VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20171014

Dezenvolvimentu Setor Eletrisidade iha Timor Leste e nia Obstáculo Sira

Dezenvolvimentu Setor Eletrisidade iha Timor Leste e nia Obstáculo Sira


Paulo da Silva, M.Eng
Licenciado iha: Enjen҃aria Mecanica husi University of Southern Queensland (USQ)
Mestrado iha: Energy Planning and Policy, husi University of Technology Sydney (UTS)
Kandidatu Dotouramento iha: Nagaoka University of Technology (NUT), Topico Pesquisa: “Opsaun Energia Verde ba Timor Leste (Green energy options for Timor Leste)”.
Kontaktu: apausilva@yahoo.com.au, Telp. +81 80 920 33602, Nagaoka – Niigata Japao

1. Introdusaun

Dezenvolvimentu industria eletrisidade iha Timor Leste lao signifikante tebes. Maske nune, fornesimento energia eletrisidade ba populasaun 1.2 millions, EDTL infrenta hela dezafiu barak depois restauração independencia iha 2002. Ida nee tanba politika adoptasaun diesel base power plant nebe iha sai hanesan naha todan ida ba institusaun refere no ba nasaun em geral. Funsionamentu sentru produsaun sira depende makas ba iha orsamentu geral estadu tinan-tinan. Reseitas nebe kolekta la to’o atu responde ba atividades operasaun no manutensaun rutina. Iha sorin seluk seitor refere fo implikasaun negativu ba iha meio ambiente tanba produsaun gas CO2 nebe makas husi combustivel (diesel) no oleo nebe uza.

Energia eletrisidade konsidera hanesan produtu ida nebe diferente e tenki trata nia ho special no iha tempu nebe exatu. Produtu husi produsaun energia nee ho kharakter labele rai (non storable) no labele troka (non changeable) kompara ho produtu sira seluk. Produtu ida nebe ohin produz ohin kedan tenki uza iha tempo nebe hanesan, iha produsaun nee presiza kusto nebe boot. Ho nunee maka Timor Leste presiza politika ida klaru, efficiente no reflectivu hodi garante serbisu electrisidade nian ba tempu naruk.

Politika electrisidade husi VII Konstitusional amonstra buat balun nebe necesariu duni hanesan avaliasaun ba tarifas eletrisidade nebe tenki refleta ba kapasidade compra konsumidores sira nian. Iha esplikasaun sumariu balun maibe lahatudu politika sumbrina (big picture policy) atu sai guia ba implementasaun.

Iha diskusaun ida ne’e, atan hau konsentra ba iha: (1) faze dezenvolvimentu industria eletrisidade iha Timor Leste, (2) Obstáculo ou dezafios nebe sei sai hanesan ameazas, (3) observasaun kona ba politika VII Governo Konstitusional, no ikus liu (4) atensaun saida maka presiza hodi asegura funsionamento fornesimentu energia eletrisidade ida nebe dura ba tempo naruk.

2. Evolusaun setor eletrisidade iha Timor Leste

Diskusaun iha seksaun ida nee konsentra ba iha faze tolu inklui originalidade energia (power origin: foka ba periodu kolonialismu nian), faze restauração da energia (power restoration) no faze consolidação da energia (power consolidation).

Originalidade energia (Power origin-colonialism periods): Portuguese ukun Timor durante tinan 450 no Indonesia invade iha 1975 depois deklarasaun independencia iha 28 Novembro. Fontes balun hatudu katak populasaun liu 90% lahatene no la asesu ba eletrisidade iha Portuguese nia ukun. Komunidade sira iha tempu neba depende ba iha fontes energia biomasa (conventional/traditional) hodi responde ba sira nia nesesidade energia hanesan fo naroman (lighting needs), tein (cooking needs), manas (heating needs). Maioria uza kami’, ai maran no borracha hodi sunu iha tempu kalan atu fo naroman, sunu ai tukan hodi tein no fo manas ba inan feton sira iha tempu tur ahi. Portuguese hari sentru eletrica ida iha Dili (Caicoli) ho Sub-Stasaun 6 hodi fornese energia eletrica ba Kapital Dili mais aumenos iha 1960. Maske nune komunidade sira nebe ho ekonomia médio no alto deit maka asesu ba energia eletrica (V.Alves, 2012). Shr. Valentin Alves hanesan oficial tekniku senior iha periodu Portuguese nian (hahu servico despois sentro produsaun Caicoli hari’) esplika katak entre 1964-1967 maka governo Portugues monta gerador iha kapital municipio sira seluk hanesan Baucau no Ainaro. Nia informa katak iha deit tekniku ou enjen҃iru nain rua husi Portugal nebe fo treinamentu ba sira (20). Timor oan hirak nee tama konta servicos eletrisidade no bee mos nebe gere husi governo.

