VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20150309

Eskluzivu Ho Ministru Gastão de Sousa, Atu Evita Estrada At, Presisa Manutensaun Kontinua

Jornal Nacional Semanario (JNS), dia 07.03.2015 (pajinas 4, 5, 6)
Ministru Obras Publikas Transporte e Komunikasaun (MOPTK), Gastão de Sousa, rekoinhese estradas iha teritoriu Timor laran kuaze at hotu ne’e, tanba iha Independensia nia laran kuaze laiha manutensaun. Atu evita estrada at, presisa manutensaun kontinua katak presisa iha kompanhia ida hola konta manutensaun estradas. MOPTK komitmentu rezolve problemas estradas, eletrisidade, telekomunikasaun tamba infraestruras basikas sai prioridade ba iha VI Governur konstitusional nee.

Atu hatene liu tan asuntu ne’ebe refere tuir mai akompanha entrevista eskluzivu ne’ebe Jornalista JN-Semanario (JNS), Embelina Amaral halo ho Ministru Obras Publikas, Transporte e Komunikasuan (MOPTK), Gastao de Sousa (GS) foin lalais ne’e iha ninia knar fatin, Manadarin-Dili.

JNS: Oinsa politika MOP ba iha estradas, pontes no infra-estrukturas husi V Governu?

GS: Politika Obras Publik nian iha IV Governo hanesan ita boot hatene katak iha IV Governo Obras Publika ne’e responsabiliza ba area tolu (3) maka estradas, pntes kontrol de seias konaba verifikasaun konaba planeamentu urbanu no rehabilitasaun. Depois iha fali be nian hare konaba fornesimentu be, kabatistismentu be ho saniamentu baziku e depois iha eletrisidade. Tantu ne’e ita here didiak ne’e prioridades ne’ebe que importante duni ba IV Governu Konstitusional. Se ita klasifika ida ne’e maka importante liu ba areas tolu ne’e.

Hau bele dehan katak estradas ho be, tanba ita hare ba setor eletrisidade programa ida que hahu tiha ona iha III Governu iha altura formasaun IV Governu ita iha ona estasaun central eletrika ida iha Hera e sei falta deit central eletrika iha Betano maka seidauk prontu. Maibe ho Central eletrika husi Hera ne’e bele fornese kuaze eletrisidade ba Timor laran tomak e ita hare mos linha transmisaun kuaze liga iha Timor laran tomak parte balu deit maka seidauk por ezemplu hanesan Maliana ba Suai no mos iha sub-distritu balu ne’ebe que seidauk bele hetan asesu fornesimentu eletrisidade husi central eletrika Hera. Tantu ita haree didiak eletrisidade ne’e prioridade ida ne’ebe que menus oituan. Ita hare prioridade liu maka be ho estradas.

Iha estradas Governo halo akordus multilaterais hanesan Banku Dezenvolvimentu Aziatiku, Banku Mundial, iha mos husi Governo Japaun ne’ebe que fo imprestimu mai Timor para halo rehabilitasaun ba estradas nasionais.

Se ita hare ba kondisaun estradas iha Timor laran tomak estradas kuaze kondisaun at hotu mesmu iha sidade laran deit kondisuan ladun diak. Tanba ne’e maka ami fo prioridade ba trosu nasional por ezemplu iha ne’e ba Batugade ba Maliana, Maliana ba Suai atu halo espesi deit panel ida para liga Timor laran, mas seidauk bele halo hotu, halo parte balu deit, por ezemplu iha ne’e ba Batugade mas seidauk hotu e hanesan liga KostaNorte ho Kosta Sul husi parte rua. Iha parte Oeste ho parte Leste liga husi Dili ba Ainaro no mos ida husi Aitutu ba Same, parte Leste maka liga husi Manatuto ba Natarbora. Enfelismente husi Manatuto mai Natarbora ami foin asina kontratu e transeles komesa hahu. Husi parte Oeste asina tiha kontratu e ami nia difikuldade ida maka iha kompesasaun ba ema nia ai horis sira ne’e mas tinan ne’e ami tenta rezolve.

