VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20110926

IMPORTA MUNISOINS: Governu Lakon Konfiansa ba ISF?

Filipe Rodriguês Pereira*

Semanak hirak liuba sosiadade nasaun ne’e hakfodak rona informasaun husi governu sobre munisoins kountener rua tama iha portu Timor-Leste, munsoins nebe’e dirigi ba Kampaun Unmit nian iha Obrigado Barracks. Hakfodak nebe’e iha ikus kahor mos ho preokupasaun wainhira asiste lideransa instituisaun seberania nasaun ne’e nian “han-malu” iha publiku, governu dehan iha importasaun munisoins kaliber 12 maibe Prezidente da Republika (PR), Ramos-Horta deklara katak importasaun munisoins nudar deit mehi iha ema balun nia ulun. Ho no liu husi PR Ramos-Horta ninia deklarasaun ikus halo mos Unmit liu husi ninia Reprezentante deklara katak Unmit la importa munisoins. Ikus liu, PM Xanana depois de halo enkontru ho PR dia 19/9/11 liuba hato’o ba publiku katak problema munisoins ‘resolvidu’ ona. Perguntas mak ne’e, resolve oin sa nian publiku la hatene.

Problema munisoins konteiner rua sai polemika no preokupasaun bo’ot iha sosiadade nia let wainhira media hatu’un noticias, Unmit importa munisoins konteiner rua iha fulan 2 resin liuba. Governu mos mak dahuluk husu asuntu ne’e ba Unmit, maibe ikus governu mos mak buka taka asuntu ne’e ba publiku sem fo’o esklaresimentus nebe’e detalhadus. Hare ba falta de esklaresimentus nebe’e detalhadus, Hakerek’nain buka no koko lam-lamas problema munisoins refere, atu nune’e oituan ka barak bele hahanesan publiku ninia persepsaun ba asuntu ne’e.

Hanesan publiku akompanha, depois de Media Nasional publika problema munisoins, Komisariu Geral PNTL, Dr. Longinhos Monteiro hateten PNTL hetan ona klarifikasaun katak ISF mak importa munisoins ho objectivu hodi halo treinamentu maibe ISF la hato’o informasaun ka koordenasaun ho PNTL konaba asuntu ne’e. Ho deklarasaun Komisariu Geral Longinhos nian ne’e, publiku lolos la presiza ona hamosu polemika konaba munisoins refere ho Unmit, ka deklarasaun PR Ramos-Horta nebe’e dehan Unmit la importa munisoins, dalaruma PR Horta ninia deklarasaun los iha kontextu ho Unmit. Publiku lolos buka husu, tamba sa mak ISF (la’os Unmit) importa munisoins?, no governu Timor-Leste fofoun hatudu preokupasaun konaba asuntu ne’e maibe ikus hamosu impressaun seluk, governu tu’ur malirin haluha tiha rai?!

Ka’er informasaun husi Komandante Geral PNTL, maka hatudu ho klareza katak munisoins konteiner rua tama duni mai Timor-Leste liu husi ISF. Klaru ISF hatama munisoins ka equipamentos funu nian liu husi porto no hetan avaliasaun husi instituisaun Alfandega Timor-Leste. ISF hatama munisoins bazeia ba SOFA (Status of Forces Arrangement) nebe’e governu Timor-Leste no governu Australia asina iha fulan Maio 2006. Prezensa ISF iha Timor-Leste tempu neba’a hodi restora-hikas estabilidade iha nasaun Timor-Leste depois de krizi politika-militar 2006, ISF ninia prezensa liu husi pedidu governu-estadu Timor-Leste. Presiza buka atu hatene, tuir SOFA, ISF bele hatama munisoins ka ekipamentus militar ba sira nia presiza ka nesecidades sem presiza husu autorizasaun ba governu Timor-Leste. Ida ne’e mak problema nia hun, governu Timor-Leste la iha poder atu la autoriza munisoins konteiner rua refere tama mai teritoriu Timor-Leste. Governu Timor-Leste so bele hare ka akompanha deit maibe la’bele halo buat ida tamba ISF uza razaun SOFA entre Timor-Leste ho Australia iha tinan 2006.

Tuir Hakerek’nain munisoins konteiner rua nebe’e importa ne’e mos klaru iha ona konhesimentu husi parte Alfandega Timor-Leste, Alfandega hatene signifika governu Timor-Leste iha konhesimentu. Governu Timor-Leste iha konhesimentu maka Governu Timor-Leste la prende munisoins konteiner rua refere. Governu la bele prende tamba SOFA entre Timor-Leste no Australia la esplika ho detalhadus sobre importasoins equipamentus militar nebe’e ISF presiza hodi hala’o sira nia missaun durante iha Timor-Leste.

