VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20101119

Inovasaun Ensinu iha Ensinu Superior hanesan Sasukat Kualidade ba futuru Graduadu sira*

Husi: Elvis Fernandes Brites da Cruz

Liafuan inovasaun nia sentido loloos mak halo foun hikas, ensinu katak hanorin eh hato’o instruksaun. Inovasaun Ensinu (Instructional Innovation) katak hafoun hikas maneira instrusaun eh meios tomak mak edukadór ida hala’o bebeik ho nia objetivu ba hadia kualidade dezempeñu ensinu no promove rezultadu kualidade aprendizajen (promote quality of learning outcome). Inovasaun ensinu mosu tan iha ezisensias ba dezenvolvimentu kapasidade umanu (human capacity development needs) ida ne’ebé mak hetan mudansa liuhusi progresu dezenvolvimentu teknolojia no deskobrimentu estudus sientífiku modernu. Inovasaun ensinu bele hatur tuir komponentes importantes 4 mak hanesan, premeiru Instruktór hanesan fasilitadór ba prosesu aprendizajen, segundu estudante sira hanesan subjetu no objetu aprendizajen, terseiru polítika ensinu superiór hanesan padraun mak regula prosesu ensinu no aprendizajen, no kuarto fasilidades suporta ensinu hanesan infrastrutura no ekipamentu sira ne’ebé mak fó tulun ba dezenpeñu instruktór nia atividades ensinu nomós suporta estudante sira iha prátika aprende nian. Komponente haat mak hato´o ona iha leten ne´e hanesan fatór determinante sasukat ba iha kualidade output futuru graduadu sira. Tuirmai ita haree sá mak aprendizajen ne´e rasik, Learning obviously occurs in a context; educational contexts typically involve four interrelated factors: the educational goal or content, the characteristics and activities of educator, the characteristic of learners and the interaction among learners in the context (Cohen, Raudenbush, & Ball, 2002). Aprende hanesan babain akontese iha kontexto ida mak hanesan; kontexto edukasaun ho nia tipiku mak envolve fatór haat relasiona ba malu; hanesan objetivu edukasaun eh ninia kontiudu, karakterístika no aktividades edukadór, karakterístika husi ema aprende (estudante), no interakasaun entre ema mak aprende iha kontextu nia laran (Cohen, Raudenbush, & Ball, 2002).

EDUKADÓR

Edukadór tenki bazeia an ba iha “hanorin di´ak” ida ne’ebé fó prioridade ba iha estudante hodi aprende, sá mak hanorin di’ak? autór Passmore (1970) hakerek katak hanorin hanesan atividade ida ho objetivu ba hetan aprende, prosesu ida mak inklui respeitu integridade inteletuál estudante no kapasidade estudante sira-nian ba julga independente. Passmore (1970) describes teaching as an activity aimed at achieving learning, a process that includes respecting the intellectual integrity of the student and the student’s capacity for independent judgment. Iha mos autor seluk mak hannesan (Chickering & Gamson, 1991) include the following encouraging the student faculty interaction; encouraging cooperation among students; encouraging active learning; providing prompt feedback; emphasize time on task, communicating high expectations; and respecting diverse talents and ways of knowing. (Chickering & Gamson, 1991) inklui fatór mak tuirmai; enkoraza interaksaun entre estudante sira no instructors/dosente sira; enkoraza kooperasaun entre estudante sira; enkoraza aprende aktiva; fó resposta opiniaun ho tempu loloos; fó atensaun ba tempu TPC (trabalho para casa); komunika ho expektasaun a’as; no respeita diversidade talenta no meius hatene nian.

Instruktór mak matadalan ba dezenvolve kapasidade intelektuál estudante liuhusi ninia koñesimento klean iha materia hanorin no koñsemento pedagójika hanesan meius ida ba hato’o ninia kontiudu instrusaun. Instruktór tenki koñese ninia estudante sira, saida mak sira presiza atu aprende, saida mak satan netik sira-nia vontade atu aprende, no oinsá mak bele ajuda sira iha prosesu aprendezajen nia laran. Liuhusi koñese estudante instruktór bele aranza metode pedagójika ida ne’ebé mak dinámiku hudi fornese dezempeñu ensinu ida mak enkoraza estudante ninia vontade aprende. Instruktór la’os funsionáriu administrativu ida ne’ebé ninia tempu barak gasta iha mákina komputadór ninia oin de’it maibé instruktór ninia kliente mak ema foin sae ne’ebé mak nakonu ho espiritu buka hatene. Hanesan edukadór presiza atu dezenvolve materiál hanorin liuhusi mekanismu instructional ne’ebé mak hatuur iha Planu Ensinu nian eh Syllabus. Atu sai Instruktór minímu tenki iha kapasidade ba elabora Planu Ensinu semesterál ou syllabus standar ne’ebé mak regula iha kurikulu ensinu superiór ho nune’e instruktór ne’e hatene sa mak nia atu hato iha klase laran no sá mak estudante sira atu aprende durante semestre ida nia laran.

