Presiza Militar
Obrigatoriu iha Timor-Leste ?
Filipe Rodrigues
Pereira*
Semana hirak liuba mosu diskursus
(wacana) konaba Militar Obrigatoriu (MO) iha Timor-Leste. Diskursus ne’e komesa
hetan feed back husi sosiadade sivil, membrus parlamentares, akademikus no sel-seluk tan ho
ida-idak ninia hanoin. Balun aseita atu implementa MO, balun laran rua-rua
(duvidas/ragu-ragu) no balun rejeita. Agora daudaun grupus intelektuais sira
koko halo diskusaun limitadu ba’a asuntu ne’e.
Koalia konaba MO maka klaru koalia
konaba forsa defeza estadu ida nian (kekuatan pertahanan negara). Atu sukat
forsa defeza estadu nian, presiza buka hatene uluk persepsaun de ameasas,
definisaun ameasas no nivel ameasas nian. Normalmente persepsaun refere hato’o
liu husi paper akademiku periodiku ida, nebe’e iha nasaun balun konhesidu ho Strategic Defense Review (SDR). Liu husi SDR bele halo analiza
konaba estrategia defeza estadu ida nian ho tendensia de ameasas/funu iha
kontextu internasional, regional no nasional. Ho karakter de ameasas nebe’e
ligadu ho kontextu hanesan temi daudaun maka hamosu naturezas de ameasas oin
rua, ameasas nebe’e mai husi interna no ameasas nebe’e mai husi parte externa.
Husi tipus ka natureza de ameasas hanesan
temi iha leten maka dudu nasaun lubuk iha mundu implementa MO.
Argumentasaun dominante nebe’e uza nudar razaun implementa MO mak situasaun
ameasas funu nian nebe’e bele fo’o impaktu ba’a existensia estadu ida nian. Por
izemplu iha Iran, Israel, Korea de Sul nebe’e nivel de ameasas ka funu bele
mosu iha kualker tempu.
Hakait esplikasaun iha leten ho
kondisaun Timor-Leste, saida mak sai nudar nesecidades atu implementa MO iha
Timor-Leste?! Karik Timor-Leste existe iha rejiaun nebe’e nakonu ho ameasas
funu nian? Karik nasaun vizinhu hanesan Indonesia no Australia iha tendensia ka
sai potensia nebe’e bo’ot atu invade Timor-Leste iha futuru?! Ameasas ka funu nebe’e Timor-Leste sei infrenta nudar ameasas/funu people war,
people war under modern conditions ka limited war under high technology conditions?! Normalmentepeople war ka people war under modern conditions mak presiza
mobilizasaun massa (militar obrigatoriu) hodi proteje existensia estadu ida
nian.
Alem de ameasas funu nian sai nudar
razaun implementasaun MO, razaun seluk mos mak tamba kuran esperitu
nasionalismu iha sosiadade nia let. Iha hanoin ida katak kuran esperitu
nasionalismu fo’o impaktu hanesan mosu aktus korupsoins, atetudi barukten,
inpontualidade, intoleransia, konflitus sosiais no sel-seluk tan. Kestaun mak
ne’e, ba’a atetudes hirak nebe’e temi daudaun ninia uniku solusaun mak tenki
liu husi Militar Obrigatoriu?!
Dada oituan ba’a Timor-Leste iha pasadu,
karik eis gerilheirus nebe’e balun sei moris no balun mate ona, Juventude
Lorikus Assuwain nebe’e uluk hamri’ik no hakilar kontra okupasaun ilegal
Indonesia, karik sira hot-hotu pernah tuir programa MO hodi
hamosu sira nia esperitu patriotismu-nasionalisme ba’a rai no povu ida ne’e?!
Wainhira iha hanoin katak ho esperitu
patriotismu-nasionalismu nebe’e tohik mak sai nudar razaun hodi hamosu programa
MO maka mosu mos perguntas, ho baze sa’ida mak ita du’un katak sosiadade ka
jerasaun foun sira iha tempu agora ne’e la iha ka kuran ona esperitu
nasionalismu? Tamba deit mosu hahalok ka lala’ok korupsaun, inpontulidade,
barukten iha estadu demokratiku ne’e. Se mak bele garante katak ho MO bele
halakon buat nebe’e negativus hanesan temi dadaun?!
Indonesia iha ninia istoria, uluk
jenderais no militares sira nebe’e ho esperitu patriotismu-nasionalismu 1945
nian mak ka’er ukun, maibe Indonesia monu mos iha hahalok korupsaun nebe’e
bo’ot no luan. Entaun, kestaun patriotismu-nasionalismu sidadaun ida nian atu
sai forte la’os tenki tuir programa MO ka tenki sai militar. Presiza meius
seluk, hanesan kria materia/kurikulum edukasaun sivika
nebe’e apropriadu hodi hanorin husi nivel edukasaun bazika to’o iha
universidade atu nune’e bele haforte no hametin diak liutan esperitu
patriotismu-nasionalismu Timorenses.