Maske ukun ho brutalidade no nakonu torturasaun, Governasaun Indonesia nian konsege introduz programa eletrifikasaun (Listrik Masuk Desa) iha postu 64 iha teritorio tomak, pelumenus populasaun iha suko rua kada postu (kecamatan) asesu ba eletrisidade iha 1980s. Iha tinan 1998, Timor Leste iha kapasidade produsaun eletrica 28MW, metade (50%) energia husi produsaun nee fornese ba konsumidores iha Kapaital Dili nebe 90% doméstika (Da Silva, 2012). Industria eletrisidade ne’e gere husi empreza publiku PLN (Perusahan Listrik Negara). Gesta҃o xave no planeamento hotu kabe ba diregente no oficiais husi Indonesia. Tekniku Timor Oan sira hola parte deit iha operasaun no manutensaun basika sira. Carlos A. (2012) haktuir katak mais aumenos Timor Oan nebe serbisu iha PLN hamutuk liu 50, no kada municipio (kabupaten) iha ema 8-10 no sentru produsaun nivel postu sira aloka deit ema entre 1 – 3. Depois Timor Leste vota kontra autonomia special nebe oferese husi Governu BJ Habibie, infrastrutura basikas hanesan linha distribusaun no fasilidade iha sentru produsaun no geradores sira hetan estragus no lakon.

Restauraça҃o da energia (Power restauration): Depois fulan 2 ou fulan 3 husi loron referendum 1999, Autoridade Transitoriu Naço҃ens Unidas iha Timor Leste (The United Nations Transitional Authority in Timor Leste – UNTAET) ho apoiu husi nasaun doadores sira inklui Portugal, US, Australia no Japao liu husi fundo humanitariu nebe aloka ba programa TFET (Trust Fund for East Timor) restaura fila fali 39 sentro produsaun eletrica iha Timor Leste tomak inklui balun iha enclave Oequise. Sentru hirak nee ho geradores nia kapasidade produsaun entre 50KW -100KW. Serbisu ida nee iklui mos hadia infrastrutura no aumenta kapasidade sentral eletrica iha Comoro ba 19MW, nebe fornese energia ba konsumidores liu 26,000 iha Dili to tinan 2002. Ho esforsu tomak depois restauraça҃o independencia, governu no agencia sira fo atensaun makas ba iha seitor nee, ho nune iha tinan 2011, Timor Leste iha nia total kapasidade produsaun eletrisidade hamutuk 40MW ho konsumidores (legal/registada) liu 55,000. Iha faze ida ne’e governu fo atensaun maksimu ba iha dezenvolvimento infrastrutura basikas atu fo apoiu ba estabelesimentu alisersu estadu no nasaun depois ukun’an. Iha parte seluk, aspetu governancia (electrical governance), recurso humano ladauk hetan atensaun. Iha tempu nebe hanesan, governu hetan obstáculo boot tanba maioria komunidade laos deit la asesu ba eletrisidade depois ukun an tinan 5, maibe mos aspetu importante sira seluk hanesan saude, beemos no eduksaun sei sai dificuldade ba sira.

