Dili, 6 de Maio de 2013
1. Logika Dezenvolvimentu Setor
Infraestruturas
Aprosimasaun no konseito dezenvolvimentu
V-Governu tenki kumpri no submete ba logika hanesan tuir mai ne’e:
i.
Planu
Estrategiku Dezenvolvimentu 2012 -2030 (PED)
ii.
Programa
V-Governu (P V-G)
iii.
Planu
5 Anus/Planus Kinkenal dos Ministerius (PK)
iv.
Planu
Annual dos Ministerius (PA)
v.
Programas/Projetus
Iha PED ne’ebe aprovadu tiha ona iha
Parlamentu Nasional subliña tiha ona saida mak atu halo, relativamente ba
infrestruturas komesa husi 2013 to’o 2030.
V-Governu nudar primeiro Governu ne’ebe
hetan fiar husi povu atu hahu ho prosesu dezenvolvimentu ida ne’ebe planeadu,
iha metas realistikas no atividades konkretas ne’ebe sei bele implementa
durante nia mandatu iha tinan 5 lima laran (2012-2017). Tamba ne’e mak iha
Programa V-Governu nian ita hare katak iha buat balun deit mak ita hahu halo,
tuir ita nia kapasidade finanseira no kapasidade de ezekusaun ne’ebe iha
limitasoens hanesan rekursus umanus no tempo. Tamba ne’e mak importante
teb-tebes atu sukat saida mak ita hakarak halo ho saida mak ita bele halo iha
limtes de tempo tinan 5 laran ho kapasidades intitusionais nune’e mos
individuais ne’ebe ita iha, inklui intitusones no individuais husi seitor
privadu nian.
Tuir mai, kada ministeriu, inklui MOP
tekni halo planu kinkenal ka 5 anus nian ne’ebe aliña ho PED, liliu iha faze
inisial implementasaun PED nian. Nune’e suseivamente iha nia planu anuais
komesa husi 2013 to’o 2017.
Ezemplu konkretu iha setor Estradas,
Pontes no Kontrolu de Seias mak hanesan tuir mai ne’e:
PED: “Timor-Leste sei halo investimentu
substansial no longu prazu ba estradas, atu bele manten rede rodoviaria atual ,
inklui programa ho eskala bot ba reabilitasaun, reparasaun no meiloramentu ba
estradas hirak ne’ebe iha ona. Estrada foun so sei bele halo atu servi objetivu
ekonomico no social importante ruma”.
Programa V Governu Konstitusional 2012
-2017: “Iha tinan lima mai né, Governo sei halo programa investimento ida boot
tebes, atu aktualiza no melhora ita nia sistema, nebé luan, kona-ba estradas
nasionais, rejionais no rurais, nuné mós atu garante katak sei halo manutensaun
ne’ebe diak ba rede estradas né. Né hotu inklui, hahú halo manutensaun ba
pontes, nebé liu 450 iha país tomak”.
MOP sei reabilita no repara estradas
rurais besik 1.270 kilometrus, sei meilora “up-grade” estradas nasionais ba
padraun internasonal hamutuk 866 kilomentrus, sei reabilita tuir padraun
internasional estradas distritais hamutuk 397 kms, primeira faze.
Auto-Estrada Suai Beaco sei hahú iha
2014, Sei konstroe 23 pontes ho naruk hamutuk 2.640 metrus, sei halo
konstrusaun ba muru kontensaun hamutuk 6,4 kms iha 32 pontus iha 2013. Deseño
ho supervisaun ba mota 25 ho nia kumprimentu 50 kms sei halo iha 2014,
konstrusaun sei hahu iha 2015 no sei ramata iha 2017, Sei halo manutensasun
rutinas ba estradas nasionais hamutuk 1.426 kms no manutensaun estradas urbanas
hamutuk 716 kms tinan-tinan, inklui mos manutensaun periodikas ba estrads ho
pontes atu garante sustentabilidade de uzu ba investimentu publiku ne’ebe
goveru halo.
2. Realidade iha Dezenvolvimentu setor
das infraestruturas
Timor-Leste nia kondisaun
infraestruturas baziakas sofre detrusaun fizika makas durante retirada forsa
opkunate iha 1999, ne’e inegavel. Embora estradas no pontes ladun hetan
prezuizu ka estragus hanesan sub-setores sel-seluk, maibe sofre mos
konsekuensia logika ida husi faze inisial dezenvolvimentu nasional ne’ebe ita
iha. Timor-leste hahu nia dezenvovlimentu husi faze emergensia, iha tempu
ne’eba prioridade la’os ba infraestruturas maibe ba setor sel-seluk.
