VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20101219

Kasu José Luis Guterres nudar teste ida ba sistema judicial Timor nian

Husi* António Ramos Naikoli

Kasu JLG sai hanesan teste ida ba Sistema Judicial Timor nian, iha ensaiu ida ne´e buka husuuluk, nudar pontu ba hahu analisa maka: Nudar perseguisaun politika ka nudar teoria konspirasaun? Atu facilita ba hatan, buka hakerek konaba kronolojia ba akontecimentus ne´e rasik, hamosu lian litik konaba kasu rasik no metodolojia ba analise.

I. Kronolojia ba akontecimentu ne´e rasik…

Iha analisa ba kausa no efetu, iha korolariu direkta neébe husi variaveis ida ka rua hodi produs ba efeitus ruma. Iha ensaio neé buka analisa relacionamentu, husi poder politika no sistema judicial. Atu komprende diak liu, ba dala uluk, ilustra witoan ninia kronoljia:

Iha biban krise politika/militar iha tinan 2006, PM iha I Governu Konstitucional, Mari Alkatiri, hakiduk husi ninia knar. Troka nia maka José Ramos Horta, nudar PM ba II Governu Konstitucional .

José Luis Guterres, iha biban ne´eba nudar Embaixador RDTL iha ONU no Estadu Unidus Amerika. PM José Ramos Horta, bolu nia atu mai kaer knar nudar Ministru ba Rai Liur (MRL). Adalzija Magno nudar Vice MRL.

Iha fulan Outubro tinan 2006, halao dadaun procesu administrativu lao ba oin, husi Sekretariu Jeral, João Camara no Direktur Administrasaun no Finansas. Iha loron 25 fulan Outubro tinan 2006, Sekretariu Jeral hasai surat iha hodi haruka ba Sra. Adalzija Magno, nudar Vice MRL.

Iha loron 26 fulan Outubro tinan 2006, Vice MRL,Sra. Adalzija Magno,hasai despacho ne´ebe aprova ba nomeasaun ne´e rasik no kontinua procesu ba asinatura kontratu.

Iha fulan Marsu tinan 2007, José Ramos Horta hili liu ba halai taru ba sai Presidente Republika no troka ninia knar fatin nudar PM ba III Governu Konstitucional maka Estanislau da Silva. Kaer knar nudar PM ba III Governu Konstitucional, hasai husi kargu MRL José Luis Guterres no troka ho Adalzija Magno. Ironia maka ne´e, hasai José Luis Guterres husi knar fatin nudar MRL, maibe husik hela procesu sra. Ana Valeri nian. Maske hatene katak iha iregularidade iha procesu ne´e rasik, minimu konsciente buat ne´ebe akontece no husik liu deit. Depois aproveita politikamente?

Iha fulan Agustu tinan 2007, Presidente Republika, halao ninia knar tuir Konstituisaun RDTL, iha artigu 106, bolu AMP (Aliança Maoría Parlamentar) hodi harii IV Governu Konstitucional, fihir nudar PM maka Kay Rala Xanana Gusmão, José Luis Guterres nudar Vice PM no Zacarias Albano da Costa nudar MRL.

Iha loron ikus fulan Abril tinan 2008, partidu Fretilin liu husi ninia bankada iha Parlamentu Nasional, halao deklarasaun politika ho baze ba kasu Sra. Ana Valeri nian, denuncia katak, ”iha pratika ba má-administrasaun, prátika korupsaun no halo riku an ilegal”. Dra.Ana Pessoa Pinto nudar jurista no hatene Lei, hola parte ba elabora textu iha deklarasaun no kesar ne´ebe hatou ba PDHJ.

Iha loron 8 fulan Maio tinan 2008, kesar husi Fretilin tama iha PDHJ. Liu husi investigasaun, acelera procesu, tamba deit envolve direkta Provedor no to´o iha rohan ba investigasaun katak, iha materia kriminal no rekomenda ba Ministeriu Públiku (MP). Enquantu kasus korupsaun barak maka envolve membrus governantes iha Governu anterior tau ba kaveta.

Iha loron 27 fulan Marsu tinan 2009, José Ramos Horta nudar Prezidente, tuir ninia knar ne´ebe hakerek iha K-RDTL iha artigu 133º-lina 3) ”Procurador Jeral ba Republika hili tuir mandatu ba tinan hat husi Presidente Republika, tuir termus ne´ebe maka hakerek iha Lei”. Hasai Dekretu Presidencial, hodi fihir Dra. Ana Pessoa Pinto nudar PJR. Dra. Ana Pessoa Pinto, ne´ebe envolve iha elaborasaun kesar ba PDHJ no nia rasik maka kaer knar nudar PJR, ne´ebe maka ulun bot ba MP, halao investigasaun.