Atu instruktór prepara Planu Ensinu ida ho di’ak nia presiza kapasita an liuhusi formasaun deseiña planu ensinu ne’ebé hala’o periodikamente liuhusi institusaun universidade ba materiál ne’ebé hanorin. Instruktór sira ne’ebé la formadu iha lisensiatura siensia edukasaun instruktór ne’e bele kapasita an iha treinamentu profisaun mak hanesan formasaun profesores. Instruktór ida presiza referensias barak antes implementa nia actividade instruktionál, referensias mak hanesan biblioteka mini iha uma, asesu ba internet iha uma no kampus, hakerek jurnál akademiku periodikamente publika iha website fakuldade ou jornál públiku sira mak sirkula iha sosiadade nia laran, hakerek livru, sai oradór profesionál iha palestra akadémika nivel nasionál no internasionál no halo peskiza hodi bele deskobre fenomena sosiais foun no buka solusaun liuhusi rekomendasaun sira. Instruktór sempre hala’o reflesaun fila fali ba ninia metodes de ensinu ho nune nia bele deskobre faillansu no susesu ne’ebé mak nia hala’o tiha ona iha nia aktividades ensinu, instruktór mós tenki prontu atu simu avaliasaun periodikamente ba iha ninia lala’ok dezenpeñu ensinu mai husi estudante sira iha ninia tempu ikus aulas semesterál ho nune’e nia bele koñese ninia frakeza no buka hadia ho metode foun ne’ebé mak di’ak no kobre nesesidades dezenvolvimentu intelektuál estudante sira-nian.

Instruktór iha dereitu ba hetan saláriu espesiál ida mak nato’on no exklusivu tuir ninia esperiensia akadémiku no abilitasaun literaria ne’ebé mak nia hetan ho nune’e nia bele fó nia atensaun tomak iha areas tolu importante iha mundu akadémika mak hanesan: Ensinu, Peskiza, no Service (Teaching, Research, and Services). Atu sai instruktór ida mak iha krediblidade no kompetente hudi hanorin iha ensinu superiór nia tenki liuhusi prosesu Academic Tenure hanesan prosesu normál ida mak regula tiha ona iha mundu akadémiku tan instruktór la hanesan ho mestre babain ne’ebé hanorin iha eskola sekundária no báziku, mestre sira ne’e nia knaar para de’it iha hanorin la kobre áreas rua seluk mak hanesan peskiza no services.

Academic Tenure

  • - Tenure espesifico ba institusaun academic (Universidade)
  • - Tenure relasiona ho papel profesionál instruktór ida nian
  • - La iha papel administrativu mak hetan tenure
  • - Bele hetan tenure ba funsaun instruktór (profesór) maibé la bele tenure ba papel administrativu
  • - Tenure garantia husi institusaun maibé la’os husi sistema ida
  • - Tenure tenki hetan negosiasaun husi institusaun ida idak nian
  • - Sekarik instruktór ida negósia ba servisu administrasaun nia tenki negósia tenure ba iha ninia área dixiplina.

