VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20081026

Lei Tributaria La Funcsiona

Jestaun Ekonomia Governo La diak

Timor Post (TP), 27-10-2008

Dili- Membru Parlamentu sira konsidere folin sasan iha merkadu nebe kontinua sa’ e tanba jestaun ekonomia governu ma la diak hodi fo impaktu ba implementasaun le tributaria la susessu.

Prezidente PUN, deputada Fernanda Borges no deputado Lucas da Costa husi PD kasu lia hirak ne’ e iha uma fukun, sesta liu ba, baihira husu sira nia opiniaun ba implementasaun lei tributaria nebe laiha mudansa ba folin sasan importa iha merkadu.

Deputada Fernanda Borges,haktuir katak Sasan folin sasan kontinua sae hatudu katak governu AMP la susesu implementa lei tributaria hodi halakon inflasaun iha rai laran.

Presiza husu ba Governo nia politika kona ba inflasaun iha rai ne’e saida?Nebe’e ida kona ba hamenus perjentangen ba 2,5% . Segundu se politika ida atu kria fundu estabilizasaun ekonomika millaun $240 nebe’e maka husi governo garante katak atu sosa mos materias kontruksaun . Hau uluk kedan la konkorda tanba buat sira ne’e maka ajuda aumenta presu iha rai laran,teneik eis-Ministra finansas ne’ e ba Timor Post.

Entretanto deputadu Lucas da Costa afirma katak hori uluk kedas ita nia sistema ekonomia la funciona tuir Konstituisaun haruka. Tuir Lucas da Costa katak Konstituisaun hateten katak estadu hateten katak estadu bele halo intervensaun iha merkadu liu husi investimentu ka liu kontrolo folin ka oferece artigus balun ba sosiadade atu ita nia povu sira la bele hakneak bebeik ba kapitalista nia ain.

Hau sempre hateten katak intervensaun nebe’ e urjente atu estadu bele halo lalais maka estabelese presu sasan nian para liu husu folin estadu hakotu empresariu sira labele kanten demais hare ita nia povu hanesan sira nia maluk maybe hanesan Sapi Perah. Tanba lei tributaria nia interese atu hatutan sasan nia folin. Mas realidade katak sasan nia folin la tun. Ne’ e quer dizer que ( katak) lei tributaria la funciona, hateten Lucas da Costa.

Kontraiu Lucas da Costa, tuir Fernanda Borges , problema iha Timor agora maka Governo hakarak atu kontrola presu maybe labele tanba forsa iha merkadu maka determina. Tan ne’ e ho intervensaun nebe maka Governu halo maka hasae . Tuir nia, hatun imposto deit sei latoo atu halakon inflasaun.

Tan ne’ e waihira governu deklara katak lei tributaria sei hatun folin merkadu,hau hateten ba media sei la akontese. Tanba sei iha kustu seluk hanesan kustu hanesan kusto ro ahi nebe ho presu mina rai nebe’e sae. Buat sira ne’ e hotu governu buka tau matan tanba sa folin merkadu iha Timor-Leste sai dobradu nune’ e, kestiona Borges.

Tuir nia jestau ekonomika maka ladiak. Baihira Governo iha politika makro ekonomika ida nebe’e diak atu bele estabeleza presu inflasaun iha laran ho krize bar-barak maka internasional impaktu mos mai TL, ita sei labele hatun presu nudar politika ezekutivu governu ninian.

Parlamentu tuir Borges, bele tulun deit liu husi medidas ne’ ebe halo ona iha lei tributaria. Agora depende governu atu implementa didiak no halo politika makro ekonomika ida liu husi orsamentu jeral estadu. Tuir nia, problema fundamental maka orsamentu jeral estadu nia politika ba makro ekonomika ladiak ba presu.

Parte seluk, Borges haktuir katak bainhira debate proposta lei tributaria, Parlamentu simu opiniaun barak husi IMF, Banku Mundial no ajensia internasional barak katak ida ne’ e influencionariu tebe-tebes, e ne’ e loos duni.

Fundus de estabilizasaun ne’ e inflasionariu tanba governu hatama osan, governu maka determina, ida n’e maka halo presu sasan nia sa’ e,tanba hanesan sai tia ema privadu ne’ ebe fa’ an sasan iha merkadu e nia mak sai hanesan tia kmprador boot iha laran. Entaun politika ne’ e maka ami hare katak se la ajuda atu hatun presu ita tempu neba,explika Presidente Komisaun A asuntu konstituisaun, direitu e poder local ne’ e.

Tanba ne’ e, Borges hateten, ita tenke hare fundu esabilizasaun. Tanba nia konsekuensia maka kontinuasaun inflasaun iha ita nia rai laran.

Iha parte seluk, Lucas da Costa hateten kondisaun agora ne’ e seidauk bele sai argumentu para hateten lei tributaria la funciona. Tanba, tuir nia, lei tributaria hatutan ona impostu balun nebe’ e ita importa no fo ona beneficiu ba empresariu.

Tanba mos empresariu hetan ona beneficiu, tuir nia, estadu tenke tau matan atu emprezariu sira labele aproveita fail lei tributaria para alende hetan benefisiu mesmu tempu halo nafatin ita nia povu hanesan karau inan ne’ ebe hasai ninia susuben hela deit.

Ba kondisaun ida ne’ e, Lucas garante katak iha tempu oin mai liu husi orsamentu 2009, Parlamentu sei husu estadu konaba implementasaun lei tributaria oin nusa ona.

Ami presiza hatene estadu uza ona FEE para atu halo intervensaun ba merkadu ka lae. Tanba FEE ne’ ebe governu husu,pelumenus bele kontrola sasan nia folin. Se to’ o fin do ano maka governu la hamosu mekanisme para hodi implementa lei tributaria aumesmu tempu uza FEE hodi halo intervensaun entaun ita hotu bele konsidere katak governu la susesu iha implementasaun lei tributaria, dehan Lucas (ESY).

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.