Acelera procesu invesigasaun no deduz akuzasaun kontra José Luis Guterres no Zacarias Albano da Costa, ”ho krimes hanesan halo riku an ilicitu no abuso ba poder”. Ho deit ansia atu hatudu ninia «track records nudar PJR», Sra. Ana Pessoa Pinto, halo sala juridikas no procedimentais”.

Sala ba dala uluk; Dra. Ana Pessoa Pinto, hatou deduzasaun akusasaun husi Ministeriu Publiku ba PM no husu atu suspensaun ba membrus governu nain rua nia kargu. Liu husi surat ne´ebe haruka ba Xefi Exekutivu,iha loron 30 fulan Agosto tinan 2010. Hatan ba surat ne´ebe mai husi PJR, PM hakerek ba Presidente Parlamentu Nasional, iha loron 15 fulan Setembru tinan 2010, atu bele aprecia kasu ne´e, ho baze ba artigu 113 ba K-RDTL.

Sala ba dala ruak, fahe akusasaun MP nian iha Parlamentu Nasional, iha tentativa ba politiza kasu ne´e rasik. Sra. Ana Pessoa Pinto, nudar PJR, la konsegue hafahe nia husi ninia knar fatin foun nudar ulun bot ba PJR no ninia ligasaun ba politika partidaria. Denuncia ne´e mai husi Deputadu Natalino dos Santos, CNRT, liu husi Deklarasaun Politika (Dekl. Pol. Cnrt, 18/10/2010)”.

Sala ba dala tolu, iha tentativa ba bosok xefi Governu, aproveita ambiente politika ne´ebe maka governu hasoru hodi desafia atensaun.

Sala ba dala haat, tentativa fraude hasoru PM. Iha sentidu katak tau hela kadeira ain tolu ba PM. Se iha biban ne´eba maka PM hola kedan dezisaun hodi suspende membrus governu nain rua ne´e no la hein to´o notifikasuan husi tribunal, tuir Kodiku Procesu Penal (KPP) iha ninia artigu 239 (..). Prova konkreta maka Tribunal Distrital Dili (TDD) liu husi juizes kolektivu ba procesu la simu akuzasaun kontra MRL Zacarias Albano da Costa no Direktur Finansas iha MRL iha biban ne´eba Rogerio dos Santos. Hatudu katak MP produz akuzasaun ne´ebe falsa.

Sala ba dala lima, akusasaun sei iha segredu justisa, Sra. Ana Pessoa halo buat ne´e sai fali konsumu publiku. Viola rasik segredu justisa no Estatuto MP. Tuir deputada Carmelita Moniz, eis-Membru Konseilu Superior Ministeriu Publiku, iha ninia deklarasaun konaba procesu (Dek. pol, 18/10/2010)”.

Hare sala procedimentais no juridikas husi PJR rasik, Partido Social Demokrata (PSD) iha Parlamentu Nasional (PN), liu husi Deputadu Hermes Barros husu atu Tribunal Rekursus (TR) nudar Tribunal ne´ebe ás liu iha Timor-Leste tuir K-RDTL hodi investiga ba PJR, Ana Pessoa Pinto. Tuir Baze legal Kodiku Procesu Penal (KPP) no Estatuto Ministeriu Públiku (EMP), deklara Deputadu Hermes Barros: ”(…) Tuir Kodiku Procesu Penal (KPP) iha artigu 12, lina a) koalia konaba: ”kompete ba seksaun kriminal husi Supremu Tribunal Justisa, tuir materia kriminal: julga procesus krimis kometidus husi juizes husi supremu tribunal Justisa, PJR no ajentes husi Ministeriu Publiku ne´ebe halao sira nia knar iha Tribunal. Tamba Timor-Leste seidauk estabelece Supremo Tribunal Justisa (STJ), neduni procesu hotu-hotu haruka ba Tribunal Rekursus. (idem) Estatuto Ministeriu Publiku (EMP), Artigu 42º, lina 3), ”inqueritu ba Prokurador Jeral Republika (PJR) no Adjuntus PJR”. Surpremu Tribunal Justiça (STJ) halo investigasaun ba PJR, Dra. Ana Pessoa Pinto (Dek. Politika, PN, 19/10/2010)“.

