VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20070912

Lisaun Husi Politika Selu Tusan Ramos Horta


Analija Kiik Ida husi Bikeli*

Besik ona fulan ida, saida maka ita bolu IV Guverno Konstitusional forma husi Primeiro-Ministro de facto, Xanana Gusmao atu governa ita nia rain. Nomeasaun kontroversial husi Presidente Republika Ramos Horta nebe indijita Presidente CNRT hanesan Primeiro Ministro hodi forma guverno, provoka reasaun spontania husi apoiantes Fretilin nian iha fatin bararak iha Timor laran tomak. Nomesaun nee halo ema barak konfuju no triste, liu-liu eleitores Fretilin nian. Fretilin rasik hare nomeasaun Presidente CNRT Xanana Gusmao ilijitimu no inkostitusional. Eskritor hare nomeasaun nee hanesan politika selu favor ka tusan husi Ramos Horta nian ba personalidades ka partidos politikas nebe maka fo apoia ba nia atu sai hanesan Presidente Republika iha eleisaun Presidensial liu ba. Desizaun Ramos Horta laos basea ba resultado eleisaun nebe hatudu momos vontade eleitores Timor oan nian iha eleisaun legislativas 30 Junho liu ba, nebe eleitores barak maka fo nafatin sira nian fiar ba Partido historiko Fretilin, tuir Fretilin maka partidos seluk hanesan CNRT, Koligasaun (ASDT/PSD), PD, PUN, UNDERTIM, no AD(KOTA/PPT).

Bazeia ba resultado eleisaun parlamentar, Nai Presidente Republika Ramos Horta hatene momos katak kualker desizaun nebe maka nia hola atu indijita Premeiro Ministro ida, iha konsekuensia ba situasaun aktual no kria presidente ka dalan foun ida ba futuru resultadu eleisaun legislativa iha Timor Leste.

Dalan nebe Presidente Horta hili tiha ona maka desizaun PR hodi indigita Primeiro Ministro Xanana Gusmao nebe mai husi segundo Partido nebe hetan votus iha eleisaun parlamentar hodi forma guverno. Dalan ne’e indika ba eleitores tomak iha rai laran katak ba oin maske Partido ida serbisu makas hodi manan maske ho mayoria simples iha eleisaun parlamentar, Partido ne’e la iha garantia atu hetan konvite husi Presidente Republika hodi forma guverno.

Exemplo lo-los ita here tiha ona, hafoin resultado eleisaun parlamentar nebe hatudu katak biar Fretilin nebe maka manan ho hetan votus barak liu husi eleitores Timor oan, tuir resultado eleisaun 30 Junho nian, Nai Presidente Horta konvida nafatin Presidente CNRT Xanana Gusmao husi segundo partido nebe hetan votus barak maka forma guverno. Konstroversia kona ba desijaun Nai Presidente Horta, mosu liu-liu kona ba interpretasaun artigo 106 Konstituisaun RDTL nebe fo referensia ba Presidente Republika atu hatudo Partido nebe hetan votus barak liu iha eleisaun nia laran ka alliansi nebe maka iha mayoria parlamentar iha Parlamento Nasional atu forma guvernu.

Ikus fali Presidente Horta mos hateten katak desizaun ninian atu indijita Primeiro Ministro husi CNRT Xanana Gusmao atu forma guvernu baseia ba eleisaun Presidente Parlamento Nasional nebe kandidato Fretilin nian Dr Aniceto Guterres lakon ho Fernando Lasama ho diferensa votus 24 no 41.

Nai Presidente Ramos Horta bele repete dala atus ida (100) iha deklarasaun sira nebe maka nia hateten katak hanesan Presidente Republika ba Timor-Leste nia se hola nia desizaun ho neutralidade la tuir grupo ida nebe maka nia gosta.

Se ita hotu hare fila hikas ba kotuk it’uan, ita bele hateten katak Presidente Horta halo desizaun atu indijita Presidente CNRT XANANA Gumao nee la neutral hanesan deit politika selu tusan ba Xanana Gusmao ho nia belun lideres politika sira nebe maka tulun nia atu sai henesan Presidente Republika iha eleisaun Presidensial segunda ronda.