Be kestaun ida que importante teb-tebes, se ita hare ba Dili laran deit be ne’e problema ida que boot lahalimar. Abastesimentu be ne’e seidauk too ba populasaun, tanba mesmu que ita nia fontes be ne’e be husi Bedois mai, iha Taibesse be ne’e iha e ami halo inspeksaun ba iha fatin bar-barak para bele fornese iha area ne’ebe bele aprezenti ba perfurasaun be ne’e so que iha fugas barak be ninian. Ezemplu konkretu iha Zona Motael, Zona Motael iha kanu kanalizasaun ne’e husi Portugues nian, husi Indonesia nian agora ita Independensia tiha ona mos iha kanu ne’ebe as-vezes be ne’e mai fahe ba fatin tolu, as-ves kanalizasaun portugues nian at be ne’e estraga deit ida ne’e mak tenke hare didiak para rezolve situasaun iha Dili laran ne’e.

Tantu apoiu ajuda ADB nian ami komesa tenta iha area balu iha fornesimentu be 24 oras, ida ne’e ami komesa halo kobransa desde IV Governo, politika ne’e ami tenki halo fila fali para kobre mos area sira seluk. Iha situasaun ida que defisil teb-tebes ita atu rezolve liu-liu halai mos ba konsensia populasaun hanean benifisiariu ba be ne’ebe mak Estado fo para utiliza ho didiak. Tanba ne’e Hau hanoin edukasaun sivika ne’e maka ita tenke halo atraves Televizaun, Jornais buat ida ne’e maka as-ves Governu ladun halo. Tantu iha VI Governu ne’e ami tenta atu hadia servisu sira ne’e.

Eletrisidade hanesan ohin Hau hatete ona ba ita boot katak, IV Governo ami tenta atu ba kobre ba to’o iha distritu no sub-distritu sira ne’e. E fo hatene deit katak altura iha diskusaun Orsamentyu Jeral do Etado hela deit Sub-Distritu 2 ne’ebe que seidauk kobre maka Alas ho Fatuberliu ho mos enklave Oecusse ho Atauro. Tantu husi Oecusse komitia Zona Ekonomia Especial Merkado sosial ne’ebe que aprova tiha central eletrika boot iha ne’eba ho nia kapasidade 17 woth ida ne’e agora komesa halao tiha ona e Atauro por enkuantu sei hetan zeradores ne’ebe que tau iha ne’eba e sei fornese mina husi ne’e maka ba. Tantu situasaun ida ne’e maka iha IV Governo no mos ba edifikasaun ami halo rejime juridiku ida para atu kontrola edifikasaun sira iha Dili laran ne’e. Enfelismente dekretu Lei ne’e ba ona Prezidente Republika seidauk promulga parese que tenke reve fila fali para mos bele halo tiha edifikasaun ne’ebe konstruksaun uma sira ne’ebe que arbiru deit iha Dili laran. So que tuir lolos iha planu urbanizasaun ida que klaru, iha planu urbanizasaun Dili nian ami sei hare hela no mos ba Timor laran tomak ne’ebe que sei prepara seidauk hotu. E ho politika VI Governo nian ami sei entrega ba Ministeriu Planeamentu ho investimentu estratejiku mak sei fo kontinuidade ba servisu sira ne’e.

JNS: Oinsa Politika ho prioridade iha VI Governu nian ba iha estradas, pontes no infra-estrukturas ?

GS: VI Governo ami haruka tiha ona ami nia programa VI Governu ba iha Gabineti Primeiru Ministru para sira halo tau hamuttuk ho Ministeriu sira seluk nian. E atu hatete deit katak sei halo kontiunidade politika ne’ebe que husi IV Governu. So que Ministeriu ne’e agora kobre tan area ida ne’ebe que transporte no komunikasoens. Tantu sei kobre ba transporte terrestres, kobre ba transporte martitima, transporte aires no mos ba telekomunikasoens.

Portantu husi area eletrisidade ami sei halo nafatin kontinuasaun oinsa bele liga mos ba iha areas ne’ebe que populasaun ne’e barak oinsa ita fo asesu para bele halo ligasaun mai iha linha transmisaun ne’ebe que ho longu husi central eletrika ida ne’e maka sei kontinua nafatin, tanba iha parte baraka que populasaun seidauk iha asesu ba eletrisidade.