Iha Institusaun Universidade promosaun tenure ba Instruktór ida nia tenki halo tuir kritéria mak hanesan hanorin 40% peskiza 40% no service 20% hamutuk 100% mak foin bele hetan promosaun ba sai instruktór permanente iha universidade ida. Instruktór ida tenki hala’o tinan 5 to 7 hanesan tempu provizóriu hodi hetan evaluasaun sai nu’udar instruktór permanente iha universidade liuhusi panel instruktór seniór ne’ebé mak tur iha komite panel. Durante tinan 5 mak nia konsege halo tuir kritéria 100% hatur iha leten nia iha dereitu ba hetan tenure nu’udar instruktór permanente (profesór). Sekarik nia failha ba hala’o kritéria tolu nia tenki husik hela institusaun hudi buka servisu seluk no simu pensaun tuir tinan ne’ebé mak nia presta iha tempu provizóriu. Durante tempu provizóriu nia tenki hanorin kursu ruma, hala’o peskiza mak hanesan: Publikasaun Jurnál Akadémiku kona-ba ninia área hanorin (profesionál), hakerek livros, no service mak hanesan: Revisaun Hakaerek Jurnál, Review Panel profesionál mak hanesan sai orientadór no tur iha panel ezame thesis nomós sai oradór ba iha palestra nasionál no internasionál eh servisu balun ne’ebé mak hala’o ba komunidade; (AAUP Associations of American University Professors).

ESTUDANTE NIA KNAAR IHA INOVASAUN ENSINU

Estudante nudar “mitra instruktór” iha prosesu aprendizasen nia laran, ho hanoin ida katak estudante tenki sai nudar subjek no objekt ba aprendizajen la hanesan ho aprendizajen tradisionál iha ne’ebé instruktór mak domina prosesu aprendizajen. Traditional instructions consist of teachers performing as lecturer and students assuming the role of listeners. This “teaching as telling” approach (Christensen et al, 1991,p 3) construct the classroom as a teacher centered environment (Bruffee, 1993). Iha ensinu tradisionál instruktór nia knaar mak apresenta materiál hanorin no estudante nia knaar hanesan rona nain. “Hanorin ida ne’e hanesan fo-hatene” (Cristensen et al, 1991, p 3) konstroe sala laran hanesan enviromentu konsentradu ba mestre mesak de’it (Bruffee,1993). Dezenvolvimentu intelektuál estudantes nian la’os de’it mai husi instruktór hanesan banku ba koñesimentu (bank of knowledge) maibé instruktór hanesan fasilitadór ida ne’ebé mak fasilita de’it estudante hudi to iha ninia objetivu finál konstrusaun koñesimentu. Ho hanoin ida katak estudante ninia envolvimentu iha prosesu aprendizasen tenki maka’as eh estudante independente buka hatene rasik liuhusi rekursus mak iha, kuandu estudante hetan difikuldade bele konsulta ho instruktór eh ninia kolegas seluk iha grupu nia laran. Teaching is a relationship that promote student engagement in the construction of knowledge (Critensen et al.,1991) hanorin hanesan relasaun ida mak promove envolvimentu estudante iha construsaun koñesimentu. Iha mós autór edukadór koñesidu husi Brázil mak hanesan; Paulo freire, (1966), dehan katak” iha realidade, la iha hanorin sein aprende. Se de’it mak hanorin aprende iha asaun hanorin, no se de’it mak aprende hanorin iha asaun aprende”. Paulo Freire, (1966) said “there is in fact, no teaching without learning. Whoever teaches learns in the act of teaching, and whoever learns teaches in the act of learning”. Paulo Freire, nia hanoin domina iha sistema ensinu superiór sira iha rai sira mak hanesan America do Norte, America Latina, no Europa ida ne’ebé fó vantajen tebes ba estudante atu dezenvolve an iha prosesu aprendizajen nomós promove hanoin kritíku (critical thinking).

Populasaun estudante adultu sira-nia kapasidade intelektualidade luan ona atu buka halo deskobrimentu rasik ba problemas koñesementu sientífiku eh aprende independente (Independent leaners). Populasaun estudante univeritáriu sira hakat ona husi faze hanoin dependente ba iha hanoin independente, materias ka metode de ensino ba estudante universitáriu tenki enkoraza liuhusi prátika sira mak hanesan Hakerek Essay (karangan), hakerek jurnál ba publikasaun iha fakuldade no departamentu, estudante tenki iha referensias barak mak hanesan livru no asesu ba internet hodi lee materias oioin ne’ebé sees husi instruktór ida nia kapasidade ba aprezenta iha sala laran. Instruktór tenki haruka estudante halo peskiza pustaka barak ba iha tema diskusaun no aprezentasaun klase, study kasus (case study) ba iha problema sira ruma ho nune’e estudante sira ninia konseptus hanoin bele forte no luan. Wainhira sira envolve iha diskusaun grupo sira bele elabora ho di’ak no hatene atu buka argumentu mak iha relasaun ba malu liga fali ba tema la sees husi pontus diskusaun. Foti ezemplu ida hakerek nain observa debates universitáriu iha TVTL hatudu katak ita nia estudante sira susar tebes atu elabora tema debates, dala barak ideia mak sira ko’alia haksoit tun sae no la liga ba malu ho klaru. Ida ne’e hanesan experiénsia ida katak ita nia estudante sira kuran iha hakerek no lee refencias sira mak iha hodi fó suporta ba temas ne’ebé mak sira atu debate.