Hakait MO ho kondisaun real povu nian, ekonomikamente maioria populasaun Timor-Leste sei moris
iha mizeria nia laran, ohin loron populasaun ida-idak sei haka’as-a’an hela atu
buka hadia vida ekonomika uma kain-nian nian, tuir lolos estadu buka prepara
povu atu oinsa bele alkansa vida ekonomika iha era dezenvolvimentu ne’e,
prepara no utiliza sidadaun/joventude sira atu hadia vida ekonomika uma-kain
nian. Estadu la’os tau obrigasaun no prepara sidadaun sira ba’a funu. funu ho
se’e?! Karik atu funu, tuir konseitu defeza modernu nian (modern defense)
presiza mak militar nebe’e limitadu, militar ho expert nebe’e a’as no militar nebe’e ho armamentushigh tech, la’os halo mobilizasaun liu husi programa MO.
Mos, programa MO financeiramente sei hasai kustus estadu nebe’e bo’ot.
Kada tinan governu tenki sosa fardas, kamizolas, sepatus, meias, hahan, osan
sub-sisidiu ba’a sidadaun nebe’e bolu tuir programa MO. Sosialmente estadu prepara juventude bem treinadu
liu husi MO maibe depois de tuir remata programa MO, se mak bele garante atu
kontrola diak kamada bem treinadu ne’e iha sosiadade nia let?! La kuidadu
kamada bem treinadu bele sala utiliza-a’an ka ema seluk bele utiliza kamada bem
treinadu ne’e ba’a sira nia intereses. Depois de tuir tiha MO, estadu labele
husik kamada bem treinadus ne’e sai dezempregus iha tempu nebe’e naruk iha
sosiadade nia let, tamba kamada bem treindadus ne’e bele nakfilak ba’a grupus
kriminais ho kualidade nebe’e a’as tamba sira hatene utiliza kilat.
Geografikamente ho fronteira terestre no tasi nebe’e luan, ikus mai kamada bem
treindadus bele mos hetan utilizasaun husi parte seluk, sira bele simu kilat
husi fronteiras, sobu no utiliza kilat hodi atinji grupu ka ema seluk nia
intereses.
Hakerek’nain mos hare katak, ho
kondisaun estadu nian, hanesan sei iha numerus desempregus nebe’e bo’ot,
mentalidade sosiadade balun nian nebe’e gosta teb-tebes utiliza uniforma
militar hodi gagah-gagahan, no law and enforcement nebe’e sei la’o ho kudeik-a‘an, maka
wainhira programa MO implementa dalaruma bele dada entusiasmu sidadaun barak
atu hola parte iha programa MO ho objectivu oi-oin. Sidadaun nebe’e mak
desempregu hili hodi tama ba’a MO ho hanoin buka aktividades atu la “sente
kolen ka la’iha vida” iha ninia moris. Sidadaun nebe’e gosta utiliza uniforma
militar iha ninia moris sei aproveita oportunidade MO ne’e hodi haforte no
hakiak ninia imajem/gagah-gagahan iha sosiadade nia let.
Depois de hare ilustrasaun hirak hato’o
iha leten, Hakerek’nain hanoin katak Timor-Leste iha liu posibilidade atu
mantein programa militar voluntaria hanesan implementa daudaun. Ho programa
militar voluntaria, militar regular ho expert nebe’e a’as, armamentushigh tech no hato’o edukasaun
sivika iha nivel escola primaria to’o universitarius maka sufisiente atu
proteje estadu soberania no haforte esperitu nasionalismu Timorenses.
Hakerek’nain mos hanoin, Timor-Leste ho numerus populasaun nebe’e ki’ik, karik
la tetu no kuidadu ho diak, MO la’os deit bele hametin esperitu nasionalismu hanesan ema balun nia hanoin maibe iha futuru
bele hamosu mos esperitu meliterismu iha Timor-Leste. **end*** (Opiniaun ne'e
publika mos ona iha Jornal Independente, Edisaun 27 de Maiu 2013).
*Hakerek’nain nudar Dosente iha
Universidade da Paz, sobrevivente husi Comite 12 de Novembru, Dili. Opiniaun
ne’e nudar ideias pessoal, la reprezenta instituisaun nebe’e Hakerek’nain
hakna’ar-a’an ba.
Sem comentários:
Enviar um comentário
Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.