VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20101215

Dizafiu ba Asistensia Teknika Ka Apoiu Asesoria iha Timor-Leste: Falta Politika ho Planu no Fraku iha Jestaun?

Hosi Augusto S. Barreto )*

Ilustrasaun

Ilustrasaun ida ne’e kona-ba komparasaun entre asesór no mobile purezemplu blackberry. Mobile blackberry iha modelu oioin, mobile ida di’ak, bonita, sofistikadu tanba ne’e ninia folin karu tebes. Mobile ne’e sofistikadu no folin karu tanba iha programa ka vitur no opsaun oioin, purezemplu uza internet, sai baze-dadus, nsst., maibé iha Timor-Leste maioria Ita uza de’it ba ko’alia no sms, no dalaruma de’it mak uza kalkulator no kamera. Programa barak mak Ita la uza. Ida ne’e signifika Ita gasta osan barak ba buat ida ne’ebé seidauk apar no kondiz ho Ita nia situasaun no nesesidade. Karik nune’e di’ak liu Ita uza de’it mobile alkatel, ne’ebé simples, baratu maibé fasil no efetivu liu. Nune’e mós asesór ne’ebé matenek bo’ot, iha esperiénsia barak, Ita selu ho salariu bo’ot maibé Ita seidauk konsege aproveita ke’e-sai no utiliza ka aprende sira nia matenek no esperiénsia hirak ne’e. Ida ne’e tanba asesór sira ninia matenek no esperiénsia aas liu no la kondiz ho nivel kapasitasaun rekursu umanu Timor-Leste. Entaun di’ak liu buka no uza de’it asesór ho nivel ne’ebé apropriadu ba nivel nesesidade atuál, Ita selu ho salariu nato’on maibé efetivu no fó benefisiu bo’ot ba Ita. Atu halo ida ne’e presija iha polítika, estratejia, planu, programa no jestaun ne’ebé di’ak.

Introdusaun

Ezisténsia asisténsia téknina ka asesór ne’ebé fó apoiu serbisu asesória iha Governu ka Administrasaun Públiku Timor-Leste sai nafatin kestaun, pólemika, preokupasaun, no matéria debate ema barak; hosi ema baibain, funsionáriu públiku, akadémiku sira, ema polítika na’in no governante sira rasik hahuu Timor-Leste ukun rasik aan to’o ohin loron.

Iha fulan kotuk públika iha Jornal Nasionál Diário edisaun 22 Novembru 2010 iha ninia headline ho titlu: Timor-Leste Labele Sai Repúblika Asesór. Titlu ne’e Diário foti hosi deskursu Sua Exelénsia Primeiru Ministru Xanana iha serimonia dezenvolvimentu bolseirus finalista ema na’in 45 ne’ebé ramata tiha ona sira nia estudu iha Indonezia. Loron ida tuir fali 23 Novembru Jornal ne’e hatun tan informasaun kona-ba pedidu hosi membru parlementu balun atu hamenus asesór sira ho titlu ida: PN Husu PM Xanana Hamenus Asesór MF.

Pergunta ne’ebé mosu mak tanbasá ema barak ka Ita hotu sei preokupa bebeik ho kestaun apoiu asesór hirak ne’e? Saída mak sala ka laloos ho asesór hirak ne’e? Ka Ita hirak ne’e mak sengaja politiza asuntu ida ne’e hodi krítika malu de’it? Ka tanba falta polítika no planu, no frakeza jestaun hosi Ita rasik? Bazeia ba preokupasaun hirak temin iha leten, artigu ida ne’e tenta atu aprezenta retratu ka realidade atuál ezisténsia apoiu asesória iha administrasaun públiku, dizafiu ne’ebé infrenta, no propoin opsaun ruma hodi nune’e karik bele hadi’a prosesu utilizasaun apoiu asesória ne’e iha futuru. Intensaun ka objetivu hosi artigu ida ne’e atu kontribui ba esforsu Governu nian iha prosesu reforma administrativa, atu nune’e jestaun administrativa governu nian bele la’o mais másimu no efikaz possibel, efisiénsia ba orsamentu estadu nian no ikus liu bele fó benefisiu bo’ot ba povu ne’ebé luta no terus ona ba ukun rasik aan ida ne’e.

