VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20091120

Aliansa estrategika: husi potensia externa no interna kontra interesse Nasional Timor-Leste

Husi ROY MATADALAN*

Tamba saida maka Aliansa estrategika?

Iha politika funu ba poder la iha aliadus permanentes maibe só iha deit aliadus ka aliansas estrategika. Tamba interesse maka bele iha aliansa estrategika. Aliansas estrategika ne´e temporariu deit, wainhira atinji ona objektivu, ida-idak lao ba nia fatin, mos bele desenvolve nafatin relasoens mos bele no mos lae.
Hare istoria barak iha mundo ne´e: Estadus Unidos Amerika halo aliadus ho Mujahidin sira hodi funu Hasoru Uniao Sovietika iha Afganistaun. Produtus husi aliansas ne´e maka mosu Osama Bin Laden hodi kria ka harii Al-Qaeda, membrus Mojahidin balun husi etnia Bastun Afegnaistaun nian harii TALIBAN. Ohin loron EUA/USA maka kombate rasik Al-Qaeda no Taliban iha Afeganistaun.

Tema iha artigu ne´e maka: Aliansa estrategika entre Fretilin ho Australia hodi kontra interese nasional Timor-Leste nian. Koligasaun bele direkta, mos bele indirekta. Mosu koligasaun estrategika tamba parte rua (2) iha ninia objektivu keta-ketak maibe inimigo ka adversariu ne´e ida deit. Iha ne´e identifika ona adversarios politiku husi autores rua ne´e: Fretilin/Mari Alkatiri i Australia nudar potensia externa.

Saida maka Interesse Nasional?

Tuir definisaun iha Konstituisaun RDTL (K-RDTL), artigu 139 katak: ”Riku soin iha rai, iha tasi no iha lalehan”. Interesse Nasional ba estabilidade no seguransa nasional, ne´e hanesan mata dalan importante ba desenvolvimento no progresso ba rai ida ne´e no nasaun ida nian. Governu AMP husi lideransa PM Kay Rala Xanana Gusmão nian hatudu ninia kompromissu ba defende Interesse Nasional rai no emar Timor-Leste nian. Hodi defini konseitu estrategika ba Timor-Leste nian tuir hakerek iha K-RDTL iha artigo 4º (Territorio) katak:

(…) Teritoriu Republika Demokratika Timor-Leste hare husi superficie rai nian, tasi, lalehan ne´ebe delimita fronteira nasional, ne´ebe tuir historia hola parte ba Timor Lorosae (Leste), enklave Oecussi-Ambeno, Atauro to´o ilha Jaco.

(idem) Lei define no fixa extensaun no limite fronteira tasi nian, zona ekonomika exklusiva, no knar Timor-Lorosae iha zona ne´ebe pertence no plataforma kontinental.

(idem) Estado labele aliena parte territoriu Timor nian ka direitus soberania ne´ebe estadu exerce, la fó prejuiza ba ratifika fronteiras”.

Tuir Antonio Ramos Naikoli nia hare no defini ba Interesse Nasional ne´ebe publika iha STL edisaun (13/10/2009) konaba «Maternus Bere no Interesse Nasional» “Interesse Nasional reflekte ba moris emar barak nian iha aspektus oi-oin, liu-liu Desenvolvimentu/progresu, Eestabilidade/seguransa no Interesse ba Politika Rai-liur nia ne´ebe diak ho nasaun visinyus sira ne´ebe besik liu" (Hare STL, 13/10/2009, paj. 14).

Kontra Interesse Nasional, liu husi meius oi-oin, oinsa maka kria instabilidade nasional hodi to´o no atinji objektivu final maka kaer poder ka monopoliu ba poder. Ida poder ne´ebe koresponde ba interesse poder externa no seluk poder interna ho ninia finalidade oinsa maka ba kaer poder politika ka kaer ukun iha Timor-Leste. Kontra Interesse Nasional, liu husi buka enfrakeza Estado Timor-Leste, tamba Estado ne´ebe sei iha faze ba konstrusaun Estado-Nasaun, buat hotu sei nurak, sei kosok hela no fasil atu sobu no halo rungu-ranga.

