no ex-kombatentes sira bele moris ho kondisoins dignifikantes tanba veteranus ho ex-kombatentes sira ne’e kumpri sira nian dever moral no material durante tinan rua nulu resin nian laran, no mos ita hotu iha dever atu proteje riku soin no salvaguarda soberanian nasional, ho mos dever sst.

Ezemplu kazu :

1) juventude la kumpri sira nian dever atu kontribui ba dame no domin entre sira iha sosiedade nian laran, tanba grupus hosi juventude ne’e rasik sei hamosu konflitus entre sira, rivalidade entre grupus artemasiais hamosu konflitu nee tanba viola dever atu kumpri prinsipiu fundamental arte moris hamutuk iha diversidade.

2) ema balun temi hakarak kombate korrupsaun maibe sira la kumpri sira nian dever atu evita korupsaun, hodi nune’e sira rasik sai korruptor.

3) veteranos ho ex-kombatentes sira kumpri ona sira nian dever kontributivu moral e material ba libertasaun nasional.

Responsabilidade

Faktor prinsipal seluk ne’ebe mos importante atu regula sosiedade ida livre, demokratika no pluralismu mak responsabilidade.

Dala barak ita hala’o ita nian direitu no dever, maibe iha hala’o direitu no kumpri ita nian dever ne’e rasik mos dala ruma la ho responsabilidade. Ezemplu, sidadaun balu ezije sira nian direitu atu estadu tau matan ba sira nian moris maibe sira rasik la iha responsabilidade ba sira nian an, ba sira nian oan sira, atu oin sa sira bele moris la depende ba estadu. Iha juventude sira nian leet, liu husi moris liberdade no demokrasia, sira uza sala liberdade no demokrasia nee, jovens feto ho mane sira ultrapassa valores tradisionais iha relacionamento resulta konsekuensia ba inan-aman sira mak responsabiliza ba sira nian aktu. Ezemplu seluk, sidadaun balun ne’ebe hamoos bee dalan iha uma oin, maibe fo’er ka tahu ne’ebe sira hasai hosi kanu ka bee dalan tau fali iha dalan klaran. Iha parte ida sidadaun ne’e kumpri nian dever kontribui ba saude publika hodi hamoos bee dalan, maibe la ho responsabilidade. Ka funsionariu ida ne’ebe uza sasan estadu nian la ho kuidadu hodi estraga sasan ne’e sai aat maibe ho hanoin ida katak estadu bele arranja fali seluk. Nee hatudu katak sidadaun nee la iha responsabilidade ba estadu nian sasan nebee nia uza.

Ne’eduni, direitu ho dever tenke akompanha ho aktu responsabilidade, selae, direitu ne’ebe ita goza no dever ne’ebe ita kumpri ka halo tuir maibe la funsiona ho kompletu iha estadu de direitu demokratiku nian laran, sekarik buat hirak ne’e ita halo la ho responsabilidade.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.