Definisaun ba lia-fuan asesór

Lian-fuan asesór ka iha Inglês dehan adviser ka advisor tuir disionáriu Inglês Collins Cobuild signifika katak ema matenek na’in ka peritu ida, ne’ebé ninia serbisu atu fó konsellu ba ema seluk ka ema grupu ida (An adviser is an expert whose job is to give advise to another person or to a group of people). Hosi lia-fuan asesór mosu lia-fuan asesória, lia-fuan adjetivu ida refere ba asaun ema grupu ida ne’ebé regularmente fó sujestaun no apoiu ba ema ka organizasaun sira, espesialmente kona-ba asuntu ka area atividade particular ida (An advisory group regularly gives suggestions and help to people or organizations, especially about a particular subject or area of activity). Purtantu, asesór refere ba ema, no atividade ka prestasaun serbisu asesór nian ne’e mak dehan asesória. Nune’e mós haree hosi estrutura maski asesór nuudar ema peritu ida ne’ebé involve iha halo desizaun importante maibé baibain nia la halo parte hosi estrutura ofisial (an expert adviser involved in making important decisions but usually lacking official status). Signifika katak maski asesór ninia papel importante maibé nia la’os ema funsionáriu públiku permanente iha estruruta, la ka’er kargu ofisial iha estrutura nia laran, la’os xefe, la’os diretor.

Papel no tipu funsaun asesória

Oinsá papel no funsaun asesória ne’e? Jeralmente asesór nia papel depende ba kontekstu organizasional iha ne’ebé asesór ne’e serbisu ba. Kontekstu ne’e dínamiku ho mudansa, polítika, karakterístika no limitasaun oioin. Papel asesór nian bele haree hosi serbisu ne’ebé nia halo. Iha kontekstu Timor-Leste, Ita bele klasifika ka fahe serbisu asesór nian ba tipu rua: Ida, serbisu funsaun liña (line function). Apoiu funsaun liña hanesan apoiu ida ne’ebé diretamente atu asegura funsionamentu serbisu ruma kontinua la’o ba oin. Karik la’e mak funsaun ida ne’e bele paradu no afeta serbisu sira seluk. Rua, funsaun dezenvolvimentu ne’ebé foka liu ba hadi’a kapasidade funsionáriu públiku liuliu ka mínimu sira ne’ebé sai nuudar kontraparte (counterpart) asesór nian.

Tanbasá Timor-Leste presija Asesór?

Apoiu asesória iha fatin hotuhotu inklui, partikularmente administrasaun públiku Timor-Leste hanesan buat bai-bain ida. Razaun fundamental Ita presiza asesór sira nia tulun tamba de’it Ita ladun iha ema ho kapasidade no esperiénsia aas no espesializadu iha area ne’ebé Ita serbisu ba. Tanba ne’e asesór ninia prezensa atu fó konseillu, hanoin ruma, dezenvolve lei no regulamentu, no kapasita rekursu umanu atu nune’e bele asegura atividade no funsionamentu serbisu administrasaun públiku la’o ho di’ak.

Hanesan Ita barak hatene katak bainhira Timor-Leste deklara ninia restaurasan ukun rasik aan iha tinan 2002, Timor-oan matenek na’in ho esperiénsia iha setor hotuhotu uitoan tebes. Atu asegura funsionamentu administrasaun públiku nasaun foun, Timor-Leste presiza tebes tulun hosi ema asesór internasionál sira. Tamba ne’e iha Outubru 2001, UNDP ka PNUD halo ‘skills audit’ hodi identifika serka de pozisaun asesór internasionál atus tolu resin ne’ebé sei koloka iha departementu no unidade hosi instituisaun hotuhotu iha Governu Timor-Leste. Pozisaun atus-ida klasifikadu nuudar pozisaun estabilidade ka ‘stability post’ ne’ebé hetan apoiu orsamentu diretamente hosi Nasoens Unidas ninia misaun ba pas iha Timor-Leste UNMISET. Pozisaun atus-rua liu seluk klasifikadu hanesan pozisaun dezenvolvimentu ka ‘development post’ ne’ebé sei hetan apoiu finanseiru hosi kontribuisaun voluntariamente nasaun doadores sira, diretamente ka liu hosi UNDP. Aleinde ida ne’e iha mós fornesementu asesór liu hosi apoiu finanseiru nasaun bilateral sira rasik, purezemplu USAID, AusAID, Portugal, Brazil, nsst.

Sé mak responsabiliza no oinsá organiza ka jere asesór hirak ne’e?

