VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20160125

TASI BA’A DAME TASI BA’A MORIS

TASI  BA’A  DAME  TASI  BA’A  MORIS

Filipe Rodrigues Pereira*

Filipe Rodrigues Pereira
Nasaun iha mundu nebe’e deit harí no existe iha rai nia leten, karik la iha rai maka sei la existe saida mak naran nasaun iha mundu ne’e.  Ho desenvolmentu ema nian iha mundu, ema koko atu oinsa bele hodi rai buka rai, hakur tasi hodi habo’ot rai (expansaun) no ikus atravesa esperiensia moris nian, nasaun barak ‘kompete malu” konkista mos tasi hodi habo’ot-habelar ukun no influensia ekonómika, politika no militar iha mundu ne’e.

Bazeia ba’a geopolitika no geoestrategia, iha tempu uluk kedan matenek nain sira hanesan Sir W. Raleigh  no Alfred T. Mahan  hare ona katak wainhira nasaun ida hakarak habelar ukun ka halo expansia hodi habo’ot espasu nasaun nian maka tenki  buka atu oinsa bele ‘ukun/apudera’ mos tasi. 

Sir W. Raleigh (1554-1618) hateten, se mak ukun tasi sei manan negosius internasionais ka apudera riku soin no ikus sei ukun mundu, tamba ne’e tenki kria eskuadra (armada laut) nebe’e bo’ot no forte. Alfred T. Mahan (1840-1914) dehan, tasi ba’a moris, rekursu naturais barak iha tasi laran, tamba ne’e presiza konstrui eskuadra nebe’e bo’ot no forte atu proteje riku soin sira. 

Bazeia ba’a hanoin henesan temi iha leten, atu habo’ot-habelar ukun ka influensia iha  mundu (ekonomika, politika no militar) maka historia mundu nian hatudu nasaun sira (nasaun europeia) nebe’e iha ambisaun bo’ot no teknologia mais avansadu koko duni domina mundu liu husi apuderasaun espasu tasi nian. Ikus mai atu la hamosu konflitus pur kauza espasu tasi nian, no sente katak espasu tasi importante tebes ba’a nasaun sira maka instituisaun politika internasional (ONU) hakotu leis internasional balun konaba tasi. Ita kunhese tasi internasional, UNCLOS, ZEE (Zona Ekonomi Exklusiva) no sel-seluk tan.

Nasaun barak iha mundu, inklui Timor-Leste opta leis internasional konaba tasi nian hodi hakotu no koko negosia atu hakotu fronteiras martimas entre nasoins vizinhu sira. Maibe dalabarak mos tamba ambisaun politika no ekonómika nasaun bo’ot balun iha mundu koko atu apedera espasu tasi nian se’es husi leis internasional ninia regulamentasaun.
   
Iha ita nia matan, ita bele akompanha potensia konflitus iha South China Sea. China agora daudaun buka atu oinsa bele apudera maksimalmente South China Sea liu husi meius ateru tasi hodi konstrui fasilidades ba’a intereses militar no sivis. Espera katak sei la mosu konflitus signifikantes ruma tamba kauza espasu tasi nian entre China no nasaun seluk  iha Asia.
Hanesan nasaun sira seluk iha mundu, Timor-Leste nudar mos nasaun nebe’e hetan leu husi tasi. Espasu tasi Timor-Leste bo’ot liu dala-lima wainhira kompara ho rai-maran Timor-Leste nian. Ho espasu tasi nebe’e bo’ot liu rai-maran maka Timor-Leste sempre hateten katak “tasi mak futuru Timor nian,” bele mos hateten katak ho tasi mak Timor-Leste projeta ninia futuru tamba tinan 13 ikus Timor-Leste sustenta vida estadu nian husi rikeza nebe’e situa iha tasi. Alem de mina no gas, tasi Timor-Leste mos oferese hela rekursus naturais seluk nebe’e mak iha mos potensia ekonomia nebe’e bo’ot, ezemplu ikan, espasu ba’a turismu no sel-seluk tan. 