Eskritor tenta atu justifika politika selu tusan Nai Presidente Ramos Horta ba Presidente CNRT ho nia belun sira nian hanesan tuir mai;

Molok eleisaun legislativa Nai Presidente Horta hateten ona iha publiko liu husi jornal lokal no internasional katak Xanana Gusmao se sai Primeiro Ministro ida diak ba Timor-Leste. Komentario ida nee indika mai ita katak maske eleisaun legislativa sedauk halo iha 30 Junho, Horta hatudu tiha ona nia vontade ba ita hotu, kona ba se los maka nia sei indijita atu sai hanesan Primeiro Ministro ba rai ida nee depois de eleisaun parlamentar.

Molok atu resigna an hanesan Presidente Republika hodi forma Partido CNRT, Xanana Gusmao marka nia presensa iha ultima kampanha eleisaun Presidensial Ramos Horta nian iha Stadion Municipal Dili. Makse iha kandidatu seluk nebe maka partisipa iha eleisaun presidensial, Xanana Gusmao ho nia kaben Krysti Gusmao Sword mosu iha Ramos Horta nia kampanha eleitoral nian. Sira (Xanana ho nia Kaben) la marka presensa iha kampanha eleisaun presidensial ba kandidatos seluk. Sira nia presensa iha ultima kampanha Ramos Horta iha eleisaun Presidensial hatudu mo-mos sira nia apoio ba Ramos Horta, hakat liu papel hanesan Presidente Republika nian, nebe tengki hatudu hahalok neutralidade iha kualker eleisaun nebe iha akontese iha rai laran.

Justifikasaun ikus liu ita hare husi apoiu nebe maka Partidus politikus sira nebe maka ohin loron hamutuk iha Alliansi Mayoria Parlamentar ba Ramos Horta durante eleisaun Presidensial segunda ronda nian. Iha eleisaun presidensial kuase partido barak maka hasai deklarasaun apoiu ba kandidatura Ramos Horta nebe maka hetan deit segundu lugar iha primeira ronda eleisaun Presidensial. Esemplu ida ita bele hare, husi akordo politiko entre Partido Demokratiko ho Jose Ramos Horta kona apoio kandidatura PD ba Ramos Horta ba Presidente Republika 200-20012 iha loron 6 Abril 2007. Iha akordo ne’e PD nebe reprezenta husi nia Presidente Fernando Lasama assina akordo ida ke temi mos solusaun ba Kazu Alfreido Reinado no Petisionarios sira. Iha kestaun rua nee (Alfreido no Petisionarios) akordo entre PD ho Ramos Horta hateten katak se Ramos Horta eleitu henesan Presidente Republika karik, operasaun militar ba Alfreido se hapara no resolve deit ho dalan dialogo. Kona ba petisionarios sira PD ho Ramos Horta konkorda atu rekunese direitu petisionarios henesan membrus F-FDTL tuir lei nebe vigora iha Timor-Leste. Se akordu implementa tiha ona ka lae, ida asuntu seluk ke eskritor bele elabora iha artigu oin mai. Maibe akordu nee ita bele sai hanesan esemplo ida deit, katak Partidus Politikus sira nebe maka involve iha alliansi parlamentar kesi metin tiha Ramos Horta molok nia sai hanesan Presidente Republika. Nune’e Ramos Horta maske nia hateten katak nia se desidi ho neutralidade kona ba kestaun formasaun guverno, faktus hatudu mo-mos katak nia konvida Presidente CNRT ho nia belun sira hanesan politika selu tusan ba sira liu liu atu selu fila fali tusan henesan apoiu ba nia durante eleisaun Presidensial segunda ronda.

Konsekuensia Husi Politika Selu Tusan Ramos Horta Nian

Konsekuensia husi politika selu tusan Presidente Ramos Horta bele muda futuru desenvolvimento politika timor oan nian. Atu desenvolvimento nee diak ka at, eskritor hare liu deit hodi hateten efeitu sira nee hanesan tuir mai;