Karik ema balun husu pergunta sé mak responsabiliza ba jestaun asesór hirak ne’e? no oinsá organiza ka jere asesór hirak ne’e? Iha Governu anterior nia tempu jestaun asesória ne’e kuaze sentralizadu. Ezisti Unidade de Coordenação de Desenvolvimentu de Capasidade (Capacity Development Coordination Unit) ka koñesidu liu ho naran-badak CDCU iha Gabinete Primeiru Ministru nia okos serbisu parseria ho UNDP, no UNMISET/UNOTIL mak koordena jestaun asesória ne’e. Iha sorin seluk, CDCU mós koordena ho ajensia bilateral sira seluk temin iha leten ne’ebé fó apoiu asisténsia téknika diretamente liu hosi sira nia orsamentu rasik (la liu hosi UNDP).

Serbisu saida mak CDCU, UNDP no UNMISET/UNOTIL no Ajensia Bilateral sira halo tiha ona iha otas ne’ebá?

· Prepara Termu-Referensia


Ekipa konjunta hosi CDCU, UNDP no UNMISET/UNOTIL koordena ho ministériu relevante nian tuur hamutuk hodi prepara ka hadi’a termu de referensia ba postu asesór sira ne’ebé identifika ona iha lista.


· Identifika kontraparte


Asesór sira ne’ebé atu rekruta mai serbisu iha ministériu governu normalmente tenke iha funsionáriu públiku ruma ne’ebé sai nuudar kontraparte ba asesór ne’e. Kontraparte sira ne’e mak xefe departementu, diretor ka diretor jeral sira. Identifikasaun no apontamentu kontraparte ne’e importante tebes atu akompaña serbisu no hetan kapasitasaun hosi asesór sira. Ninia modalidade ka forma mak asesór ida ba kontraparte ida (one on one), no asesór ida ba kontraparte barak (one to many). Ho akompañamentu no kapasitasaun ne’e bele hasa’e koñesementu no abilidade (skill and knowledge) kontraparte nian hodi bele halo sira nia serbisu ho efikaz no efisiente. Kapasitasaun ne’e iha longu praju bele reduz mós dependensia funsionáriu públiku ba apoiu asesória.


· Organiza prosesu rekrutatemnu


Prosesu ida ne’e normalmente hahuu hosi harii ekipa ida ho ninia membru kompostu hosi CDCU no ministériu relevante ka ida ne’ebé atu simu asesór ne’e, nomós hosi UNDP ka UNMISET/UNOTIL ka projetu bilateral hirak ne’ebé atu selu asesór hanesan AusAID. Ekipa ne’e mak tuur hamutuk hodi halo analiz ba CV sira ne’ebé tama, forma questionnaire, halo entrevista liu hosi telefone ka diretamente ho aplikante balun ne’ebé iha hela Dili. Hafoin prosesu ida ne’e mak ekipa ne’e foti desizaun hodi hili aplikante ida ne’ebé apropriadu ho kualidade di’ak atu sai hanesan asesór ba pozisaun ne’ebé iha ona lista.


· Kursu Indusaun ba asesór sira.

Asesór sira la’os mai hosi nasaun ida maibé mai hosi nasaun oioin. Barak mak la hatene ho klean situasaun no kultura ema Timor-Leste. Kursu indusaun importante tebes atu fó hatene ba asesór foun sira situasaun jeral Timor-Leste nian, kultura, uzu kustumi, sistema polítika, difikuldade ruma em termus dalen ka lingua, nsst., hodi nune’e asesór foun sira hatene no ajusta sira nia aan liuliu iha serbisu fatin.

· Fasilita asesór ho kontraparte prepara sira nia planu serbisu.

Asesór sira la’os halo serbisu konforme de’it sira nia hakarak. Asesór hahuu kedas inisiu tenke tuur hamutuk ho sira nia kontraparte identifikadu hodi prepara asesór nia planu serbisu ba periodu durante kontratu. Planu serbisu ne’e bazeia ba termu referensia no nesesidade ruma mai hosi kontraparte. Planu serbisu ne’e mak sei hatudu karik asesór sei halo serbisu funsaun liña ka kapasitasaun ka kahur entre rua ne’e ne’ebé sei halo iha kada fulan tolu, nen, ka sia depende ba durasaun kontratu.

· Kriasaun baze-dadus (database) ba serbisu asesór


Baze-dadus ne’e sai nuudar mapamentu ba total asesór sira ne’ebé serbisu iha ministériu, dirasaun, ka ajensia governu nian, sira nia CV, termu de referensia, periodu kontratu, sira nia kontraparte, planu serbisu, fontes ba fundu, nsst.


