VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20150513

FUNSAUN PÚBLIKA EFISIENTE, EFIKÁS NO RESPONSAVEL



Hosi Primeiru-Ministru Dr. Rui Maria de Araújo


PM Rui Araujo
Dala barak, iha okaziaun oioin, ha’u reafirma VI Governo Constitucional nia kompromisu hodi halo reforma efetivu ba ita-nia funsaun públika atu ita-nia funsionáriu públiku sira bele sai efisiente liu tan no servisu ho rigór, kualidade, no responsabilidade.

Reforma ba funsaun públika la signifika atu hasai funsionáriu sira husi servisu, indiskriminadamente. Reforma atu hadi’a. Atu hamosu fali administrasaun públika ida ne’ebé efisiente, efikás no responsavel iha ninia prestasaun de servisu ba Povu.

Iha kontestu ida ne’e mak ha’u nu’udár Primeiru-Minstru,iha ha’u-nia knaar atu serví povu, konsiente katak iha duni nesesidade bo’ot no urjente atu hadi’a ita-nia administrasaun públika,fó ona instrusaun atu hapara rekrutamentu ba funsionáriu públiku foun hodi fó tempu atu hadi’a ita-nia sistema atuál, atu halo lai reflesaun, atu hadi’a lai buat sira ne’ebe nesesáriu atu hadi’a.

Bainhira ministériu hotu-hotu halo ona análize ida kle’an no ho rigór ba sira-nia rekursus umanus ne’ebé iha, no bele justifika nesesidade ba funsionáriu foun, mak rekrutamentu foun bele hahú fali.

Comissão da Função Pública (CFP) agora iha ha’u-nia tutela no Gabinete do Primeiro-Ministro sei servisu hamutuk ho CFP atu halo estudu ida detalladu liután kona-ba saida, no oinsá, atu reforma.

Iha ha’u-nia Gabinete ha’u disponibiliza ona tékniku na’in rua atu halo ligasaun ho funsaun públika atu fasilita prosesu ida ne’e.

Ita presiza, no tenke reforma duni ita-nia funsaun públika. Prinsípiu responsabilidade funsionalizmu públiku, ne’ebé bazeia ba sentido-de-Estado, tenke aplika iha setór hotu-hotu iha administrasaun públika, laiha exesaun.

Atu bele realiza vizaun ambisioza ne’ebé inkorpora iha Plano Estratégico de Desenvolvimento Nacional 2011-2030, ne’ebé hakarak transforma Timor-Leste ba nasaun ida ho rendimentu médiu-altu, ita presiza administrasaun públika ida forte, ho rekursus umanus de kualidade.

Ita hotu hakarak funsaun públika ida ho rekoñesimentu liu hosi prestasaun de servisu ne’ebé efisiente, efikás no responsavel, katak funsionáriu ida-idak tenke hala’o ninia knaar ho rigór, kualidade, no responsabilidade.

Momentu ne’e, momentu ida definitivu ba funsionáriu hotu-hotu atu halo introspesaun ba ida-ida nia estatutu profissionál. Imi tenke husu imi nia an rasik: Ha’u servisu ho rigór, ho kualidade no ho responsabilidade ka lae? No servisu ne’e la’ós dala ruma deit; karik dala ruma deit entaun imi falla ona. Servisu ho rigór, kualidade no responsabilidade tenke halo lorloron; prestasaun de servisu labele dala ruma de’it mak di’ak; tenke di’ak beibeik, iha okaziaun no momentu hotu-hotu.

Ne’e duni ha’u hakarak konvida funsionáriu sira hotu-hotu atu kontribui no tau hamutuk hanoin kona-ba oinsá atu ita alkansa vizaun ne’e.

Ita presiza respostas definitivas kona-ba sistema administrasaun públika saida mak ita hakarak adopta. Ita kontinua ho sistema rejime de karreira ka buka adopta sistema rejime de pozisaun? Ka ita hamosu kombinasaun entre sistema rua ne'e?