Ba oin, eleitores timor oan nian sei ladun antusiasmu atu partisipa iha eleisaun nebe maka estado organiza liu-liu ba eleisaun Parlamentar. Eleitores sira se hateten deit katak maske sira lao dok atu partisipa iha kampanha ka lao dok hodi hato’o sira nian votus iha fatin eleisaun hodi hili partido ida nebe maka sira hakarak atu ukun sira maske partido nee manan bele lakon fali ho Partido nebe maka hein deit atu halo alliansi hodi ukun ida nebe maka manan no lakon.
Partido politikas sira sei ladun hakas an no prepara programa didiak atu konvense eleitores sira hodi manan kadeiras barak iha Parlamento Nasional. Tan maske sira manan kadeiras ituan sira sebele hamutuk ho partidus seluk hodi forma mayoria parlamentar iha parlamento nasional hodi forma governu. Dalan ida maka Horta hatudu tiha ona iha nia desizaun atu konvida segundo partido nebe hetan votus barak maka CNRT hodi forma guverno ho partidos seluk. Maske iha konstituisaun no realidade lahatudu katak ejiste Bankada AMP iha Parlamento Nasional. Iha Parlamento Nasional se ita hare liu deit ita hare katak ejiste bankadas politikas tuir resultado eleisaun nebe maka Tribunal Rekursu legaliza.


Partidos politikas sira lapresija halo alliansi ka koligasaun molok eleisaun tan dalan atu ukun hodi forma guvernu tan koligasaun nee bele akontese depois resultado nee hetan tiha ona. Entaun Partidu sira se aproveita malu deit hodi konsege kadeiras iha Parlamento Nasional hanesan esemplu koligasaun ASDT/PSD nebe hetan kadeiras 11 maibe iha formasaun bankadas Parlamentar Partido rua nee fahe malu ba bankada PSD no ASDT. Kestaun mosu iha hatudu mai ita katak ita lahatene los votantes hira maka vota ba PSD no hira maka vota ba ASDT. At liu tan husi separasaun koligasaun Partidu ASDT hetan deit kadeiras 5 PSD maka hetan liu ASDT ho kadeiras 6 iha Parlamento Nasional.


Eleitores sira se la presija vota ba programa hanesan promesas prinsipais husi Partido ida, maibe vota deit ba ema nebe iha partido nebe maka sira kuinese. Esemplo hanesan hanesan CNRT programa kuaje laiha, dalabarak programa CNRT nian maka halo deit insultus Partidu ka personalidades husi partido seluk hanesan Fretilin.

Realidade Politika Rai Laran

Husi konsekuensia politika iha leten bele hatudu realidade ida relasiona ho Nai Ramos Horta katak nia desizaun. Maske nia temi SMS balun ke nia konsidera kontribui no influensia nian desizaun hodi indijita Presidente Xanana Gusmao atu forma guvernu, ita bele aprende realidade politika ita nian iha rai laran hodi bazea ba resultadu hanesan tuir mai;

Realidade dala uluk, hatudu katak ita nia Nai Presidente Republika eleitu hanesan Presidente Republika ho votus hamutuk 70 %, votus sira ita bele katak povo fo konsiensia. Kestaun nebe maka eleitores sira ohin loron bele husu, maka promesas eleitoral nebe Ramos Horta halo durante kampanha eleisaun Presidensial nebe inklui akordu nebe maka HORTA assina ho partidus politikas sira atu apoia nia hodi eleitu henesan Presidente Republika. Esemplu konkreta maka eleitores sira bele levanta maka kestaun petisionarios sira nebe Nai Presidente Ramos Horta konkorda ho Partido Demokratiko Fernando Lasama halo atu rekunese direitu petisionarius hanesan membrus F-FDTL tuir lei nebe vigora iha Timor-Leste.

Realidade segundu, hatudu katak Nai Presidente Republika indijita Primeiro Ministro ida, (XANANA Gusmao) husi nia Partido (CNRT) nebe hetan deit 24% votus tuir resultadu husi eleisaun legislativa. Persentajen ne’e hatudu katak Xanana Gusmao aseita konvite husi Nai Presidente Ramos Horta hanesan Primeiro Ministro ida hodi forma guverno maske nia Partido rasik la hetan mayoria simples iha eleisaun legislativa hanesan Fretilin. Xanana mos hatene katak maske nia halibur Partidus hot-hotu atu apoia nia hodi forma guverno defacto ida nee. Ita hein katak XANANA Gusmao nebe aseita konvite Nai Presidente Horta nian hodi sai hanesan Primeiro Ministro nee hakat liu Partido Fretilin nebe manan mayoria simples ho 29% eleitores ka 120 000 pessoas. Ho realidade ida nee hein katak bele halo Xanana ho Horta hatun ituan sira nia arogansia nebe kontinua kritika Fretilin iha sira nian deskurso publika.