Institusaun Ensino Superior iha Vice Reitor III asunto estudantil (student affairs) nia knaar mak desenvolve actividades no programa sira nebe fo benefisio ba hasae kapasidade intelektual no kreatividade individu estudante ida- ida nian. Organizasaun estudantil kampus hanesan fatin ba desenvolve identidade estudante no fatin ba estudante sira komesa pratika gere organizasaun ho programa sira mak mai rasik husi sira nia kreatividade intelektual no programa balu nebe mai husi orientasaun institusaun ho obejetivo ba prepara estudante hanesan future lideransa sociadade. Dala barak estudante sira tenki envolve an iha aktividades mak la liga ho hanoin kritis ida nebe mak sira presiza atu desenvolve maibe sira halai liu ba iha aktividades aktivistas hudi haluhan tiha sira nia knaar principal aprende hudi hariku an ho konhesemento. Estudante universitario nia papel hanesan kontrolu social presiza hatur iha ninia fatin, ho nune sira nia asaun hanesan expresaun solidaridade ba injustica social nebe mak akontese iha sociadade nia let iha relasaun ho desenvolvimento hanoin kritis no logika nebe mak tuir nia dalan. Foti Exemplo: Organiza palestra konvida matenek nain akademicos iha areas nebe liga ho problema sociais mak sira foti hodi loke hanoin estudante sira nian ba analysa kona problema mak mosu iha sociadade nia let. Vice Reitor asuntu estudantil nia knaar mak tau matan,no kontrola ba aktividade estudantil sira ho nune iha balance entre construsaun konhesemento no desenvolvimento kreatividade hanoin estudante nian foti exemplo: halao programa study banding ba estudante sira hudi lao ba universidade seluk aprende experiencia husi universidade seluk ou konvida estudante rai seluk mai visita ita nia universidade ho nune bele troka esperiencia entre estudantes sira.

Hakerek nain hakarak fo hanoin katak ensino superior hanesan hatutan aprendizasen husi nivel basiko no sekundaria se karik iha basiko no sekundaria la iha formasaun ida mak ho kualidade diak susar tebes ba estudante nee bele compete no adapta iha sistema aparendizasen ensino superior. Atu iha kompitisaun ida mak diak ho kualidade, estudante nee tenki prepara an didiak iha ensino basiko no sekundaria.Ensino Basiko no Sekundaria tenki hetan atensaun makas iha kualidade desenpenho ensino katak profesores sira tenki iha evaluasaun ba sira nia desempenho ensino no tenki hetan formasaun kontinuasaun pedagogika ba material mak sira hanorin. Liu tan atu hadian kualidade resultado aprendizasen tenki iha mos standard akreditasaun ba eskola sira ho standard akreditasaun direitor eskola sira hakas an halo mudansa no tau atensaun ba prosesu aprendizasen. Eskolas sira nebe mak la liu husi akreditasaun tenki taka eh tau hamutuk ho eskola seluk nebe mak liu akreditasaun. Kuando iha rekrutamento profesores tenki tau prioridade liu ba lisensiados sira nebe mak mai husi Fakuldade Siencia Educasaun UNTL eh Intitus profesores ruma mak iha rai laran no liur.

