VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20170228

Eleisaun Presidencial 2017 segunda volta ne’ e realidade- hare eleisaun 2007 no 2012

Husi* António Ramos Naikoli

Poder iha demokrasia, Povu mak sei hili! 
Eleisaun Presidencial hanesan festa demokrasia bót iha Nasaun RDTL. Iha história eleisaun livre hafoin manan funu Liu husi Referendum iha loron 30 fulan Agusto tinan 2017, só Kay Rala Xanana Gusmão mak manan eleisaun Presidencial iha primeira volta ho 80 e tal % hasoru kandidatu Francisco Xavier do Amaral (mate bian) ne’ebe hetan apoio husi Partido ASDT.

Kay Rala Xanana Gusmão manan tanba fatores sira hanesan tuir mai:

1) Lider maximu Resistência 

Lider maximu Resistência ne’ebe lidera procesu husi reorganizasaun da luta hafoin base apoio rahun tóo mai hetan solusaun final liu husi referendum iha loron 30 fulan Agosto tinan 1999. Memoria no afetividade ne’e mak maioria eleitores fó votu ba Kay Rala Xanana Gusmão iha primeira volta, eleisaun Presidencial tinan 2002.

2) Kay Rala Xanana Gusmão ninia karisma no popularidade: 

Tuir definisaun, "don natural ne’ebe fanun ema nia admirasaun, respeitu ka fasciniu". Popular tuir difinisaun katak, "ninia ligasaun ho ema no carisma". Wainhira koalia konaba, liga liu ba ligasuan ba identifikasaun individu ho ninia emar. Ninia figura, ninia trajetus no ninia fasciniu mak domina.  Kay Rala Xanana Gusmão ninia votus 80 e tal % tan fator ida mos mak.  Procesu Funu nian naruk, husi re-organiza movimento Libertasaun  tóo konquista Ukun Rasik an, mak halo ligasaun emosaun entre povo ho Xanana.

3) Mundu hakarak: 

Iha momentu ne’ebe mak Timor-Leste foin konquista ninia Independencia  liu husi Referendum iha loron 30 Agosto tinan 1999. Lori tempo naruk mak Kay Rala Xanana Gusmão  trasa plano no estratejia ba konvence mundu Internacional. Hahu husi mudansas iha estatejia no orientasaun politika. Iha rai laran, mudanças ba tatika iha funu no estratejia ba funu nian, lansa konceitu "Unidade Nacional", hasou inimigu ida deit. Iha rai liur, Fretilin ho UDT, liu husi nia lideres  historikas Abilio de Araujo (Fretilin) ho Mauses Amaral (UDT), lansa plata forma ida ba funu naran "Convergência Nacionalista".

Ba liur, apresenta Plano da Paz de CNRM iha tinan 1986, ba dahuluk Porta Voz Xanana José Ramos Horta ható ba Parlamento Europeia no ba foruns internacionais sira.

Fila ba asuntu leten, iha tinan 2000, 2001, 2002, lideres mundu nian tomak husu atu Kay Rala Xanana Gusmão nudar primeiro Presidente República ba dahuluk hafoin manan funu liu husi Referendum. Kofi Annan, ex-Sekretariu Jeral ONU, Kolin Powel, ex-Secretario Estado Negocios Estrangeiro, Jorge Sampaio, ex-Presidente Portugal, Joaquin Chisano, ex-Presidente Mozambique, sel-seluk tan halo apelu atu Kay Rala Xanana Gusmão kandidatu ba PR iha eleisaun 2002.

4) Vizinu hakarak:  

Liliu rai vizinhu rua neébe fronteira direta ho Timor-Leste mak: Indonésia ho Australia. Tinan 7 nia laran, Kay Rala Xanana Gusmão lida mos ho jenerais Indonésia sira, buka akompana procesu transformasaun no mudansas politikas no sociais iha Indonesia laran rasik.  KXG mos hasoru malu ho movimentus pro-demokrasia no mos fileiras rejimes Soeharto nian. Parte husi movimentus prodemokrasia fó ba KXG nudar lider ne'ebe mak bele lori rai rua ba hadia relasaun. Materealizasaun liu husi lansa politika "Rekonsiliasaun", iha laran entre Timor oan, iha liur ho Indonesia.  Parte Australia, sira mos hakarak futuru lider ba RDTL mak KXG, nudar interlukotor ba relasaun entre rai rua, ne´ebe iha ninia pasadu relasaun mos ladun pacifiku.´

5) Kandidatu rua (2) deit:  

Iha eleisaun Presidencial iha tinan 2002, iha deit kandidatu nain 2 mak:Kay Rala Xanana Gusmão no Francisco Xavier do Amaral (matebian). Resultadu final eleisaun Kay Rala Xanana Gusmão manan ho 80 e tal % kontra 10 e tal % husi Francisco Xavier do Amaral. Se kandidatu rua deit, lojiku se ida tenki manan duni 1º volta no Kay Rala Xanana Gusmão manan no konfirma ninia favoritismu.