Agora iha be ami mos fo atensaun agora ba Oecusse, ba urbanas Municipiu Oecusse-Manatuto e mos iha planu jeral ne’ebe que ba ba Municipiu sira seluk, Baucau, Lospalos, Viqueque e no mos atu rezolve be mos iha Municipiu Suai e ami tenta mos oinsa bele rezolve be iha Municpiu Maliana. Tantu ne’e mos ajuda husi asistensia tekniku husi banku Dezenvolvimentua Aziatiku ka ADB, tantu ne’e iha area be nian.

Hanesan ita boot hatene iha ministeriu ne’e ami nia vice ministru 2 ne’ebe que hau sei delega kompetensia ba vice ministru 2 ne’e para ida hare espesifiku ba area eletrisidade ho be. Ida mos atu hare ba transportes e komunikasoens, mas iha transporte no komunikasoens iha area balu ne’ebe que sei mai tutela hau nia okos, por ezemplu telekomunikasoens mai iha ne’e tanba nia orgaun independenti ida ne’ebe que iha Ministeriu.

Iha prioridade ida iha ministeriu ne’e maka Portu no Aeroportu, atu aselera prosesu konstruksaun portu Tibar nian ne’e tantu nia iha faze aprovazionamentu, prakualifikasaun hotu ona oinsa Governo bele aselera prosesu aprovazionamentu ne’e ba oin. Tantu iha kestoens ne’ebe tekniku teb-tebes, kestaun politika ne’ebe que tenke deside anivel as oituan asuntus politikus balu e ami hare ona espera katak Governu bele hola desizaun para prosesa projetu ne’e bele lao ona ba konstruksaun Portu Tibar.

Hanesan ita boot hatene modalidade ne’ebe que uja atu modalidade pase polio privada, tantu ida ne’e maka sei lao hela e no mos atu hare posibilidade oinsa ba enstesaun pista Aeroportu Dili nian ho fasilidade sira seluk, tantu ida ne’e mos persiza estudu ida que los laos tur-tur ita ba haruka Kompania ida halo tiha estensaun maibe tenki iha estudus ne’ebe que diak, tanba ne’e aviaun atu aterzen ho aviaun atu semo ne’e buat ida que delitadu teb-tebes tenke hare estudus ida que diak.

Agora estradas ami kontinua nafatin aslera estradas ne’ebe que iha ne’ebe que husi imprestimu ne’e tenke ho kualidade diak padraun internasional. E aliem-de ne’e ami mos iha diskusaun hela ho Uniaun Europea no ADB atu hare mos ba iha estradas distritais ida ne’e mos ami iha tanba iha orsamentu ida iha ne’e ami sei hare modeilho prosedimentu oinsa bele implemnta ajuda husi Uniaun Europea ninian.

Iha areas riurais ami mos iha rehabilitasaun manutensaun ba area rurais ne’ebe que Governo tinan ne’e tau U$ 4 millioens ne’ebe que iha mos orsamentu husi Governo Australiano atraves Usaid ne’ebe que ILO fo asistensia teknika, tantu ida ne’e politika ba iha IV Governo. Iha tinan 2 ho balu tenke halo buat ida que viziwa para povu bele sente katak Governu halo duni.

JNS: Dezafius saida maka durante ne’e Ministeriu ida ne’e enfrenta ?

GS: Dezafius maka ne’e, se ita koalia obras publiaks ita halai liu ba ejekusaun de projetus ne’ebe que iha, tantu iha ne’e maka ita haree ba kapasidade ita nia emprezariu sira. Hau fo ezemplu kikoan ida emerjensya sira ne’ebe que iha valor ladun boot, valor U$ 200 mill e U$ 300 mill ne’ebe que as-vezes tinan oin maka selu tan e as-vezes sei la hotu tan sei tinan 2 tan. tantu ida ne’e ita hare ba ita nia kapsidade setor privadu nian, hau la dehan katak hotu-hotu laiha kapasidade ba setor privadu e no mos obstaktu ne’ebe infrenta maka ne’e kualidades projetus, kualidade projetus ne’e iha fator barak que halo com que kualidade projetus ne’e ladiak ida, monotorizasaun akompanhamentu instituisaun Governu nian ida fali mos kapssidade husi setor privadu. Tantu impresta ida halo obra iha projetu nain la ba haree saida maka akontese? Konserteza halai ba kualidade obras ne’e ninian.