Fazeadamente ita hahu ho dezenvolvimentu das infraestruturas maibe sei
konsentra ba iha infraestruturas vital hirak no sei depende barak liu ba apoios
parseirus dezenvolvimentu sira, entau atensaun fob a irrigasaun, be-mos no
eskolas, postu saudes n uit-oan deit mak fob a iha estradas no pontes liliu ba
rehabilitasaun ba kondisaun emergensias katak atu fasilita deit kontinuidade de
movimentasaun ema no sasan nian.
Tamba ne’e mak ladun iha manutensaun,
rehabilitasaun no konstrusaun ba fasilidades hanesan pontes, estradas, portus
no aeroportus, infrestruturas importantes mos maibe ho prioridade lan hanesan
ba be-mos, eletrisidade no buat seluk tan ne’ebe iha.
Embora buat balun komesan halo daudaun
ona desde 2002-2012 (10 anus nia laran), infrestruturas ne’ebe ita tenta halo
sei limte deit ba iha rehabilitasoens no konstrusoens enfrestruturas ho eskala
ki’ik ba mediu, ne’ebe barak liu ia nia emprezas nasionais mak kaer.
Faktu hatudu katak, buat uitoan ne’ebe
ita halo ho rekursu finaseiru limitadu ne’ebe iha barak mak lakonsege hodi
rezultadu ne’ebe ita hotu espera, tamba kualidade de obras la tuir padraun
ne’ebe iha no barak kualidade ladiak no brak mos inta tenki re-investe ka halo
foun fali.
3. Konsekuensias veridikus
- Ita sei iha lakuna ka falta de infrestruturas adekuadas ho kualidade diak ne’ebe sei be sustentavel ba longu prazu.
- Dezenvolvimentu ekonomiku sei sofre konsekuensias de kustu-alta tamba factor kontribuitora ida mak setor transportes sei karun tamba laiha infraestruturas ne’ebe diak.
- Lamentasoens no complain sei mai husi ema hotu no fatin hotu katak estradas, pontes, no infraestruturas sel-seluk sei falta.
- Kustu operasaun fasilidades transportes hanesan kareta hoirak sei karun teb-tebes, ezemplu mak viazen balu ke tenke lori oras 1 deit sai fali oras 2 ka 3 entaun gasta tempo, kombustivel no kustu manutensaun sei a’as.
- No sei iha buat barak tan mak imi hatene rasik ona.
4. Solusaun
- Projetu hot-hotu tenki mai no sai husi Planu Governu nian, ba Obras Públicas tenki mai husi MOP nia Planu 5 Anus ne’ebe detaila ona iha Planus Anuais. Tama ba projetus ka programas hirak ne’e mak iha koherensia no aliña ho PED, no liliu programas ka prohetus hira barak iha naturalidade de projetus multi-annual ka fazeda. Ho realidade ida ne’e mak sei laiha tan oportunidade ba projetus solisitadas, insedentais ho não planeadas husi MOP.
- Projetus hirak ne’ebe mai husi planu hirak iha leten sei iha orsamentu no governu sei responabiliza ba povu atravez do Parlamentu Nasional. Ho ne’e atu subli`a deit katak projetu hotu hotu sei tuir siklu projetu ne’ebe iha katak sei iha fazes hanesan estudus viabilidade, dezenhu, konkursu publiku/tenderizasaun ka tuir aprovisionamentu no bazeia ba kontratu ofisial. Bainihra laiha kontratu, projetu nuka se bele hala’o.
- Governu iha ona politika no lei ba Parseira Publiku ho Privadu (PPP) atu enkamiña solisitasaun de investimentus husi setor privadus. Emprezas privadas hirak bele solisita projetus mas tenki kumpri regras no prosedur hirak ne’ebe determina tiha ona tuir politika no prosedimentus offisiais-legais husi PPP nian.
- Sei iha prakualifikasaun ba emprezas hirak liliu iha aera konstrusaun sivil nian atu asegura kualidade projetus nian no asegura katak emprezas sira halo servisu tuir sira nia kapasidade teknika, finaseira ho rekursu umanu ne’ebe iha.
- Atu asegura implementasaun grandes projetus ho kualidade no tuir padraun internasional MOP sei halo buat hirak tuir mai ne’e:
o
Equipamentus
ka fasilidades laboratoriu atu ezamina kualidade materiais sei inklui hotu
iha kontratu ba obras.
o
Obrigatoriu
atu iha engineiru ho kualifikasaun internasional iha fasilidade laboratorium
nin atu gaerante kualidade de ezaminiasaun no kulaidade de materiais.
o
Tenki
iha parseira ho entre empreza internasional ho nasional liliu iha area
verifikasaun, ezaminasaun ka material testing atu nune’e bele iha tranferensia
de abilidade ba engineirus nasionais sira gradualmente durante prosesu
dezenvolvimentu das infraestruturas.
o
Tenki
iha mos supervisaun ho kualidade a’as.
MOP/Conferensia de Imprensa
Sem comentários:
Enviar um comentário
Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.