· Halo monitorizasaun no avaliasaun


Monitorizasaun no avaliasaun nia objetivu atu akompaña serbisu asesor sira nian, buka hatene dezempeñu no progresu ne’ebé realiza, no dizafiu ne’ebé asesór sira infrenta iha serbisu fatin liuliu ba dezenvolvimentu kapasidade sira nia kontraparte. Monitorizasaun no avaliasaun foka liu ba planu serbisu asesór nian, ajuda atu hadi’a estratéjia, jestaun, no dizafiu ka difikuldade ruma ne’ebé mosu entre asesór no kontraparte. Iha mós diskusaun ho kontraparte sira nia superior ierarkia hanesan ministru/a no sekretariu estadu hodi rona opiniaun ka observasaun kona-ba mudansa pozitivu ka negativu ruma hosi interasaun entre asesor no kontraparte, no oinsá rezultadu ne’e ninia implikasaun ba dezempeñu serbisu dirasaun no ministériu em jeral.


· Prepara Relatóriu


Liu hosi koordenasaun ho CDCU, UNDP, UNMISET/UNOTIL no projetu bilateral idaidak prepara sira nia relatóriu regular hanesan relatóriu trimestral kona-ba situasaun serbisu, dezempeñu asesór nian, gastu ba salariu, progresu ne’ebé atinjidu hosi asisténsia téknika ne’e no ninia implikasaun ba mudansa kapasidade institusional no rekursu umanu iha fatin asesór ne’e serbisu ba, dizafiu, rekomendasaun, nsst.

Survey ba Nesesidade Asesór (Survey on Advisor needs)

Iha fim de 2005 to’o inisiu tinan 2006 antes mosu krize, CDCU liu hosi koordenasaun ho UNDP, UNOTIL no AusAID konsege halo survey no produz relatóriu ida kona-ba nesesidade Governu ba asesór iha kada setór, iha kurtu praju no mediu praju, halo funsaun liña ka funsaun dezenvolvimentu kapasidade. Relatóriu ida ne’e ninia objetivu mak, Dahuluk, baze hodi antisipa bainhira UNOTIL ramata nia misaun iha Timor-Leste. Daruak, baze justifikasaun ba nasaun doador sira atu fó apoiu finansiamentu ba postu ka pozisaun hirak identifikadu no karik Governu rasik mak atu selu. Datoluk, antisipa mós ba implementasaun Programa Investimentu Setóral ne’ebé governu prepara iha otas ne’ebá. Dahaat, area intervensaun asesór nian mak atu dezenvolve ka hadia sistema no prosedura (system and procedures), dezenvolve abilidade no koñesementu (skills and knowledge), no atitude no komportamentu (attitude and behavior). Hosi area intervensaun ne’e mak Ita sei klasifika ba funsaun liña ka funsaun dezenvolvimentu kapasidade. Hosi parte kapasitasaun, survey ne’e identifika kedas nesesidade formasaun ba funsionáriu públiku partikularmente kontraparte sira liu hosi ‘on the job training’, no formasaun kurtu no longu praju, iha rai laran no rai liu, atu nune asesór ninia prezensa bele preense lakuna ka ausensia funsionáriu hirak ne’ebé ba kontinua sira nia estudu durante tempu temin iha leten. Liu hosi forma ida ne’e ajuda Ita estratéjikamente no sistemátikamente responde ba nesesidade dezenvolvimentu institusional no kapasitasaun rekursu umanu funsionáriu públiku. Ho prosesu ida ne’e Ita espera katak gradualmente bele reduz numeru asesór ka reduz ona dependensia (ketergantungan) ba apoiu asesória Timor-Leste. Karik balun sei kontinua maibé iha de’it setór ka area balun ne’ebé mais tékniku no espesializadu. Ida ne’e hanesan esforsu inisiu ida no sei halo revizaun hosi tempu ba tempu hodi bele ajusta aan. Infelizmente ho mudansa polítika no mosu krize 2006 disturbu tiha esforsu ida ne’e nia kontinuasaun.

Dizafiu hirak Ita Infrenta ohin loron?

Haree ba esperiénsia ida uluk no liga mai situasaun atual ne’ebé sai problemátiku, Ita bele dada konkluzaun ba dizafiu hirak hanesan tuir mai:


  1. Ita la hatene ezatamente total numeru asesór iha Timor-Leste oras ne’e, iha sá setór de’it, sira nia durasaun, mai hosi nasaun ne’ebé, halo misaun saida, nsst. Maibe Ita bele dehan numeru ne’e aumenta signifikativu tebes. La’os atu ezazea maibe Ita haree Timor-Leste atu sai fali hanesan fatin fó serbisu ba ema asesór sira. Tanba ne’e Primeiru Ministru nia lia-fuan katak Timor-Leste Labele Sai Repúblika Asesór ne’e iha sentidu klean tebes.