Xanana apoio José Ramos Horta iha 2007

Iha eleisaun  Presidencial ba daruak iha tinan 2007, halai taru kandidatu Presidencial lubung ida, pasa ba segunda ronda mak kandidatu Francisco Guterres Lu’olo ne´ebe hetan apoio husi Partidu FRETILIN no Kandidatu José Ramos Horta ne´ebe hetan apoio husi Kay Rala Xanana Gusmão no partidos no kandidatus sira seluk la pasa ba segunda volta. Apoio Kay Rala Xanana Gusmão ba José Ramos Horta hahu husi procesu kandidatura, makina Partido CNRT apoio ba José Ramos Horta, estrutura ex-CNRT no nukleu resistência simu orientasaun apoio José Ramos Horta. Resultadu primeira volta, kandidatu Francisco Guterres Lu'olo hetan primeiru lugar no José Ramos Horta iha segundu. Ba segunda volta,halibur kandidatu sira seluk nian apoio hafoin José Ramos Horta manan iha segunda volta.

Xanana apoio Taur Matan Ruak(TMR) iha tinan 2012

Iha eleisaun 2012, pasa ba segunda volta mak kandidatu Francisco Guterres Lu’olo no kandidatu Taur Matan Ruak (TMR).  Maibe iha primeira volta, iha mos kandidatu potensial lubung ida ne´ebe halai taru mos,mak: Francisco Guterres Lu'olo, Taur Matan Ruak, José Ramos Horta, Fernando La Sama de Araujo, no sel-seluk tan. Iha biban ne'eba Kay Rala Xanana Gusmão sae ba palku iha kampu demokrasia iha loron sabadu (17/03/2012) fó apoio ba kandidatu Taur Matan Ruak (TMR). Kandidatu nain 2 tama ba segunda volta mak: Francisco Guterres Lu´olo no Taur Matan Ruak. Taur Matan Ruak manan iha segunda volta, hare titu Artigu, "TMR manan Eleisaun Presidensial tamba fator Xanana (FH, 13/04/2012)", hare mos  http://forum-haksesuk.blogspot.com/2012/05/xananatmr-eleisaun-presidente-republika.html (1).

Xanana apoio Lu'olo 2017

Iha eleisaun 2017,hare husi elektibilitas kandidatu Francisco Guterres Lu’olo ne’ebe hetan apoio husi Partido Fretilin ne’ebe segundu partido mais votadu iha eleisaun 2012 no suporta  husi Kay Rala Xanana Gusmão nudar presidente partido CNRT.  Objetivu husi Partidu Fretilin no Xanana rasik, diak liu Francisco Guterres Lu'olo manan primeira volta deit. Tanba bele reduz rekursus financeiras no enerjias no fokus ba eleisaun parlamentares.  Partidu FRETILIN no hetan tulun Kay Rala Xanana Gusmão, Kandidatu Francisco Guterres Lu'olo, hakarak manan iha primeira volta.  Ho rezultadu eleisaun Presidencial hahu husi 2007 no 2012, iha primeira volta Kandidatu Francisco Guterres Lu'olo, sempre manan,  maibe sempre lakon ho kandidatu ne´ebe mak suporta husi Kay Rala Xanana Gusmão. Iha eleisaun 2007 lakon ho Kandidatu José Ramos Horta iha segunda volta no lakon ho Taur Matan Ruak iha segunda volta iha tinan 2012. Hare husi forças rua (2) partido Fretilin ho Kay Rala Xanana Gusmão tau forças hamutuk, kandidatu Francisco Guterres Lu´olo manan iha eleisaun Presidencial 2017.

Maibe hare ba kronolijias eleisaun Presidencial hahu tinan 2002, 2007 no 2012, fakta hatudu katak, só Kay Rala Xanana Gusmão mak manan iha primeira volta ho maioria absoluta. Iha eleisaun Presidencial 2007 ho 2012, kandidatus sira hetan apoio husi Kay Rala Xanana Gusmão, só manan iha segunda volta. Realidade ne´e bele akontese iha eleisaun Presidencial 2017, akontese duni, tantu husi partidu Fretilin ho Kay Rala Xanana Gusmão mos buka esforsu extra no gasta rekursus, inkluindu financeiras atu bele konvence eleitores sira.