Ana Pessoa Pinto nudar Ministeriu Publiku ne´ebe deduz akuzasaun no Mari Alkatiri prontu ba sai advogadus

Ana Pessoa Pinto, nudar deputadus hola parte ba elaborasaun textu ne´ebe kesar VPM José Luis Guterres ba PDHJ no mos Ana Pessoa nudar PJR ne´ebe deduz akuzasaun.

Mari Alkatiri nudar Sekretariu Jeral Partidu Fretilin, iha konecimentu ba kasu ne´e rasik no minimu konsulta husi bankada partidu Fretilin iha Parlamento Nasional. Depois akuzasaun husi MP kontra José Luis Guterres, nia prontu atu sai advogado ba José Luis Guterres, haktuir Mari Alkatiri, ”José Luis Guterres merece iha advogadu ida hodi defende (hare JND,06/10/2010)”. Hatan ba ironia Mari Alkatiri, José Luis Guterres, halo afirmasaun tuir mai ne´e: ”ne´e faktu hanesan maximu fariseu. Nia maka akuza no agora atu defende fali “patife”. Ka se lae tamba hare ba akuzasaun ladun iha fundamentu no sei lakon no tamba ne´e hakarak hatudu katak Anjo (hare JND, 07/10/2010)”.

Hein deit se maka atu preside julgamentu husi juizes kolektivus ba julgamentu, basta sira pertence ba familia partidaria hodi kombina ba rezultadu sentensa rasik. Wainhira TDD fihir Juiza Jacinta Correia ba preside,mosu kedan beneficiu ba duvidas no litik ba konflitus interesse. Ikus mai Juiza Jacinta Correia, hakiduk husi preside juize kolektivu tamba ho razaun katak, ”sei iha ligasuan familiares ho akuzadus sira ne´e ida”.

II. Kasu serve hanesan teste ida ba Sistema Judicial Timor nian, mosu lian litik no duvidas, iha karik ajenda seluk iha kasu ne´e nia kotuk? Mosu lian litik sira hanesan tuir mai ne´e:

1. Tamba sa maka la hatama PM iha II Governu Konstitucional?

Iha biban ne´eba nudar PM iha II Governu Constitucional, José Ramos Horta, bolu José Luis Guterres ba kaer knar nudar MRL (Ministro ba Rai Liur). No José Ramos Horta nudar PM, facilita ba nomeasaun Sra. Ana Valeri, ba nudar konseileira ba Embaixada RDTL iha Nova Yorke. Tuir surat ne´ebe maka Sekretariu Jeral MRL, João Camara Freitas haruka ba Vice MRL, Adaljiza Magno, hakerek nune´e: ”Tenho honra de informar a Vossa Excelência que sob as instruções de S.E Dr. José Ramos-Horta, Primeiro-Ministro do Segundo Governo Constitucional… (Carta nº…)”. Foin dadaun ne´e José Ramos Horta nudar Prezidente Repúblika, halo deklarasaun katak,”nia evoka ba razaun humanitaria, maka obriga nia apoio ba nomeasaun sra. Ana Valeri (Lusa, Outubro de 2010). José Ramos Horta, la inklui iha lista, mosu lian litik ida, tamba sa?

2. Tamba sa maka la envolve naran Vice MRL iha II Governu Konstitucional

MP iha ninia deduzaun ba dala uluk, hatama naran MRL(MNE) oras ne´e, Zacarias Albano da Costa, iha lista ba sira ne´ebe maka hetan akuzasaun, tamba halao ninia knar nudar MRL no halao pagamentu. Enquntu Sra. Vice MRL, ne´ebe asina kontratu laboral no aprova ba nomeasaun Sra. Ana Valeri nudar konseileira para asuntus LDC iha misaun permanente Timor-Leste iha ONU, la tama iha lista. Mosu tan lian litik ida, tamba sa?

3. Iha fulan 4 nia laran III Governu Konstitucional, detekta ka lae iregularidade administrativa iha kasu ne´e?

Iha fulan 4 (Abril-Julho) nia laran, PM iha III Governu Konstitucional no MRL, la detekta iregularidades iha procesu administrativa. Ka nota katak iha iregularidade, maibe husik ba kasu ne´e hodi aproveita politikamente iha aban bai rua?

4. Konflitus interesse, Ana Pessoa Pinto,nudar politiku, membru governu anterior, deputadu iha Parlamentu Nasional, iha sorin ida. Sorin seluk, nudar MP

Iha duni konflitu ba interes, tamba Dra. Ana Pessoa Pinto, envolve iha elaborasaun kesar ba PDHJ no nudar Ministeriu Publiku (MP), ne´ebe deduz akuzasaun kontra José Luis Guterres no Zacarias Albano da Costa. Tendencia klaru ba politzasaun ba kasu ne´e rasik.