  1. Fragmentasaun no laiha kontinuasaun entre dezenvolvimentu pasadu no prezente; Téknikamente Ita inisia tiha ona no monta iha fatin sistema, nomós iha ona esperiénsia jestaun ba apoiu asesória ne’ebé di’ak, maibé politikamente Ita sobu namkari tiha no husik hela ka ignora tiha. Karik Ita kontinua nafatin Ita la infrenta problema komplikadu hanesan akontese ohin loron.

  1. Seidauk iha no tau iha fatin polítika (policy, kebijakan) ka regra hosi Governu ne’ebé klaru kona-ba purezemplu numeru asesór, objetivu rekrutamentu asesór atu halo funsaun liña ka dezenvolve kapasitasaun ka rua-rua hotu, oinsá estratéjia atu liga prezensa asesór ho planu ka programa kapasitasaun iha ministériu atu nune’e Ita bele uza apoiu asesória ne’e másimu no efetivu tebes. Tanba la iha polítika ida ne’ebé atu orienta Ita, no tanba Ita ambisiozu no obriga aan hakarak halo buat barak no milagre iha tempu badak maibe Ita nia kapasidade fraku, entaun Ita komesa rekruta ona asesór barakbarak. Minisériu idaidak komesa ‘berlomba-lomba’ rekruta ona asesór no la sadar derepenti mosu asesór barak, ministériu ida-rua konsege domina no akumula asesór barak liu duke ministériu seluk, hodi ikus mai hamosu diskontente, ulun fatuk moras hodi ko’alia tun-ko’alia sa’e, ataka no hatun malu bebeik.

  1. Laiha ajensia ka ministériu ida mak espesialmente responsabilija ba asuntu asisténsia téknika ka apoiu asesória. Hafoin CDCU lakon tiha iha estrutura, kna’ar ba asuntu asisténsia téknika ne’e fahe namkari tiha ba Ministériu Finansa no Ministériu Negosiu Estranjeiru. Maibé pratikamente ministériu idaidak mak responsabiliza rasik ba asuntu asesória ne’e. Tanba desentralizada hanesan ne’e mak defisil atu hatene no kontrola prosesu utilizasaun apoiu asesória.

  1. Jestaun Asesória la klaru.

Tuir observasaun durante ne’e hatudu katak seidauk iha jestaun ne’ebé klaru em termus identifikasaun ba nesesidade asesória, rekrutamentu, teste médiku, kolokasaun iha ministériu nia laran, la iha baze-dadus, la iha kontrolu ba serbisu asesória nian, la iha relatóriu kona-ba dezempeñu asesór sira nian. Hosi titlu mak Ita hatene ema ne’e asesór maibé em termus serbisu Ita haree hanesan kahur malu de’it ho serbisu diretur no funstionáriu públiku nian, derepenti asesór balun lakon tiha hodi pasiar hela iha Bali ne’ebá la iha koñesimentu ka autorizasaun hosi sira nia superior iha ministériu. Ita la’os hatudu ka dunmalu maibé sé mak hatene keta balun involve hela iha droga, ka atividade illegal no lori moras aat ruma mai Timor-Leste?


  1. Laiha kontraparte no la dezenvolve kapasidade funsionáriu públiku.

Asesór sira ne’ebé ohin loron naklekar iha ministériu sira ho salariu bo’ot tantu asesór nasionál ka internasionál maioria la klaru sé mak sira nia kontraparte. Tanba laiha kontraparte, asesór sira halo liu serbisu funsaun liña duke kapasitasaun ba funsionáriu públiku. Asesór hirak ne’e tuur hamutuk iha fatin ida, no funsionáriu públiku sira tuur fatin seluk, alias tuur ketaketak, ladun iha komunikasaun no diskuasaun intensivu ba malu, no ladun iha koordenasaun entre sira. Asesór balun halo fali serbisu diretor sira nian, no pior liu mak sai superior, manda fali funsionáriu públiku no diretor sira, no halo serbisu administrativa baibain ba ministru/a ka sekretariu estadu sira. Dala ruma iha enkontru balun Ita haree asesór sira mak ko’alia hanesan sira mak diretor fali. Nune’e halo vizita ba rai liur, reuniaun iha rai seluk, dalaruma asesór mak ba, nune’e mós akompanã ministru/a no ko’alia reprezenta fali dirasaun duke diretor ka diretor jeral sira. Invéz asesór sira mak fó kapasitasaun em termus transfere koñesimentu no esperiénsia ba diretor sira maibé pelu kontrariu asesór sira mak atu domina no hadau fali oportunidade hodi kapasita sira nia aan rasik. Ninia konsekuensia mak ne’e, bainhira asesór hirak ne’e nia kontratru hotu no sai tiha sei husik hela diretor ka funsionáriu públiku sira iha situasaun ida ne’ebé la iha memória institusional, la iha kontinuasaun ba serbisu ne’ebé asesór sira halo tiha ona, no la iha dezenvolvimentu ka mudansa signifikativu no sustentavel.