Agora saida maka ita bele halo para garante katak kualidade projetu ?. Tanba iha VI Gvernu ne’e ita haree liu ba prestasaun servisu ho kualidade obras ida ne’e maka tenke asegura. Tanba ne’e maka husi Obras Publikas ami tenta tau ami nia prensa iha distritu sira ne’e. Mesmu ho fasilidade minimu teb-tebes iha motor deit mas ida ne’e ami tenta rezolve oinsa iha tan fasilidade diak ba ami nia tekniku sira para sira bele halo fiskalizasaun no monotorizasaun ba obras. Tantu SEAU Obras Publikas haruka sobu obra ida tenke-ser iha monotorizasaun kontiunu para ita bele dehan ne’e ladiak tenke sobu, Hau labele dehan ba dehan sobu deit enkuantu la halo monotorizasaun no fiskalizasaun ida que diak. Se Hau halo monotorizasaun maka nia la halo tuir ida ne’e tenke sobu. Tanba ne’e maka ami tenta implementa. Ida fali maka prakualifikasaun ne’ebe que implemnta dadauk ne’e.

Atu fo hatene dala ida tan katak, agora iha pagamentu sira ne’ebe que ba agora Kompania hotu-hotu tenke-ser sertifikadu prakualifikasaun husi Obras Publikas, sekuandu laiha sei la asina kontratu mos sei la asina no pagamentus mos sei la halo prosesu. Tantu ami tenta husi ami nia parte maka ne’e prakualifikasaun tenke halao e ami tenke tau matan ba obra ne’ebe que ami fo ba setor privado halo. Iha parte mso setor privadu mos labele hakarak deit projetu boot maibe kapasidade finanseira la too tanba ne’e prakualifikasaun nian.

Kualidade diak maka ne’e setor privadu mos tenke iha konsensia katak halo ba se, se maka atu hetan benifisiu maka povu, povu ne’e mka ita hotu. Agora Governo mos tenke tau matan ida ne’e tenke iha servisu hamutuk para bele lao diak ba oin. 

JNS: Prioridade saida maka MOP sei fo atu responde espetatifas povu nian iha obras publikas, telekomunikasaun ho transportes ?

GS: Hanesan ohin Hau dehan, primeiru obras tenke ho kualidade ne’ebe que diak para povu bele fiar katak sira nia oan ne’ebe que tur iha posizaun hanesan Ministru ka diretur jerais e direutr nasionais halo buat diak ida ba sira inan no aman sira no oan sira ne’ebe que sei tuiliza obra sira ne’e. Ida fali maka ne’e tenki tun ba kraik para hare tanba akompanhamentu ne’e importante teb-tebes, tanba ne’e maka rekrutamentu lao hela dadauk ami sei halo esforsu tomak para ema bele halo akompanhamentu ne’e ba estrada.

Ba aeroportu maka hanesan ohin Hau dehan, halo estudu didiak para halo testensaun ba pista ne’e ho ninia apro ne’e tenke diak pelumenus iha kondisaun minimas para aviaun ne’e bele tun ho diak e ema ne’ebe sae aviaun mos senti komportavel katak nia tun iha aeroportu ida que diak. Ida ne’e maka ami tenta halo prioridade ba Portu Tibar, tanba ita hare katak Portu iha Dili laran ne’e kondisoens kuaze ladun diak ona para atu simu Ro sira ne’ebe que mai, buat sira ne’e hotu e mos jestaun iha Portu laran mos tenke lao diak ida ne’e maka Vice ministru ami koalia ba malu katak tenke rejista ona iha Portu ne’eba no mos iha Aeroportu, transporte terrestre ba prestasaun servisu ba ita nia komunidade, por ezemplu Hau ba trata Hau nia karta kondusaun tenke ema simu diak no presedimentu tenki klaru, se Hau ba uluk ema tenke atende uluk Hau tenke prosedimentu ida que los. Ba ida ne’e jestaun tenke iha e sistema mos tenke monta ona ida ne’e ami tenta ona.

JNS: Durante ne’e povu kestiona konaba estrada ne’ebe at, tanba sa ida ne’e bele akontese ?

GS: Primeiru, estradas ne’ebe que at ne’e se ita hare didiak durante ita nia independensia manutensaun ba estradas kuaze que laiha, ida ne’e maka halo estradas sira ne’e kondisaun sai hanesan ne’e. Agora se estradas halo diak manutensaun ne’e tenke iha, tenke iha kontratu ba iha Kompania ida para manutensaun lao nafatin para mantein estradas ne’e nia kondisaun diak.