Realidade terseiru hatuda katak, Fernando Lasama nebe eleitu hanesan Presidente Parlamento Nasional ho 41 votus membros Deputados Parlamento Nasional, iha realidade hatudu katak Fernando Lasama nia Partido Demokratiko hetan deit 11% husi resultadu eleisaun Parlamentar iha 30 Junho liu ba. Ida nee atu heteten mai ita katak ita nia demokrasia nee nakonu ho ambisaun personalidades politikus nebe lahare se povo fiar sira tuir resultado eleisaun nian atu reprejenta sira kaer orgaun soberano sira ka lae.

Realidade hat, ita bele hare rasik iha formasaun bankadas iha Parlamento Nasional. Maske kunfujaun nee mosu barak kona ba se ejiste duni Alliansi Mayoria Parlamentar, iha Parlamento Nasional nebe forma husi bankada Partidos Politikus sira hatudu mo-mos katak laiha Bankada Alliansi Mayoria Parlamentar (AMP). Nunee ita bele hateten katak AMP nee kurtina politika ida deit hodi fasilita politika selu tusan Ramos Horta nian nebe nia objetivu prinsipal maka fasilita XANANA Gusmao tun husi Presidente Republika ba Primeiro Ministro- no Ramos Horta sae husi Primeiro Ministro eleito ba Presidente Republika.

Ho realidade sira iha leten, hatudu katak sistema Semi- Presidensial nebe ejiste Timor-Leste, liu-liu kona ba ita nia orgaun soberano tolu (Presidensia Republika, Parlamento Nasional, Guverno) sira nian ulun bot hiili depende ba vontade povo nian. Ho sistema ida nee no argumento eskritor nian nebe koalia kona ba politika selu tusan nian, ita bele kestiona fila fali se Ramos Horta, Xanana Guamao,Fernando Lasama se sira iha duni ka lae legitimidade hodi representa povo iha orgaun soberano nain tolu nee. Barak bele hateten katak ohin loron so Presidente Republika Ramos Horta deit maka iha legitimidade atu reprejenta povo haesan Presidente Republika tan nia manan iha eleisaun Presidensial ho votus 70%. Maske nunee ho desijazaun barak nebe Presidente Republika halo liu-liu kona ba formasaun guverno no nia interferensia iha kestaun husi orgaun soberano sira seluk hanesan kazu Alfreido hatudu mo-mos Horta halo interferensia makas ba kestaun justisa,ne-neik bele hamenus nia ligitimidade henesan Presidente Republika. Ba Presidente CNRT Xanana Gusmao no Presidente PD Fernando Lasama, ita bele hateten katak sira hetan duni posizaun sira ne’e hanesan Primeiro Ministro no Presidente Parlamento ho jogu politikas selu tusan husi Presidente Republika Ramos Horta, nunee sira legitimadade atu reprejenta vontade mayoria eleitores sira ita mos kestiona.

Konklusaun

Konklusaun nebe ita bele hamosu kona ba politika selu tusan husi Presidente Republika Ramos Horta, maka politika ida nee atu selu deit favor nebe maka personalidades ka Partidos politikas sira nebe maka apoia nia ba Presidente Republika. Tuir fali politika selu tusan nee atu fasilita duni Horta eleitu hanesan Presidente Republika husi eis-Primeiro Ministro segundo guverno konstitusional- no fasilita Xanana Gusmao nudar eis-Presidente Republika tun fali ba Primeiro Ministro aktual. Ikus liu politika seluk tusan Ramos Horta nian mos, fasilita Fernando Lasama hodi sai hanesan Presidente Parlamento Nasional maske nia Partido (PD) hetan deit 10% tuir resultado eleisaun 30 Junho.