Husi potensia externa ninia ambisaun ba poder ekonomika liu husi buka manan iha negosiasaun, konsegue manan dada Pipeline Bayu Undan ba Australia no oinsa maka dada Pipeline Greater Sunrise ba Australia. Oinsa maka justifika liu husi meius ne´ebe iha katak tasi Timor ninia klean neduni mukit, hodi labele dada kanu GSR mai Timor-Leste. Australia liu husi empresa mina rai Woodside buka justifika katak dada kadoras GSR mai Timor-Leste ne´e la viavel. Maibe husi sorin Timor-Leste, servisu hamutuk ho empresa mina rai husi Malaysia, Petronas, hato'o argumentu hodi justifika katak "Timor-Leste iha viabilidade ba dada kadoras GRS ne´e mai territoriu nasional" (Dok. ANP, 2009). Iha kontextu relasoens husi parte rua ne´ebe ninia poder la hanesan, ida ne´ebe iha poder makas ka parte ne´ebe forte, buka uja meius hot-hotu hodi to´o ba ninia objektivu final maka poder. Buka liu husi meius hot-hotu, meiu lijitimu mos ilijitimu.

Foti issu sira ne´ebe maka bele kria instabilidade ka iha potensia ba provoka instabilidade nasional. Buka oinsa maka kria dependencia iha aspektus Defesa i Seguransa. Australia lakohi Timor-Leste sosa Ró rua (2) husi China hodi ba patrulia Tasi Timor. Interesse Australia nian oinsa maka Timor-Leste depende deit ba nia, dependencia iha aspektus hotu-hotu, ekonomika, seguransa no konstroe estado ne´ebe sai hanesan estado satelit. Independencia simbolikamente deit, hanesan deit simbolos nasionais hanesan: bandeira, hino nasional, konstituisaun no instrumentus seluk. Maibe poder ekonomika no seluk hetan kontrolo husi Australia. Tuir belun journalista ida husi Europa wainhira dada lia ho diplomata Australia nian ida «off record» dehan nune´e: "Australia nia hakarak ba Timor-Leste ne´e depende total no pertence ba zona geoestrategika Pacifiku nian”.

Potencia Externa

Timor-Leste mos bele koresponde ba doutrina geoestratgika Australia nian iha kontexto Regional .Tuir definisaun politika externa no geoestrategika Australia nian hakerek iha Livro «Defence White Books» katak “Timor-Leste pertence ba zona geoestrategika Australia nian iha kontextu politica externa no geoestratgika”. Hakiduk ba kotuk hodi hare konaba istoria relasaun Timor-Leste ho Australia:

Ida, Hare husi prosesu historika, Australia buka oinsa maka bele uja Timor-Leste sai hanesan sira nia fatin ba defesa ba atakes husi liur: hare husi funu iha tinan 1939 ba 1945, Australia tau Timor-Leste hanesan zona konfrontos avansados kontra agresaun mai husi liur, liliu Japaun nian.

Rua, Iha kontextu funu-malirin (guerra Fria, red), Australia kontinua uja Timor-Leste hanesan base estrategia ba kombate ba expansaun komunisme iha Sudeste Asiatica. Tamba ne´e maka Australia suporte Indonésia hodi invade Timor-Leste.

Tolu, Doutrina Geoestrategia - Australia nian ameasa ba seguransa no estabilidade rejional, mai husi potensia Asiatika, hanesan Republika Popular China (RPC). Enquanto Timor-Leste ho ninia politika Rai-liur (politica externa, red) la alinya ho bloko ne´ebe deit, halo belun ho rai ne´ebe deit no povo ne´ebe deit. Timor-Leste iha relasaun diak ho rai osidente hanesan, Estado Unidos Amerika, Uni Europa, Australia no aliados osidente rejional hanesan, Australia, Japao, Koreia Selatan. Timor-Leste mos iha ligasaun diak iha kontextu rejional no liliu ho rai sira ne´ebe ladun demokratiku ka la aplika rejime demokratiku hanesan, RPC ho Cuba.

Haat, Interesse economika - Oinsa maka bele explora riku-soin Timor-Leste nian ba benefisiu ekonomiku ba Australia. Hare kazu explorasaun Mina Tasi Timor, Australia funu makas oinsa maka dada kadoras Bayu Undan ba ona Australia no mos dada tan kadoras Greater Sunrise ba Australia.

