VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20130424

MOP hahu implementa PEDN 2011-2030

* Halo projetu Estrada ho qualidade tuir estandar internasional 
* Dalan tama ba ASEAN

Dili. Forum Haksesuk (FH). Tuir Planu Estratejika Desenvolvimentu Nasional (PEDN) 2011-2030, ne’ebe ninia orientasaun ekonomika baseia ba Desenvolvimente iha setor infraestruturas, industria petrolifera no agro-industria. Setor infraestruturas, estradas/pontes nudar setor ne’ebe importante no ninia implikasau direta ba ekonomika, social no politika.

Atu implementa ba projetus sira ne’e, Governu AMP halo programa ba empresitimu osan husi ajenciais internacionais hanesan: ADB, World Bank no JICA/Japaun iha OGE2012 nian. Emprestimu ne’ebe mak Timor-Leste hetan husi ADB hodi financia ba projetus estradas Dili-Tibar e Liquisa, mos Tibar-Gleno.

Atu projetu iha ninia qualidade tuir patraun internasional, liu husi estudus ba impkatus ekonomika no social ne’ebe klean, ninia beneficiu ba estadu no povu nia moris diak. Governu lansa tender internasional ba projetu ne’e trosu Dili-Tibar-Liquisa (Contract Package R-3), ne’ebe manan husi Companhia SANJOSE, S.A., nudar Constructora, konsultan ba projetu mak Katahira & Engineers International no parceiru local mak Kai Watu Kmanek-Consultant,Unipessoal, Lda.

Ministro das Obras Públicas (MOP) Eng. Gastao Sousa iha ninia diskursu katak, ”Liu husi biban ida ne’e hau hakarak mos informa ita boot sira hotu katak, ohin, ho assinatura kontratu ida ne’e ita hahu ho implementasan projetu fiziku ne’ebe finansia husi emprestimu, ne’ebe Governu Timor-Leste foti husi Banku Aziatiku ba Dezenvolvimentu (ADB). Alem de projetu ida ne’e Banku Aziatiku ba Dezenvolvimentu mos fo tiha ona apoio em forma de Grant ba Governu Timor-Leste, atravez de koperasaun co-finansiamentu ba estradas nasional husi Liquiça to’o Mota- Ain”.

Hatutan MOP, ”Estrada hirak ne’e sei hadi’a tuir padraun internasional, ne’e duni bainhira projetu hirak ne’e remata iha tinan 2017, ita sei iha estrada Dili-Mota Ain ho kondisaun diak liu tan, nune’e mos sei fo impaktu nebe pozitivu teb-tebes ba dezenvolvimentu ekonomiku, basa, trosu Dili-Mota Ain ne’e liga diretamente Timor-Leste ho Indonesia tanba ne’e mak hetan prioridade atu fasilita movimentus ba ema ho sasan entre Timor-Leste no Indonesia.

  • Benefisiu sira seluk ne’ebe povu Timor-Leste sei hetan husi reabilitasaun Estrada ne’e mak: Sei kontribui positivamente ba redusaun de pobreza atravez de redusaun de kustus de operasaun de servisus de transportes terreste. Bainhira produtus ba komsumu bazikus sira ne’ebe importa husi Indonesia bele tama barak liu tan, lais liu tan, no baratu liu tan (tanba iha redusaun de tempo no kustu transporte nian ho volume negosiu ne’ebe aumenta mak sasan nian folin sei tun), signifika katak ema kiak sira nia kapasidade de kompras sai bot ka forti liu tan. Ne’e forma ida oin-sa ita kontribui ba hamenus kiak.

  • Sei gere rendimentu barak tan atravez de oportunidade servius ne’ebe projetus hirak ne’e sei oferese. Liliu ba komunidade hirak ne’ebe moris iha koredor Estrada Dili-Liquica bele hetan servisu nudar badaen ka servisu seluk tan bainhira projetu la’o hela iha ne’eba.

  • Sei fornese protesaun seguransa diak liu tan ba ema hirak ne’ebe uza estrada ne’e, tanba estrada luan tan, kaber tan, ho iha sinais transitus diak liu tan nune’e sei bele reduz asidendes trafikus desnesesarius.

  • Sei fasilita meiloramentu iha prestasaun servisus estadu nian, liliu ba servisu sosiais hirak, servisus emergencia nian hanesan ba saude ka segura (polisia), ba mos edukasaun, no atendimentu ba terseira idade no grupu vulneraveis iha areas remotas sei lais no barak liu tan bainhira dalan diak ona”.

Tenik tan MOP, Eng. Gastao Sousa ,”Projetu ida ne’e mos marka progresu signifikativu ida iha prosesu implementasaun Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN), no sai nudar aktu konkretu atu realiza Programa V-Governu nian, no liliu marka nudar esforsu positivu ba Ministeriu Obras Publicas tanba bele konkretiza dadaun ona planu de asoenes ne’ebe iha”.

Infraestruturas basikas nudar kondisaun atu tama ba ASEAN

Husi parte seluk, representante husi ADB iha Timor-Leste, Shane Poseulhal katak, ”kontrusaun estradas nudar inraestruturas basikas ne’ebe importante ba Desenvolvimentu nasional Nasaun Timor-Leste”. Hatutan representante ADB ne’e iha Timor-Leste,” Timor-Leste atu tama ASEAN, kondisaun infraestrutura, no liliu Estradas importante hanesan kondisaun importante ba Desenvolvimentu setor ekonomika iha Timor-Leste”.

Total Orcamento ba projetu Estrada Dili-Tibar-Liquisa (R-3) ho naruk hamutuk 28.72 KM, orsamentu total US$ 20,516,415.26.

Hola parte cerimonia ne’e, Sekretariu Estadu Terras e Propriadades (SETP) Jaime Lopez, SEOP Luis Vaz Soares, SE Agua e Saneamento (SEAS) Elias Moniz, ajencias autonoma husi Governu Timor-Leste hanesan: ADN, MPS, NPC, Ministeriu Finansas. Husi parceirus desnvolvimentu hanesan: ADB,World Bank, JICA, no sel-seluk tan!

FH Dili!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.