Iha sistema rejime de karreira, funsionáriu sira hahú ho grau ida no kontinua iha kategoria servisu ida ne’e kontínuamente. Rekrutamentu sira ne’e baibain halo’o iha grupu no avaliasaun bazeia de’it ba kredensiál akadémika ho ezame de entrada. Promosaun ba sistema ida ne’e automátika no bazeia ba senioridade, la’ós méritu.

Sistema ida ne’e fó seguransa de traballu ba funsionáriu sira maibé rekrutamentu bele la korresponde ho nesesidade operasionál i loke marjen ba kandidatu sira ne’ebé laiha kualidade ka laiha kompeténsia adekuada atu tama.

Iha sistema rejime de pozisaun, rekrutamentu bazeia ba kapasidade no kompeténsia individuál korrespondente ho funsaun espesífika ida. Promosaun mós bazeia ba konkursu por méritu. Tanba ne’e, sistema ida ne’e enkoraja transparénsia no limita oportunidade ba hahalok diskriminatóriu tanba nomeasaun bazeia ba esperiénsia, kapasidade no istória de dezempeñu.

Rekrutamentu iha rejime ida ne’e mós dependente ba nesesidade operasionál. Tanba ne’e rekrutamentu sei rezulta iha kreximentu ba produtividade no melloramentu iha atendimentu públiku.

Dalan ida tan mak atu buka oinsá institui sistema de avaliasaun de dezempeñu ida apropriadu, ne’ebé bele garante katak funsionáriu hotu-hotu sei hala’o duni ninia knaar tuir kontratu ne’ebé nia assina ho Estadu nu’udár empregadór.

Ba oin, ha’u nia hakarak mak funsionáriu hotu-hotu simu Termu de Referénsia ida molok hahú servisu. Termu de referénsia ne’e sei tradús ba planu de traballu anuál ho metas apropriadas atu alkansa. Depois, kada trimestre, jestór sira sei avalia funsionáriu sira nia servisu no dezempeñu hodi determina progresu atu atinje meta anuál ne’e. Karik la atinje meta ne’ebé konkorda tiha ona ita tenke hatene tansá; tenke iha justifikasaun klara.

Funsionáriu ne’ebé dezempeña duni ninia knaar sei atinje meta sira ne’e. Se nia la atinje tanba nia laiha kapasidade, ita sei buka maneira seluk atu asiste nia hasa’e ninia kapasidade; ita fó tan oportunidade ida ba nia. Maibé se nia la atinje tanba nia laiha vontade atu servisu, tanba nia la iha sentidu-de-Estadu, entaun laiha dalan seluk anaunsér rezigna an husi funsaun públika.

Husi parte Estadu nian nu’udár empregadór, ita kontinua nafatin buka meiu atu hadi’a kondisaun de traballu funsionáriu sira nian. Diskusaun la’o nafatin kona-ba oinsá atu remunera di’ak liu tan funsionáriu sira.

Ita sei estabelese mós sistema ida atu tau matan ba funsionáriu sira ne’ebé reforma ona. Funsionáriu ne’ebé tama ona idade reforma, tenke reforma. Maibé ita mós tenke iha sistema ida atu garante kontinuasaun ba sira-nia moris, ho kondisaun no ho dignidade.

Ita hotu konsiente katak desizaun atu hadi’a funsaun públika presiza duni atu akontese i ho urjénsia. Maibé presizamós atu ita hotu servisu hamutuk.

Servisu no prestasaun de servisu ho rigór, ho kualidade, no ho responsabilidade rekere dedikasaun no disiplina tomak hosi funsionáriu hotu-hotu. Ida ne’e no la’ós opsaun maibé kondisaun sine qua non atu serví Povu Timor-Leste.

Hamutuk, ita bele! Um Por Todos e Todos Por Um!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.