Fakta seluk mos hatudu, husi partisipasaun Figura Kay Rala Xanana Gusmão iha eleisaun tanto Presidencial no Parlamentares 2002, 2007, 2012.
Ninia resultadu maximu mak Kay Rala Xanana Gusmão manan maioria absoluta iha tinan 2002 ho % ne´ebe boot (80 e tal %).

Eleisaun Presidencial no Parlamentares iha tinan 2007, kandidatu José Ramos Horta ne´ebe hetan apoio husi Kay Rala Xanana Gusmão, manan iha segunda volta. Eleisaun Parlementares, Kay Rala Xanana Gusmão ho ninia Partidu CNRT hetan segundu partidu mais votadu no hetan asentu Parlamentares kadeiras 18 deit. Hafoin forma Governu, hafoin halo entendimentu  politika ho Partidos sira hanesan PD, PSD no ASDT hodi forma Aliança Maioria Parlamentares (AMP). 

Eleisaun Presidencial no Parlamentares iha tinan 2012, kandidatu Taur Matan Ruak (TMR) ne´ebe hetan apoio husi Kay Rala Xanana Gusmão, só manan iha segunda volta. Eleisaun Parlamentares, Partidu CNRT manan maioria simples, iha eleisaun ne´e Partidu CNRT ho Kay Rala Xanana Gusmão iha kondisaun ba manan maioria absoluta tuir meta ne´ebe mak estebelese mak: 45+. Maibe Partidu CNRT konsegue forma Governu hafoin iha entendimentu politika liu husi Bloku Koligasaun ho Partido Democratico (PD) ho Frenti Mudanças (FM).   

Ho figuras Kay Rala Xanana Gusmão nian,tendencia votus tun husi tinan ba tinan tanba fatores sira tuir mai ne'e:

1) Eleisaun Presidencial, iha kandidatus barak ka liu 2, resultadu sempre iha eleisaun ba segunda volta. Hare eleisaun 2007 no 2012. Eleisaun Presidencial tinan 2017, iha kandidatu hamutuk nain 8. Tuir recensiamentu ikus liu, total eleitores ba eleisaun tinan 2017 hamutuk 747,583 (2). Atu manan iha primeira volta precisa votus hamutuk 373,791.5 (50%) + 1%.  Se kandidatu Lu´olo ne´ebe hetan apoio husi Partidu FRETILIN no Kay Rala Xanana Gusmão atinji 400,000.00 bele garante ona eleisaun ba primeira volta. Maibe sei la atinji ka resultadu atinji mak 373,791.5 mak sei iha eleisaun segunda volta ba Presidencial.

2) Eleisaun Parlamentares la konsegue manan iha 2007, hetan deit segundu lugar partido mais votadus no maioria simplis iha tinan 2012, tanba partidos barak no ida-idak vota tuir ninia figuras no partidus.  

3) Impaktus husi Governasaun rasik, bele desfia eleitores sira ne´ebe racional maske ninia % kiik maibe influencia ba resultadu mos.

4) Kapta votus ba eleitores dahuluk ka primeirus eleitores ne'ebe aumenta ninia % iha eleisaun tinan 2017 ba Presidencial no Parlamentares. Hare husi fenomeno artista  MarVi (Mária Vitória) hatudu katak "Psikolijia Massa" ne´ebe maioria eleitores foun sira, buka sai sira nia referensia no idulus ba sira ne'ebe iha prestasaun mak sai sira ninia herois foun. Bele hare festa kompetisaun Euro 2016 no fenomena MarVi iha Academica Dangdut ba dala 2 iha Jakarta, Indonésia.  

Ho razaun sira ne'e hotu mak: eleisaun Presidencial 2017, segunda volta ne'e realidade ida!

Referencia sira:

1) TMR manan Eleisaun Presidensial tamba fator Xanana  
http://forum-haksesuk.blogspot.com/2012/05/xananatmr-eleisaun-presidente-republika.html
2) Eleitores 2017 hamutuk 747,583
http://www.thediliweekly.com/tl/eleisaun/eleisaun-2017/14276-eleitores-747-583-sei-partisipa-iha-elisaun-2017 

*Ne'e opiniaun pesoal ne'ebe la representa Instituisaun ruma ka grupus ruma!
   

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.