Publiku no komentator politika sira bele argumenta oin-oin kona ba existensia husi politika selu tusan Ramos Horta nian ba Xanana ho nia belun sira nebe maka hamosu Alliansi Mayoria Parlamentar (AMP), realidade hatudu katak se maka sofre liu husi politika selu tusan maka eleitores nebe fo tiha sira tempo atu tuir kampanhe no fo sira nia votus ba Fretilin ho Partidus sira seluk. Ho posisaun nebe maka Fretilin hili hodi larekunese Governo Xanana Gusmao nian, ita hein katak povo bele aprende buat ruma husi politika selu tusan Nai Presidente Republika Ramos!

*Artigo ne´e hatun iha Diário, edisaun (5 i 6/09), no Forum Haksesuk (FH) hetan autorizasaun husi autor atu publika!

2 comentários:

  1. LORI KASU NE BA TRIBUNAL ATU BELE RESOLVE

    DISKUSAUN IDA NEE SIM ONA KARIK? BA LIDERANSA FRETILIN HARE KATAK DISISAUN PREDIDENTE NEE KONTRA LEI INAN DIAK LIU LORI KASU NEE BA TRIBUNAL, LALIKA HALO KOMENTARIO NEBE LA FAVORESE BA POVO HO NASAUN NIA DESENVOVITENTO. LABELE ESTRAGA NASAUN IDA TAN DEIT AMBISAUN ATU KAER POVO NIA MORIS. HAPARA POLITIKA DEVIDE ET IMPERA!!!
    DALA IDA TAN FRETILIN SEM SR XANANA, HORTA, MAUHUNU, MAUHUDU, NIKOLAU LOBATU, KONIS SANTANA FRETILIN SEI LAIHA BUAT IDA( MALAYU SIRA DEHAN TAK ADA APA-APANYA). GOOD LUCK, NASAUN NE PRESISA GERASAUN FOUN HO IDAE FOUN.

    SALVA INDEPENDENSIA NEE, TAMBA NASAUN NEE TOHIK ATU RAHUN ONA. FO KONFIANSA BA GUBERNO AGORA ATU BELE LIDERA HODI TAKA TOHIK NEBE MAKA I GUBERNO SIRA KRIA HELA.

    HUS TASI SORIN, HARE RAI IDA NEE
    AREPENDE TAMBA TIMOR OAN SIRA LABELE HARAIK AAN BA MALU HODI KRIA PAS HO STABILIDADE MORIS PAVO NIA MORIS.

    ResponderEliminar
  2. Hau sente DIAK LIU PN AGORA HALO LEI FOUN IDA PARA PARTIDO SIRA NEBE HA'RI IHA TEMPO 1974 - 1975 NO CNRT TENQUE "HATAMA HOTU" ONA IHA MUSEUM. LIDER HOTU-HOTU DIAK LIU HA'RI PARTIDU FOUN.

    Tuir hau nia experensia durante funu komesa iha 197471975 too ukun aan agora Lider Partido Fretelin sira HALO SUSAR DEMAIS LIU HOTU LIDER PARTIDU SELUK BA POVU TIMOR OAN TOMAK.

    Hau mos uluk halai iha i terus iha ailaran mos durante 1975 - 1980. durante iha tempo ne'e lider Fretelin sira iha ailaran OHO POVU NO HALO SOVRE EMA POVU BARAK INCLUI MOS SR XAVIER SAE VITIMA TAN DEIT NIA HAKARAK HARUKA POVU BA RENDE BA SOLDADU INDONESIA. TO'O IKUS MAI IHA 1978 NEBE POVU BESIK ATU MATE HOTU ONA IHA AILARAN FOIN SIRA ASEITA POVU BA RENDE BA INDONESIA. Stupid liders!!!

    ULUK KAPASUS KAER HAU TANBA HALO KLANDESTINA (Tinan 1985), SIRA BAKU TEBE, DEPOIS HATETEN "TAMBA SA MAK O APOI FRETELIN? FRETELIN NE'E KOMONISTA"! HAU DEHAN BA SIRA (KOPASUS), LOSS FRETELIN NE'E KOMONISTA DUNI I HAU LA SUPORTA SIRA, HAU SUPORTA FALENTIL LAOS FRETELIN! TANBA FALENTIL NEBE LIDERA HUSI SR XANANA LAOS KOMINISTA ONA. LIDER FRETELIN AILARAN KOMONISTA NA'IN SIRA MATE HOTU ONA".

    ResponderEliminar

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.