Ema ida ne´ebe envolve iha parte rua (2), hola parte ba elabora kesar ba PDHJ. Mos ema ne´e rasik nudar lider PJR ne´ebe preside ba investigasaun no deduz akuzasaun. Estabelece ninia lojika maka ne´e iha duni influencia ba procesu.

III. Metodo analise: kausa no efeitu

Ikus liu, hafoin ilustra kronolojia ba akontecimentu no mosu lian litik sira. Buka hadai kasu ne´e ho analise «kausa no efeitu», ba balun konsidere nudar aktu politiku, iha tentativa ba preseguisaun politika no ba seluk, nudar teoria ba konspirasaun.

1. KAUSA

1. 1. Funu ba kaer ukun ( a luta pelo poder)

Funu ba kaer ukun ka poder, defini husi interesse grupu ida nian ka embot lubun ida nian, ne´ebe buka instrumentaliza instrumentus balun (materiais, historikas no patrimonius) hodi to´o ba sira nia objektivu. Definisaun ba objektivu, oinsa maka ukun ba to´o ba tinan lima nulu (50). Oinsa maka atu facilita interesse grupu nian, buka afasta sira ne´ebe maka sai nudar aisatan. José Luis Guterres identifika nudar aisatan (obstaculos) ba elites balun ninia interese.

Planu ba afasta José Luis Guterres, hahu kedan wainhira nia sei nudar ulun bot ba Fretilin iha liur (Chefe Delegação Externa da Fretilin = DEF). Kulmina ba afastamentu ida ne´e,wainhira Mari Alkatiri no ninia grupus hahu organiza liu husi Konvensaun Fretilin iha Sydney, Australia, fulan Agusto tinan 1998. Hasai José Luis Guterres husi kargu nudar xefi DEF sem konecimentu José Luis Guterres nian. Sira nia misaun oinsa maka afasta José Luis Guterres no konduz Mari Alkatiri ba sai nudar lideransa topo iha Fretilin.

Hahu husi fundasaun ASDT/Fretilin, Mari Alkatiri nia sempre iha segunda lina lideransa. Mari Alkatiri aprende ho esperiencias, Sousa Lara, husi MPLA (Movimento Popular da Libertação de Angola), Marcelino dos Santos, husi Frelimo (Frente Revolucionairo da Libertação de Mozambique), sira nain rua inspira Mari Alkatiri, tamba sira mesak fundadores ba movimentus sira nian, maibe nunka okupa kargu ne´ebe topo iha lideransa.

José Luis Guterres, konsidere nudar lider moderadu, aceite dialogue ho hotu-hotu, koloka problema ba objektivu grupus ninia interesse, ne´ebe instrumentaliza partidu historiku hodi atinji ba sira nia objektivu.

José Luis Guterres, envolve direkta/indirektamente ba kontestasaun ba lideransa central partidu Fretilin. Liu husi ninia disponibilidade ba kandadatu ba lideransa ba partidu iha fulan Maio tinan 2006.

José Luis Guterres participa iha kampanas, presidenciais ba favor ba Kandidatura José Ramos Horta no lejislativa ba favor ba partidu CNRT, Xanana Gusmão nian. Konsequencia husi ne´e, hasai nia husi kargu MRL/MNE iha III Governu Konstitucional.

1. 2. Kalendarius eleitoriais

1. 2. 1. Funu ba hadau malu lideransa iha Fretilin laran

Kausas ida posiveis, maka besik kalendarius ba eleisaun nian. Iha tinan oin kongresu ba partidu historiku, Fretilin. Haksesuk malu konaba se maka mosu nudar ulun ka lideres foun, mosu naran oi-oin, José Luis Guterres, naran ne´ebe maka militantes sira koalia barak liu iha grupus sira iha Fretilin laran.

1. 2. 2. Eleisaun ba presidencial iha tinan 2012

Foin dadaun ne´e, iha fulan Agosto laran, halao kongresu ba Komite Olimpiku Nasional ba Timor-Leste (KONTL), halai taru ba kaer knar nudar Prezidente ba KONTL, José Ramos Horta, oras ne´e dadaun nudar Presidente Repúblika no José Luis Guterres, oras ne´e dadaun kaer knar nudar VPM. Mas iha tinan rua ona maka José Ramos Horta, lori ninia knar no kbiit ne´ebe iha patrocina ba eventus desportivus hanesan, halai Bicikleta ka Tour Timor ba dala ruak ona, halai Maratona iha Dili laran no aktividades sira seluk tan. Iha Orçamentu Retifikativu (OR)2010, Governu hatama osan hamutuk US$5,000.00 (Rihun atus Lima Dolares Amerikanu), tau iha rubrika ida iha Sekretariadu Estadu ba Juventude no Desporto (SEJD) hodi financia ba aktividades desportivas Presidente Republika nian.