Consolidaça҃o da energia (Power consolidation): Atu responde ba komunidade sira nebe la asesu ba energia eletrisidade, governu nebe lidera husi Kay Rala Xanana Gusmao, hamosu politika foun atu liberta povu husi nakukun. Iha 2007/8, Governo AMP inisia investimentu boot ba infrastrutura eletrisidade hodi hari sentru produsaun rua Hera no Betano ho nia total kapasidade produsaun 250MW. Projetu nee inklui hari linha transmisaun (150kV), Sub-stasaun 9 no linha distribusaun iha teritoriu laran tomak. Maske iha obsesaun makas husi partido oposisaun, sociedade civil, akademikus no peritu internasional balun tanba sentro produsaun nee atu adopta oleo pezado nebe produz emissaun makas. Governu ho coragen no firme iha nia desizaun hodi realiza projetu nebe ho kustu billions nee atu responde ba dezenvolvimento ekonomika no social iha Timor Leste. Husi politika ida nee, pelumenos liu ona 80% populasaun maka asesu ona ba energia eletrica. Iha faze ida nee, aspetu governancia (electrical governance) hanesan leis, gesta҃o, autoridade ba utilidades (utility authority), ajustamento folin eletrisidade no elevasaun ba kapasidade rekursu humanu sedauk maksimu. Maske nune’e ho limitisaun nebe iha, governu koko hahu hadia gesta҃o seitor nee husi tempu ba tempu, no hamosu spasu balun nebe fo implikasaun positivu ba aspetu ekonomiku no social. Hanesan iha 2015, governu fo oprotunidade ba negosiante lokal sira atu partisipa iha venda ou faan energia ba konsumidores sira. Esforsu lao, no entre tinan 2012-2017, governu bloku tau atensaun makas ba iha gesta҃o nee rasik, no koko hadia kondisaun balun ba oficiais tekniku sira inklui involvimentu EDTL nia ema ba iha serbisu vitais iha sentro sira  nebe temporariamente responsabiliza husi kompainha internasional (Wartsila) hanesan meios ida ba objetivu transferensia kuinesementu nian (skill transferring).

3. Obstáculo ou desafio dezenvolvimentu seitor eletrisidade

Iha parte ida nee, diskusaun sei foka ba iha implikasaun iha aspetu ekonomika (financeiro), social no ambiental. Laiha analiza sophisticado husi diskusaun iha seksaun ida nee, maibe apresenta resume balun kona ba kondisaun real nebe resulta husi politika eletrisidade iha tinan 5-10 ba kotuk hodi sai referensia ida atu bele konsidera iha futuru.

Obstáculo ou implikasaun financeiro (economiku): Entre tinan 1999 to 2005, finansialmente EDTL nia funsionamentu depende (rely) ba iha agencia dezenvolvimentu internasional sira nia apoiu. Pelumenos liu $120 millions husi apoiu nee utiliza ba restaurasaun sentru produsaun eletrica sira. Depois, Timor leste hahu hetan reseitas husi oleo no gas, governo investe  liu $2 billions iha setor eletrisidade (Hari’sentru produsaun eletrico Hera, Betano no Oequise, inklui infrasturutura ba linha transmisaun no distribusaun sira).


Tinan-tinan governu aloka osan millions hodi sosa combustivel (diesel) no oleo ba sentru hirak nee. Ejemplu, iha 2016, governu aloka $52.24 millions ba sentru produsaun Hera hodi sosa diesel. Iha 2017, governu preve tan $68 millions ba Hera, $28 millions ba Betano, ida nee sedauk inklui sentru produsaun iha Oequise no Atauro. Kusto seluk nebe uza mos subsidio husi governu maka kusto ba manutensaun infrastrutura sira hanesan linha transmisaun, distribusaun no sub-stasaun sira inklui manutensaun periodika ba geradores sira iha sentru hotu. Iha sorin seluk, laiha balansu entre reseitas no despeza husi seitor nee, tanba osan nebe EDTL kolekta husi venda energia tinan tinan menus husi $25 millions.



Fig. 3.1. Projeksaun qty kombustivel no oleo

Husi fig.3.1. revela katak projeksaun ba quantidade kombustivel no oleo ba sentru produsaun rua (Hera no Betano) iha tinan 23 oin mai. Figura nee hatudu katak iha tinan 2040, ita presiza oleo ba manutensaun periodika ba geradores hamutuk 640.4 millions litru, no combustivel kada tinan sei sae ba 498.48 millions litru. Ida nee hatudu katak Timor Leste sei infrenta problema financeiru iha futuru atu viabiliza atividade produsaun no fornesementu energia eletrisidade ba konsumidores sira wainhira mantein politika ida agora.

