VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20090917

Paktu Unidadi Nasional sei importanti liu Mosaun de Sensura no Eleisaun Antesipada

Celso Oliveira
.
Oras ne'e daudaun, ema Timor komesa senti filafali moris iha HAKMATEK nia laran, hodi rekupera filafali sira nia "oportunidadi no dignidadi" nebe lakon duranti funu iha Timor. Maibe, iha momentu hanesan ne'e, sempre mosu hanoin oi-oin ou naksalak balun nebe sei halo filafali ema Timor moris iha inserteza, tauk no deskonfiansa ba nai ulun politiku sira. Ne'e duni, se ita la kuidadu, bele estraga filafali ita nia moris. Tamba, primeiru, kontinua ejisti diverjensia iha ita nia nai ulun sira. Maioria hosi lideransa 75, sei kontinua iha interesse atu hatudu sira nia power politikamente. Segundu, exemplu konkretu maka Mari Alkatiri, SG Fretilin, la "puas" hare'e PM Xanana Gusmao lidera governu AMP. MA hare'e PM XG hanesan "fatuk mutin ida iha hela deit sapatu ida nia laran (batu kerikil dalam sepatu)". Tamba ne'e maka desde 2007, eis-PM MA halo tentativa oi-oin hodi sobu governu AMP. La konsege hatun PM XG nia governu, agora aproveita kazu libertasaun milisia nia bo'ot Martenus Bere liu ba, hodi prepara Mosaun de Sensura hanesan alternativa hodi bele obriga PR RH halo Eleisaun Antesipada. Komiku.

Momentu hanesan ne'e, hau husu ba hau nia-an: Tansa maka libertasaun milisia nia bo'ot konsege doko instituisaun Estadu, Igreja Katolika no sociedadi civil iha Timor? Tansa maka ema ida deit (ema Indonesia) bele halo ita nia instituisaun Estadu nakdoko? Indonesia la hamnasa ita? Klaru, iha kazu hanesan ne'e, Indonesia sei hamnasa ita i sira sei dehan: "lihat, kataknya sudah merdeka kok masih nyurut perintah kita. Masa sih, satu orang saja bisa membuat Institusi Negara gempar. Kalau dibiarkan, Negara yang baru merdeka bisa hancur lagi". Que pena Timor.

Maibe, kuandu ita halo didiak refleksaun, hau hare'e katak laos kestaun "justisa" no "perdaun" maka ita diskuti. Iha kazu ida ne'e, kestaun nebe ita koloka maka intervensaun hosi instituisaun ida ba instituisaun seluk, alias - PM no PR la konsulta uluk ho Tribunal hodi liberta milisia nia bo'ot. Ida ne'e maka sai "bahan pokok debat" iha Tribunal, sociedadi civil, Igreja katolika no partidu opozisaun Fretilin.

Ne'e duni, se karik tamba razaun iha leten -alias- intervensaun hosi instituisaun ida ba instituisaun seluk, entaun hau sugere atu PM XG ho PR RH husu deskulpa ba povo Timor, liu-liu ba povo Suai nebe moralmente afektadu ho dezisaun liberta milisia Laksaur nia bo'ot.

Timor Leste nasaun foun presija aprende nafatin ho evolusaun foun. So hanesan ne'e maka ita bele hadia povo Timor nia moris. Ne'e duni, tuir hau nia hanoin, paktu Unidadi Nasional sei importanti no sei iha liu valor du ke Mosaun de Sensura no Eleisaun Antesipada lansada hosi eis-PM Mari Alkatiri.
.
Agora hili maka ida nebe?

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.