  1. Asesór ka apontamentu polítika baibain ka ruarua hotu?

Asesór sira balun ne’ebé ohin loron fó apoiu iha ministériu no sekretária estadu bele dehan mesak kolega ka ema ne’ebé serbisu hamutuk ho ministru ka sekretariu estadu antes tama iha governu hanesan ONG, Instituisaun Peskiza no Formasaun no Universidade. Ida ne’e Ita bele kompriende karik sira iha kapasidade no kualifikadu apropriadu ba serbisu hanesan asesór. Problema mak Ita la hatene sira nia pozisaun nuudar asesór ne’e tanba iha duni kapasidade, ka tanba kolega iha serbisu fatin uluk, ka tanba kolega hosi partidu polítiku. Balun invéz halo serbisu asesória nian maibé sai fali hanesan diretor no reprezenta dirasaun iha enkontru rai laran no rai liur, no halo serbisu manual administrasaun baibain. Balun rekruta hanesan asesór ka ho naran asistente ezekutivu simu salariu bo’ot maibé sai fali asistente ministru, ministra no sekretariu estadu hodi urus de’it ministru/a no sekretariu estadu nia ajenda reuniaun, CPV, no viajen. Tuir loloos serbisu hirak ne’e tenke ema funsionáriu públiku liuliu dirasaun Administrasaun no Finansa ho Protokoler mak halo la’os fali asesór ka asistente ezekutivu ka termu seluk hanesan. Karik provizoriamente bele nune’e maibé tenke akompaña hosi funsioñariu públiku, kapasita sira atu nune’e to’o loron ida funsionáriu públiku sira mós bele hala’o serbisu administrativa hirak ne’e.


  1. La iha padraun ka estandarizasaun ida kona-ba salariu asesór.

Nivel salarial ba asesór sira varia ka oioin depende ba sira nia habilitasaun literária, periodu serbisu no esperiénsia. Fontes finansiamentu ba salariu asesór mós varia, purezemplu Banku Mundial, IMF, ADB, AusAID, no bilateral seluk. Balun fó salariu bo’ot tebes, no balun nato’on de’it. Maibé em jeral bele dehan katak salariu hosi ajensia internasionál hirak ne’e bo’ot ka aas hanesan foho ramelau. Buat ida ne’ebé bele sai hanesan problema mak diskriminasaun salarial bazeia ba kartaun identidade. Timor-oan balun maski ladun iha kapasidade no laiha esperiénsia anterior iha setór públiku ka administrasaun públiku maibé tanba uza passaporte rai seluk hanesan Australia no Portugal, domina de’it dalen Ingles no Portugues hetan salariu bo’ot liu duke Timor-oan ida ne’ebé uza passaporte Timor-Leste nian maski iha kapasidade no esperiénsia di’ak liu. Iha sorin seluk, Ministériu Finansa (MF) mós hasai regra ida kona-ba nivel salarial ba asesór nasionál no internasionál. Independentimente hosi konsistensia aplikasaun iha realidade, Ita bele dehan katak ida ne’e hanesan primeira vez no inisiativa di’ak ida. Maski uza internamente de’it ba MF maibe ministériu ka sekretariu estadu ida ka rua mak konsege aplika mós polítika ida ne’e. Sira seluk halo tuir sira nia preferensia rasik. Preferensia ne’e dalaruma bazeia ba fatór relasaun kolegial, asesór balun foun no ladun iha esperiénsia iha sistema laran maibé nia salariu bo’ot liu fali duke ida ne’ebé iha ona esperiénsia tinan naruk iha sistema administrasaun estadu nian. Nune’e mós asesór balun serbisu ho kontratu tinan naruk, ekstende ba bebeik durante ministru ka sekretariu estadu nia hakarak maski asesór nia dezempeñu la satisfikadu.