Obstáculo social (tarifas, rekursu humanu): Dadaun nee Timor Leste adopta tarifas ida bolu “flat rate”. Modelu tarifas nee klasifika ba nivel tolu, hatudo iha tabela tuir mai nee:


Tabela 3.1. Klasifikasaun tarifas eletrisdiade iha TL


(EDTL, 2016, Da Silva, 2016)

Tarifas eletrisidade ida nee sai obstáculo tanba ladun refleta kapasidade sosa/compra (purchasing ability) kada nivel konsumidores ho rendementu ekonomiku nebe lahanesan. Liu- liu familia kiak no kiik sira nebe ninia rendimentu menus husi $0.75/loron. Entaun presiza toma atensaun atu kria tarifas ida nebe refleta ba iha kapasidade ekonomika konsumidores sira nian, liu-liu nivel domestika.

Rekursu humanu hanesan obstáculo ida nebe setor industria eletrisidade hasoru. To’o ohin loron, EDTL iha deit enjen҃eiru ho background eletrico menus husi 20, mekaniko menus husi 10 no iha nivel planeamento no gestao menus tebes.  Maske maioria tekniku no oficias sira nee involve iha serbisu vitais sira iha sentru produsaun, preciza atensaun specifiku ba transferencia kuinesementu husi kompainha sira nebe toma konta funsionamentu sentru hirak nee ba professional Timor Oan sira. Preciza mos, investimentu additional ba rekursu humanu liu-liu iha area specialidade sira nebe relevante ba iha setor nee.

Aleinde asuntu rekursu humanu, aspetu siguranca social ba oficiais no funsionariu EDTL sai prekupasaun boot, tanba sedauk iha politika ida klaru kona ba statutu empreza EDTL nee rasik no statutu ba funsionariu sira. Nune’e, sei afeita tebes ba iha prestasaun serbisu husi trabalhdores no officias, tekniku sira iha institusaun refere.

Obstáculo/implikasaun ambiental: Estadu Timor Leste liu husi Órgaun Parlamentu Nasional, ratifika Kyoto Protokolu iha Otubro 2008. Ida nee halo hodi kontribui ba iha konservasaun meio ambiente no proteze biodiversidade iha ita nia rain. Asaun pratika sira nebe ita adopta tenki kontribui emisaun minimu ba iha atmosphere. Maske nunee iha terenu, Timor Leste nia asaun dezenvolvimentu sira liu-liu iha seitor eletrisidade sedauk refleta ba iha spiritu protokolu nee, nomos Agrimentu Paris nian. Timor Leste sei adapta hela politika energia conventional nebe kontribui makas ba produsaun emisaun karbon dioxide (CO2) ba atmosphere. Husi estudo (Da Silva, 2016) relata katak sentru produsaun eletrica Hera hahu tinan 2012 to Dezembro 2015, injeta ona 767.55millions kg-CO2 husi kombustivel no 1642.87millions kg-CO2 husi oleo nebe uza. Ida nee sedauk inklui emisaun nebe resulta husi transportasaun kombustivel husi nasaun importador sira mai Timor Leste. Estudu nee mos indika katak se Timor Leste kontinua mantein politika diesel base power plant, ita sei produz makas emisaun carbon dioxide kada tinan liu 1,412.22millions kg-CO2 husi combustivel (diesel) depois tinan 20 mai.

4. Politika VII Governu Konstitusional ba seitor eletrisidae

Iha seksaun ida nee, hakerek nain koko fo opinion kona ba sumariu programa Governu VII Konstitusional nian nebe liga ba iha seitor energia eletrisidade.