Potencia Interna

Fretilin ninia target - Objektivu final, oinsa maka fila ba poder lalais, atu atinji objektivu final ida ne´e, buka iha aliansa estrategika, bele husi laran no mos husi liur. Aliansa ho Australia, liu husi manu talin (Se maka manu talin?). Manu talin ne´e sira ka organizasaun ne´ebe deit maka joga interesse politika Australia nian no ajenda Australia nian. Oinsa maka alimenta argumentu Australia nian konaba dada kadoras GSR ba territoriu Australia nian. Buka kontra hotu programa saida deit maka mai husi Governu AMP.

Iha organizasaun ka grupos balun maka joga ajenda interesse potensia externa no potensia interna nian. Iha grupus ka personalidades ne´ebe hetan suporte husi liur, ka governu Australia direkta ou indirektamente, liu husi fundasaun ka NGO´s ruma ne´ebe Governu Australia maka finansia,… sst. Obedese ba kriterius oinsa maka tenke kritika saida deit maka Governu AMP nian, ho objektivu halo enfrakese Governo ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmao.

Potensia externa iha interesse iha Timor-Leste maka Australia

Nudar rai ka nasaun ne´ebe iha ninia interesse estrategika iha Timor-Leste, iha interesse ekonomika, geostrategika no politika.

Interesses Ekonomika no Geoestrategika

- Ekonomika ba petrolio iha Tasi Timor

Interesse ekonomika ba petroleo iha tasi Timor, oinsa maka ho Mina iha Tasi Timor, Australia buka desenvolve ekonomikamente parte husi Norte Australia nian no oinsa maka ho mina tasi Timor bele hatama ba kofre Australia nian osan foti husi mina rai ne'e.

- Geoestrategika

Oinsa maka buka joga Timor-Leste bele sai dependente ba Australia no enquadra nafatin Timor-Leste tama ba iha mapa geoestrategika Australia nian.

- Aliadus Interna

  • Aliadus interna Australia iha jogos de interesse ne'e maka OMP (Oposisaun Maioria Parlamentar)
  • NGOS´ balun nebe hetan suporte financiamentu husi Australia no individualidades balun ne´ebe defende politika Australia nian

- Potensia Interna

  • Oposisaun Mairoia Parlamentar, ne’ebe destaka ba Fretilin ne’ebe iha ambisaun bo'ot ba poder ka hadau poder.

- Interesse

  • Poder ka hadau poder husi Governu AMP, buka frajiliza Governu ho issu korupsaun, infraquece sistema justisa,.. etc.
  • Buka aliadus externa, iha kasu ne´e identifika ona ho Australia, tamba atu atinji ba objektivu bo'ot ne’e buka iha alidaus ida ke forte, husi laran dificil tamba Fretilin ho Mari Alkatiri dNegritoificil atu bele hakbesik ba aliadus ho organizasaun iha sociedade civil ka kasu konkretu Igreja Katolika. Tamba iha Governasaun Mari Alkatiri nian, Igreja sai hanesan oposisaun forte ba Mari Alkatiri ninia governasaun.

Aliadus externa no interna foti issus ne´ebe buka enfrakese Estado Timor-Leste

Issus

- Korupsaun

Korupsaun hasoru IV Governo Constitucional, sempre sai hanesan pontus fortes ba propaganda aliance rua ne´e (externa + interna). Dala barak uja links husi laran ba liur, ho ninia objektivu oinsa maka enfrakese IV Governo Constitucional ne´ebe lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmão. Wainhira potensia externa foti ka halo links ba media internacionais ho issu no liliu Australia nian, potensia interna foti kedan hanesan diskursu oficial ba propaganda politika.

- 11 Fevereiru 2008

Kasu 11 Fevereiro 2008, sai hanesan instrumentu propaganda forte husi aliadus externu no mos internu. Oinsa maka ho issu ida ne´e bele buka atinji no infrakese Estado Timor nian.

- Meius ka intrumentus

Materia propaganda grupu rua ne'e mak komunikasaun sosial ka media Australiana hanesan; The Australian, The Age, ABC´s, no sst. Media sira ne'e halo Alkatiri/FRETILIN tidi kidun iha 2006 maibe ne' e hela ba istoria. Personalidade ne'ebe mak iha ligasaun direkta ba jogu ne'e mak Jose Teixeira, deputadu OMP i antigo secretario de Estado de Recursos Naturais, sai hanesan «Manu-talin» ba Australia no Fretilin. Tamba husi nia maka mosu alegasaun sira ne´ebe kontra governu, dehan korupsaun, dehan ida ne´e no dehan ida ne´eba, etc.

*Hakerek-nain hela iha Lahane no servisu Swasta.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.