Hare husi aspetu geoestrategia no geopolitika maka Timor-Leste sei la hanesan nasaun sira seluk nebe’e hodi rai buka rai ka sei hakur tasi buka rai atu habo’ot ninia espasu ukun nian. Hakerek’nain fiar katak Timor-Leste sei la koko atu utliza tasi ba’a funu. Timor-Leste sei  sadere a’an ba’a leis internasional nia regulamentasaun hodi halo esforsu tomak proteje deit ninia direitu fundamentais ba’a espasu tasi no rekursus naturais sira iha tasi laran. Maske Timor-Leste iha ninia historia atravesa funu iha tempu ida que naruk maibe fiar katak Timor-Leste sei hadomi liu paz iha ninia moris tomak.

Bazeia ba’a hanoin ka kondisaun nebe’e ta’u tasi nudar fator  nebe’e importante tebes ba’a Timor-Leste ninia existensia iha prezente no mos ba’a futuru maka governu hala’o ona esforsu lubun hodi hatu’ur politika estadu nian, oinsa bele defende intereses no soberania nasaun ne’e nian nomos oinsa bele proteje rekursus naturais nebe’e iha tasi laran.  No, liga ho espasu tasi nian maka Timor-Leste mos halo daudaun hela esforsu atu bele hetan linha fronteira maritima nebe’e definitivu ho nasaun vizinhu sira, Indonesia no Australia, tamba ho no liu husi linha fronteira maritima ida fixu maka sei lori tasi Timor-Leste ba’a dame no ba’a moris iha futuru.  

Nune’e mos, antes to’o ba’a linha fronteira maritima ida fixu, governu mos hala’o hela ona esforsu lubun no kria ona kondisaun atu realiza tasi ba dame no tasi ba moris. Governu liu husi Sekretaria Estado Defesa/Ministerio Defesa koko atu harí Autoridade Maritima iha Timor-Leste. Durante ne’e Forsa Komponente Naval F-FDTL no Policia Maritima husi PNTL mak ta’u matan ba’a tasi Timor-Leste ho ekipamentus nebe’e ladauk sufisiente. Ho Espasu tasi nebe’e  dala-lima bo’ot liu rai-maran maka klaru presiza iha aumentu ba’a ekipamentus hanesan Ro’o-Ahi hodi halo patrulhamentu nomos hasa’e kapasitasaun ba’a forsas militares no Policia Maritima sira. Atu la’a hasai kustu nebe’e bo’ot maka Governu iha mos hanoin atu kria Autoridade Maritima nebe’e integradu. Ministeriu relevantes presiza hola parte iha Autoridade Maritima hamutuk ho F-FDTL no PNTL hodi nune’e ikus bele hala’o k’nar ho mais maxiimu, efiensia no efikasia iha futuru.

Alem de atu defende soberania estadu no proteje riku soin iha tasi, ho mudansas politikas internasionais nebe’e daudaun akontese iha mundu, liu-liu iha nasaun Mediu Oriente nebe’e mosu chokes makas entre sivilizasaun, mosu grupu fundamentalistas nebe’e hahu’u iha dekada 2000. To’o ohin loron grupu fundamentalistas ka teroristas sira refere lori mos ameasas bo’ot ba’a mundu. Oinsa mak fronteira terrestre no liu-liu fronteira tasi Timor-Leste nian la sei sai mos pontes ba’a ameasas foun ne’e?!  

Nudar nasaun klaru Timor-Leste sei enfreta mos desafius barak iha futuru, espesialmente problemas nebe’e liga ho espasu tasi nian, maibe la’os imposivel Timor-Leste la sei ultrapasa karik Timor O’an hotu hakarak rona malu, ta’u hanoin no enerjia hamutuk, lia ida hodi ikus bele hahourik duni tasi ida ba’a dame no tasi ida ba’a moris, moris diak no hakmatek ba’a ema ida-idak iha sosiadade Timor-Leste independente.*** (Opiniaun ne’e publika ona iha Revista Defesa, Edisaun Desembru 2015 no Publika mos ona iha Jornal Diario, Edisaun 21 Janeiru 2016.)

*Hakerek’nain nudar Mate-Restu Masakre Santa Cruz, 12 Nov. 1991, Dosente iha Universidade da Paz, Dili. 

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.