POLITIKA ENSINO SUPERIOR

Ensino superior nia knaar mak oinsa fo formasaun nivel as ba estudantes sira hudi hetan konhesemento profunda iha areas diciplina ida nebe mak estudante ida hili tiha ona iha nia area estudus. Atu regulariza formasaun ensino superior governo liu husi Ministerio Educasaun diresaun Ensino Superior hatun politika ensino ida nebe mak bele akomula nesesidade estudante atu aprende no obrigasaun instructor atu fornese no fasilita prosesu aprendizasen iha institusaun ida nia laran. Politika mak aplika ba iha institusaun superior ida tenki liu husi estudus de viabilidade (viability studies) katak politika nee pratikamente bele aplika ho kondisaun no nesesidades estudantes no instructor nian ga lae? Fo exemplo: se karik ita nia governo hola politika ida ba aplika estudantes universitario publiku UNTL tenki selu propinas (SPP) kada semester $2000 ida nee hatudu katak ita nia estudante sira sei la bele atu selu propinas tanba ita nia GDP sei kik no populasaun barak sei dauk hetan rendemento nebe mak boot. Exemplo seluk mak ita nia governo aplika politika katak iha tinan 2012 educador hotu tenki hanorin ho lian Official Portugues eh Tetum hanesan lian transfere siencia ba estudante sira politika ida nee iha dalan ida mak loss tan lian rua nee ita nia lian official nasaun nian hakarak ga la kohi ita tenki halo tuir se la kohi entaun ita fila fali ba muda konstitusaun RDTL. Politika ba aplika lingua Portuguese hanesan lian ba transfere siensia hanesan kontinuasaun husi decisaun politika ida nebe mak ita halo tiha ona, no ita nia lian Tetum sei iha prosesu desenvolvimento ba sai hanesan lian standard. Se karik ita hakarak atu usa nafatin lian melayu/Indonesia ida nee la relevan ona tan lian nee la hanorin ona iha eskola sira no labaraik barak iha premaria to sekundaria aprende lian portuguese.Ho Exemplo rua iha leten ita bele konhese ona sa mak politika (policy) no oinsa nia vantagen no desvantagen iha implementasaun.

FACILIDADES

Facilidades hanesan komponente principal hudi facilita prosesu aprendizasen lao ho diak, ho fasilidades mak adekuado iha institusaun nia laran bele promove kreatividade estudantes no korpu instructores halao sira nia knaar ba atinzi objetivo final. Facilidades mak hanesan edifisio kampus nebe mak ketak ho enviromeneto ida nebe mak diak hudi enkoraza estudante nia vontade ba estuda. Cidade universidade diak liu dook husi cidade capital, iha areas mak luan ba desenvolvimento kampus ho espaso nebe hakmatek ho klima malirin. Fo exemplo ida sekarik kampus UNTL halo iha Aileu ka Ermera hanesan area ida mak estrategiku lio tan la dook liu husi cidade no fatin rua nee konhesidu hanesan fatin agrikultura ida nebe estudante sira bele halao sira nia pratika de peskiza no fatin malirin bele ajuda estudante sira nia konsentrasaun estudus no benefisio seluk mak hanesan hasae rendemento ba populasaun distrito no hamenus konsentrasaun estudante hotu iha sidade Dili. Edifisio salaun aulas kompleto ho slide elektronika no kuadro, sala auditorium ba palestra, bibliotekas hanesan centro ba aprendizasen kompleto ho fatin ba estuda, laboratorium ba pratikas mak hanesan laboratorium naturesa, laboratorium computer liga ho internet wireless gratuita, laboratorium lingua, no laboratorium engeneria edifisio peskiza nebe konsentra estudus peskiza tomak. Facilidades seluk mak hanesan Dormitorio no Apartemento ba estudantes, klinika univesidade/hospital prátika medisina nian, Centro GYM (sentru ne’ebé fornese kampu jogus no mákina ba prátikas ezersisiu fíziku, isin saude mentál saude (healthy body healthy mind).

Komponente sira mak mensiona iha leten hanesan Edukadór, Estudante, Polítika, no Fasilidade liga ba malu la kotu ho ida-ida nia funsaun. Koñesementu umanu dezenvolve mak a’as liu wainhira iha esforsu ba halo mudansa, mudansa katak halo foun hikas buat ne’ebé mak iha ona eh buat seluk mak foin hetan husi desekobrimentu estudus. Liuhusi inovasaun ensinu estudante bele hetan ninia objetivu desenvolve koñesementu, edukadór bele hadian liu tan ninia papel dezenpeñu hudi tama ba aktualizasaun profesionalizmu.

Ho Dies Natalis UNTL ba dala 10 mai ita la’o ba oin ho esperansa “CARITAS ET VERITAS” Proficiat UNTL.

)* Alumni Fulbright, Especialista Politika Ensinu Superiór. Instruktór, Universidade Nasional Timor Lorosa’e UNTL. Email: bito74@hotmail.com/ Mobile: 7668191

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.