Ita sei la kestiona asesór hirak ne’e ninia salariu bainhira halo tuir polítika, regra ka mekanizmu ida klaru, rekrutemantu sai asesór halo tuir duni sistema méritu, la iha diskriminasaun bazeia ba nasionalidade liu hosi passaporte no dalen ka lingua no tenke foka ba funsaun dezenvolve kapasidade funsionáriu públiku espesialmente sira nia kontraparte. Problema hirak temin iha leten ne’e mak Ita la hadi’a, ninia implikasaun ba funsionamentu administrasaun públiku liuliu funsionáriu públiku sira sei sofre tamba estadu gasta osan barak sulin hanesan bee ba selu asesór sira ho salariu bo’ot saugati de’it maibé dezenvolvimentu kapasidade institusional no rekursu umanu la’o iha fatin no la sustentavel.


Polítika ba Jestaun Asesória: Proposta ida

Atu asisténsia téknika ka apoiu asesória ne’e bele efikaz no fó duni benefisiu bo’ot ba administrasaun públiku, liuliu ba dezenvolvimentu institusional no rekursu umanu funsionáriu públiku, hakerek na’in hato’o pontu hirak tuir mai nuudar proposta polítika no jestaun ba apoiu asesória ne’e:


1. Nesesariu no urjente atu kria polítika Governu nian ida hodi bele regulariza ezisténsia asesór iha Timor-Leste. Tuir mai tenke iha indentifikasaun no mapameantu kona-ba nesesidade asesória iha ministériu tomak, tipu funsaun atu asesór halo iha kurtu praju no mediu praju.

2. Fó kna’ar ka responsabilidade ba ajensia Governu nian ida mak halo koordenasaun ho ministériu sira hodi prepara identifikasaunn, mapameantu, halo rekrutamentu, jestaun, kontrolu, monitorizasaun no avaliasaun ba apoiu asesória. Ajensia ne’e tenke koloka iha Gabinete Primeiru Ministru nia okos ka inklui hanesan kna’ar ida hosi Ajensia Planeamentu Estratéjiku Nasionál nian. Ajensia ne’e tenke serbisu hamutuk mós ho Komisaun Funsaun Públiku, INAP no Sentru formasaun relevante seluk hanesan Sentru formasaun Judisiariu, Sentru Siensia Saúde nian no Sentru sira seluk hodi haree oinsá apoiu asesória ne’e liga ba planu kapasitasaun iha governu tomak.

3. Kria baze-dadus (database) ne’ebé sei fornese informasau kona-ba asesór sira nia nivel habilitasaun literária, area espesializada, nivel salarial, durasaun kontratru, termu referensia, tipu funsaun (funsaun liña ka funsaun dezenvolve kapasitasaun), asesór nia kontraparte, planu serbisu, indikadór dezempeñu, asesór sira nia movimentasaun hosi ministériu ida ba ministériu seluk. Ida ne’e fasil ba Ita atu halo agrupamentu ba area kualifikasaun, koordenasaun ba utilizasaun asesória entre ministériu, nsst. Iha sorin seluk, fasil mai Ita atu bele kontrola dalaruma asesór balun kria hela problema, dezenpeñu ladi’ak, attitude no komportamentu la apropriadu iha ministériu balun maibé ministériu seluk la hatene hodi simu fali no selu ho salariu bo’ot liu tan. Ho baze-dadus hanesan ne’e bele ajuda Ita halo ka foti desizaun loos hodi hadia utilizasaun asesór ho di’ak liu tan no fó duni benefisiu ba Ita rasik.

4. Asesór sira tenke iha kontraparte. Ministériu sira bainhira rekruta asesór tenke indika no koloka kedas funsionáriu públiku rua ka tolu nuudar asesór nia kontraparte. Karik asesór ne’e halo funsaun liña, pelumenus tenke aloka nia tempu balun hodi fó kapasitasaun liu hosi ‘on the job training’. Ministru/a sira labele kesi-metin asesór sira ho de’it funsaun liña, halo fali serbisu diretor nian ka serbisu administrativa simples baibain, no serbi de’it ba ministru/a nia gostu no interese.

5. Estabelese kritéria rekrutamentu ida klaru entre apontamentu polítika no pozisaun asesória. Sai asesór tanba tuir sistema méritu, iha kapasidade no esperiénsia nesesáriu ba serbisu la’os tanba uluk serbisu hamutuk iha fatin ida ka kolega hosi partidu polítika hanesan.