Aktividades desportivas sira ne´ebe maka promove husi Presidente Republika José Ramos Horta, la konsegue konvence Federasaun 10 ne´ebe membru KONTL. Iha eleisaun ne´e, konfrontu José Ramos Horta vs José Luis Guterres, rezultadu final maka: José Ramos Horta hetan 4 votus no José Luis Guterres hetan 6 votus.

Aktu eleitoral ne´e, ba balun interpreta katak, ”ensaiu primaria ba ba eleisaun presidencial 2012”.

2. EFEITU

Hafoin hakotu iha klaran mehi ba ukun tinan lima (2002-2007), buka dalan hotu-hotu liu husi meius racionais no iracionais hodi fila ba kaer ukun. Uja instrumentus hotu-hotu ne´ebe iha, husi inkonstitucionalidade ba IV Governu Konstitucional, marcha ba Paz, mai fali marcha ba vitoria, ikus liu maka marcha iha fatin deit.

Oras ne´e buka oinsa maka instrumentaliza Sistema Judicial no lansa probaganda konaba korupsaun no alvo katak membrus governu AMP mesak koruptus. Joga ho timing, 2011, sei buka passa mensajen ne´e ba to´o baze.

Wainhira, to´o ona 2012, uja instrumentu «korupsaun» hanesan kilat ba probaganda iha kampane eleitorais, ba eleisaun Presidenciais iha fulan Marsu no lejislativa iha fulan Outubru. Kasu José Luis Guterres,nudar ema ne´ebe kaer kargu nudar VPM, sai hanesan argumentu hodi lansa propaganda katak governu ida ne´e koruptus.

Ho José Luis Guterres, envolvidu iha procesu judicial, automatikament satan netik dalan atu bele kandidatu ba aktus eleitorais ne´ebe deit, hanesan ninia kandidatura ba qualquer lideransa, partidu ka kargu ne´ebe ás liu, hanesan xefi Estadu ka ema numeru um iha Timor-Leste, Presidente Republika.

Mosu hipoteses rua (2): Preseguisaun politika no seluk mos bele nudar teoria ba konspirasaun

Kasu ne´e bele konsiderea hanesan preseguisaun politika ba balun no ba seluk, sai mos hanesan teoria konspirasaun. Ninia procesu judicial rasik ne´ebe envolve José Luis Guterres no mos hatama Zacarias Albano da Costa iha akuzasaun inicial husi Ministeriu Publiku. Ba Partido Social Demokrata (PSD) liu husi konferencia ba imprensa, katak, ”PSD konsidere iha preseguisaun politika (in JND, 06/10/2010”. Iha Jornal STL hakerek ho titulu, ”kazu José Luis Guterres no Zacarias Albano da Costa, PSD exiji dada mos Horta ho Adalzija (in STL, 06/10/2010)”. Tuir José Luis Guterres, iha ninia deklarasaun ba média katak, ”justisa ne´e ba ema tomak, laos ne´e vale deit ba ema balun i balun la vale, Lei ne´e vale ba ita nia amigu sira i sira ne´ebe laos ita nia amgo no adversariu politiku tenke halo buat ne´ebe oi-oin para hatun sira nia karakter, ne´ebe ladiak liu (in JND,18.10.2010)”.

Tuir Adolfo Rodrigues, xefi departementu Juridiku husi ONG Tur Hamutuk iha ninia analise foti mos posibilidades rua ne´e, argumenta autor liu husi nia artigu ho titulu, ”Kasu José Luis Guterres uja justisa hodi halao perseguisaun no konspirasaun politika kontra adversariu Politiku (hare iha :http//www.turhamutuk.blogspot.com)”.

Posibilidades mos hodi konsidera katak nakloke ba teoria konspirasaun, Adolfo Rodrigues mos estabelece relasaun husi kasu José Luis Guterres no kalendarius eleitorais, husi partidu politiku historiku no mos eleisaun presidenciais no lejislativas iha tinan 2012. Instrumentaliza justisa hodi atinji ba objektivu maka luta ba poder!

* Editor Forum Haksesuk no halo investigasaun oinsa maka relasaun Poder politika ho Judicial, estudu kasu José Luis Guterres, no publika iha STL edisaun 09.12.2010!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.