Karik SOFA entre Timor-Leste no Australia, Nova Zelandia, Portugal, Malasya relasiona ho krizi politika-militar 2006 ne’e legal? Koalia konaba SOFA maka SOFA nudar akordu internasional tamba halo entre nasaun rua ka nasaun hirak. Bazeia ba artigu 9 Konstituisaun RDTL maka SOFA nebe’e governu Timor-Leste halo hodi husu tulun husi militar Australia, Nova Zelandia, Portugal no Malaysia hodi restaura-hikas estabilidae post krizi politika-militar iha tinan 2006 nudar SOFA nebe’e ilegal. Artigu 9 (2) Kontituisaun RDTL konsagra katak "as normas constantes de convenções, tratados e acordos internacionais vigoram na ordem jurídica interna mediante aprovação, ratificação ou adesão pelos respectivos órgãos competentes e depois de publicadas no jornal oficial." SOFA refere ilegal tamba Parlamentu Nasional ladauk ratifika SOFA ne’e. Mosu ilegalidade konaba SOFA entre Australia no Timor-Leste nebe’e asina iha tinan 2006 maka klaru prezensa ISF iha Timor-Leste mos ilegal, inklui importasaun munisoins konteiner rua no buat seluk nebe’e ISF hatama durante ne’e mai teritoriu Timor-Leste mos ilegal.

Maske nune’e, politikamente sosiadade buka atu simu kada razoins relasiona ho prezensa ISF iha nasaun ne’e. Relasiona ho kazu ne’e, Parlamentu Nasional (PN) la’devia husik desizaun politika nebe’e governu no estadu Timor-Leste halo iha tinan 2006 la’o ho ilegalmente ate prezente. PN tenki buka atu fo’o asegurasaun legal ba prezensa ISF nian iha Timor-Leste. Desizaun politika nebe’e governu no estadu foti hodi husu no simu ISF nia prezensa tenki buka hatu’ur no haprenche kondisoins legais nebe’e iha. To’o ona tempu atu PN halo agenda ida hodi diskuti konaba akordu internasional nebe’e deit mak durante ne’e governu no estadu Timor-Leste halo ho nasaun seluk. Karik la’os deit SOFA entre Timor-Leste no Australia mak ilegal, SOFA entre Timor-Leste no Estadu Unidus Amerika mos sei ilegal tamba ladauk iha ratifikasaun husi PN.

Fila-fali ba kazu munisoins konteiner rua ISF nian, tamba sa mak governu husu klarifikasaun asuntu ne’e ba Unmit padahal governu Timor-Leste hatene klaru katak tuir SOFA entre Timor-Leste no Australia, ISF bele importa munisoins no saída deit ba sira ninia presiza durante hala’o sira nia misaun iha Timor-Leste? Karik tuir governu Timor-Leste mosu ona sinal ladiak ruma ho servisu ISF nian iha Timor-Leste?

Hakait ho asuntu munisoins ne’e, iha parte ida, governu ninia esforsu hodi husu klarifikasaun ba Unmit sobre munisoins konteiner rua nebe’e tama mai Timor-Leste hatudu governu preokupa ho importasaun munisoins barak nebe’e ISF hatama. Governu diskonfia no tauk ISF uza sala munisoins hirak ne’e ba objectivu seluk, sa’a tan iha tinan 2012 Timor-Leste sei hala’o eleisaun prezidensial no legislativa. Governu ninia preokupasaun ne’e normal tamba implementasaun eleisaun geral 2007 liuba halo depois de mosu krizi politika-militar. Klaru governu Timor-Leste lakohi eleisaun 2012 hala’o iha kondisaun ida nebe’e hanesan ho tinan 2007.

Iha parte seluk, preokupasaun governu nian ba importasaun munisoins nebe’e ISF hatama dalaruma hamosu diskontentamentu iha parte Australia. Australia, espesialmente ISF bele konsidera katak preokupasaun Timor-Leste sobre importasaun munisoins nebe’e sira halo hatudu governu Timor-Leste komesa diskonfia ISF ninia prezensa no misaun iha Timor-Leste.

Karik Australia sente Timor-Leste lakon ona konfiansa ba ISF atu mantein estabilidade iha Timor-Leste, no parte Timor-Leste mos sente no hateten buat nebe’e hanesan maka uniku solusaun mak hakotu rapidamente ISF nia prezensa iha Timor-Leste. Wainhira to’o iha pontu ida ne’e maka parte rua tenki halo refleksaun hodi hare ba id-idak nian a’an-rasik. Karik Australia hala’o duni missaun ida puru atu mantein estabilidade iha Timor-Leste ba tempu naruk?! Mos, karik politiku Timor-o’an sira prontu ona atu sei la hamosu tan konflitus ho eskalasaun nebe’e bo’ot no luan hanesan krizi politika-militar nebe’e akontese iha tinan 2006 liuba? Hein katak ho kondisaun nebe’e Timor-Leste atravesa nudar nasaun nebe’e foin so’e hela konflitus bo’ot iha tinan hirak liuba, parte hotu presiza tetu ho mais proporsional atu nune’e id-idak ninia hanoin, hahalok no lalaok la kontradis ho kondisaun real iha rai doben Timor-Leste. **End***

)* Observador Politika no Sosial, Sobrevivente husi Komite 12 de Novembro, no Dosente iha Programa Postgraduasaun, Universidade da Paz, Dili.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.