Iha paragraph ida nee, esplika governu atu reorganiza serbisu iha seitor eletrisidade. Signifika, karik sei halo ajustamentu ruma iha institusaun EDTL hodi asegura funsionamentu serbisu fornesimentu energia eletrisidade, inklui revisaun ba tarifas nebe konsidera ladun refleta ba kapasidade compra konsumidores sira nian liu-liu iha nivel doemstiku. Ida nee positivu no hanesan parte ida husi dimensaun governancia eletrica (electrical governance component). Iha programa nee, governu indika katak atu halo “estrutura fali EDTL” hodi maksimiza prestasaun EDTL nian no atrai seitor privadu. Maske nune ladun klaru, tanba fator xave ba investor sira hodi investe iha seitor energia eletrisidade laos deit iha re-estruturasaun nee, maibe iha kondisaun importante seluk nebe tau iha konsiderasaun mos. Primeiru sigurança ba investementu (leis) nee importante tebes atu asegura sira nia aset no capital investimentu, hodi define sira nia papel (role) no nivel intervensaun. Segundo, Mercadu (konsumidores) nia abilidade ba kompra ou sosa energia (energia demand) precisa fo lampu verde ba investor tanba sira buko lukru/manan (profit oriented), signifika tenki iha atividades ekonomika barak nebe presiza uza energia nebe boot. Terseiru ita preciza fornese informasaun (dadus tekniku) nebe klaru kona ba opsaun energia/fontes energia nebe applicable no bele esplora hodi produz ba energia, ida nee ita sedauk iha inventarizasaun ida klaru no lolos kona ba profile fontes energia nebe ita nia nasaun iha. Ho nune evita investimentu additional ba estudu tekniku husi investor sira. Iha parte seluk, fator additional nebe importante mos, estabilidade politika. Fator ida nee hanesan barometru ida ba seitor privado nian desic҃ao atu investe ou lae. Ita hare katak, ho governu minoria dala ruma sai prekupasaun ba sira atu toma inisiativa tanba iklima politika nebe sei fragile hela.

Programa nebe indika iha ne’e konsentra liu ba natural gas maibe la fo spesifiku kona ba opsaun energia alternativas nebe appropriadu liu no applicable ba Timor Leste bazea ba dadus tekniku hodi sub-titui fontes conventional nebe dadaun nee hatodan makina do estadu. Iha estudu lubuk ida, nebe indika katak fontes hydro eletrico no energia solar sai opsaun mais relevante ba Timor Leste. Dala ruma, ita presiza esplora diak liu tan kona ba resultadu husi estudu heirak nee no tau iha konsiderasaun opsaun ida nebe refleta ba ita nia politika energia eletriciadde. Politika ida nebe diak, presiza iha definisaun sumbrina poltika ida (big picture policy) ba seitor industria eletricidade nebe bele sai hanesan consensus ida entre komponentu hotu-hotu, ida nee atu asegura kontinuidade iha future maske governu troka. Iha parte seluk, susar atu kompriende tamba iha strutura governu da hitu nian, laiha portfolio ida specifiku ba area energia eletrisidade. Maske iha vice ministro habitasaun no ambiente, maibe lahatene tarifas/knar serbisu inklui tau matan ba seitor nee ou lae. See kabe duni ba portfolio ida nee, maka susar atu halo mudança tanba ninia qualifikasaun laos iha area eletrisidade.

5. Consideraça҃o

Husi sumariu programa governu da hitu nian ba setor energia eletrisidade no liga ba kondisaun seitor nee rasik, ba oin Timor Leste presiza hamosu politika sumbrina ba programas no atividades ba seitor nee rasik:
  • Hamosu politika foun nebe ho karakter energia autosuficiente, sustentavel no soberanu ba ita nia dezenvolvimentu ekonomika no social ba tempu naruk.
  • Reforma setor industria eletrisidade (liu-liu segment produsaun) atu refleta kondisaun real ekonomika (financeiro), social no ambiental nasaun nian, hodi hatun estadu nia despeza annual. Maibe bele fo reseitas no kria serbisu ba ita nia emar sira.
  • Tenki hamosu politika ida klaru no aseitavel husi komponentus hotu atu bele halo subtitusaun ba energia conventional nebe ita iha. Politika nee tenki ho karakter multidimensional hodi bele ajuda mos setor sira seluk nia dezenvolvimento.
  • Hadia setor governancia (electrical governance): hari no define klaru autoridade regulador ninia kompetensia sira iha leis, gestao, planu, no seguranca social ba professional EDTL nian no meios protesaun ba konsumidores. Investe makas liu tan iha rekursu humanu iha area specialidade sira nebe liga direitamente ba iha industria eletrisidade nian.

Hein katak Timor Leste bele hamosu konsensu politika ida hodi nune bele iha governasaun ida nebe dura no seguro ba tinan lima atu bele executa programas no politika energia eletrisidade no atrai setor privadu.

Obrigado
God Bless TL

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.