6. Estabelese kritériu komun ida ba nivel salarial. Bele uza kritériu atual hosi Ministériu Finansa hanesan ezemplu, bazeia ba nivel habilitasaun literária no durasaun esperiénsia, la’os bazeia fali ba klasifikasaun kolegial no passaporte Australia ka Portugal. Ida ne’e importante tebes atu halakon diskriminasaun no diskontenti entre ema Timor-oan sira rasik.

7. Asesór internasionál sira tenke, obrigatoriamente aprende lingua ka dalen Tetun. Vantajem hosi polítika ida ne’e mak: Dahuluk, hanesan meius ida atu promove Tetun ne’e rasik. Daruak, bele fasilita komunikasaun entre funsionáriu públiku ka kontraparte ho asesór sira no ajuda prosesu kapasitasaun la’o ho lalais. Durante ne’e Ita nota asesór internasioál balun iha hela mentalidade kolonialista nian hodi sente sira nia aan hanesan superior hodi impoen de’it sira nia dalen mai Timor-oan sira no lakohi aprende no ajuda promove dalen Tetun. Pelu kontrariu, Ita haree ona mós iha realidade katak asesór nternasionál balun mak iha vontade di’ak, halo esforsu makaas no konsege aprende Tetun iha tempu badak no ajuda tebes prosesu kapasitasaun iha serbisu fatin. Iha sorin seluk, funsionáriu públiku ka kontraparte sira mós tenke aproveita aprende dalen seluk hosi asesór hirak ne’e. Sé la’e Timor-oan sira mak sai vitima hela de’it iha sira nia uma laran rasik.

8. Karik tenke iha fundu ida sentralizadu ba asesór sira, la’o hamutuk ho fundu ba dezenvolvimentu kapital umanu iha Gabinete Primeiru Ministéru. Atu nune’e Ita bele hatene no kompara orsamentu ne’ebé gasta no rezultadu kapasitasaun hosi asisténsia téknika asesória nian.

Lia fuan taka

Asisténsia téknika ka apoiu asesória ba administrasaun públiku Timor-Leste nuudar nesesidade ida ne’ebé sei kontinua la’o ba oin akompaña ho faze dezenvolvimentu liuliu prontudaun ba kualidade kapasidade ema Timor-oan rasik. Esteitmentu Primeiru Ministru Sua Exelénsia Xanana nian sai nuudar refleksaun no sadik ida mai Ita Timor-oan sira iha liña hotuhotu, hosi nivel kraik to’o leten, liuliu nivel jestor no kualifikadu sira atu prepara aan ho di’ak, aproveita aprende barak liutan hosi prezensa asesór hirak ne’e atu nune’e to’o loron ida Ita bele reduz ona Ita nia dependénsia (ketergantungan) ba apoiu asesória ne’ebé selu ho folin karu. Tanba ne’e importante atu klaru ho Ita nia nesesidade ba apoiu asesória ne’e, tenke iha ninia prosesu ne’ebé klaru mós, regularizadu, organizadu ho di’ak, estruturadu, no sistemátiku, la’os halo arbiru de’it. Nesesária no urjenti duni atu tenke kria no tau iha fatin polítika, estratéjia, jestaun no implementasaun ne’ebé klaru, firmi, no konsistensia. Ikus liu tenke iha lideransa forte, kapabel, hanoin di’ak hodi bele dudu prosesu ida ne’e la’o ba oin ho di’ak politikamente nomós teknikamente.

Karik situasaun ida ne’e husik la’o namlele hela de’it nune’e, sai de’it hanesan materia hodi politiza, kritika no hatun malu, sei hatudu katak Timor-oan sira rasik nia kapasidade fraku. Rezultadu hosi situasaun ida ne’e haburas tan de’it dependénsia no sai hanesan baze hodi loke oportunidade ba ema seluk halo Timor-Leste sai projetu bo’ot, hetan benefisiu no lukru salariu bo’ot, inklui Timor-oan asesór uza passaporte rai seluk no domina ko’alia dalen seluk sai predator hodi koloniza fali nia maluk rasik. Karik nune’e repúblika asesór la’os impossibel no ukun rasik aan nia rezultadu ema seluk mak aproveita liu. Se la’os Ita mak hadia, sé tan? Se la hadia agora, bainhira?

· )* Hakerek na’in eis diretor CDCU.

Krítika ka komentariu bele haruka ba Email: augustosbarreto@hotmail.com

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.