Kontratu sira ne’ebe que agora ami iha husi ADB ho Banku Mundial ho Jica ne’ebe sei mai normalmente iha kontratu ida periodu de retensaun tinan 1. Tantu ami sei fo tan kontratu ida ba tinan 2 ba Kompania para nia halo manutensaun estradas ninia. Tanba ne’e maka ita iha tinan 3. Imprestadu por ezemplu hotu iha 2015 nia pedidu rentensaun um ano, portantu se um ano ne’e buat ruma tenke hadia iha tan tinan 2 manutensaun, portantu Kompañia ne’e sei iha tinan 3 para hare estrada ne’e nia kondisaun tenke diak hafoin sira bele entrega mai iha Governu. Ami tenta tau ida ne’e iha kontratu sira seluk para manutensuan ne’e bele diak.

Projetu sira iha Oecusse ami fo tinan 4 manutensaun ba Kompania ne’ebe que halo, tantu ba pontes no mos ba estrda, liu-liu estrada fo 4 anos ne’e duni tinan 5 sira hare estrada depois maka sira eentrega ba Governo. Se manutensaun ladiak sei at nafatin tanba ne’e maka ba estradas ne’ebe kondisaun estrada diak Governu hakarak ka lakohi tenke mantein manutensaun rutina tenke iha nafatin.

JNS: Iha programa atu halo dalan nasional ho diak iha tinan ida ne’e ka lae ?

GS: Sim, konserteza tenke halo diak, tanba ne’e maka Hau dehan tenke ho kuadradu internasional, hotu-hotu tenke ho kuadradu internasional. Ne’ebe ita nia imprestimus ne’ebe ita halo ne’e hotu-hotu tenke ho kualidade padraun internasional ida ne’e maka ami tenke halo.

JNS: Oinsa dividas MOP nian ba iha projetu emerjensya selu ona ka seidauk ?

GS: Seidauk selu, tanba foin tinan ne’e laiha alokasaun orsamentu, maibe debate orsamentu iha Dezembro tinan kotuk iha parlamentu iha ne’eba levanta kestoens ida ne’eba. Altura Hau dehan komu sei iha investigasaun inkeritu parlamentar husik ninia rekomendasaun saida maka husi parlamentu fo mai e rekomendasoens mai iha Governu tenke responsabiliza e altura ne’eba Hau mos dehan Governu hakarak ka lakohi tenki responsabiliza, maibe tenke hare katak projetu ne’e emerjensya teb-tebes duni ka lae depois ami sei rezolve ida ne’e e nivel alto ida maka sei deside atu foti osan husi ne’ebe-ne’ebe sei lori ba iha Konseilho Ministru ou ba Kafee para deside ida ne’e, ida ne’e maka akontense emejensya 2013 objetu hanesan ne’e, nia valor hanesna ne’e ADN tenke hare los ona ka lae pois aserta ekipa husi Obras Publika tun tiha ona e ADN mos hare tiha ona dokumentus iha Hau nia fatin ona hein para iha kafee ne’e bele aprezenta rejumu ida klaro iha ne’eba para bele deside atu selu ida ne’ebe-ne’ebe ne’e maka ami tenta halo.

JNS: Oinsa dividas Timor Telekom ninian ?

GS: Dividas Timor telekom iha aprezentasaun ida ne’ebe que foin administrador delegadu mai aprezenta Governu nian U$ 6 millioens e dividas foin dadauk mos iha Konseilho Ministru mos aprezenta tiha ona iha ne’eba Ministeriu ida-idak tenke haree halo rekonsiliasaun ho Timor Telekom para hare selu tiha dividas sira ne’e, ida ne’e maka ami tenta hare.

JNS: Oinsa atu redus kareta ne’ebe maka agora barak tebes iha rai laran ?

GS: Ida ne’e tenke servisu hamutuk ho Alfandega ho transporte terrestre, tantu se dehan tinan 5 kareta labele liu tinan 5 ita labele liu tinan 5. Agora se iha Kompania nia hatene katak Lei ne’e labele nia hatama tenke prosesa ita labele husik mamar deit hanesna ne’e. Hau nia vice ministru sei hare ba kestaun ida ne’e maibe tenke hola medidas ba ida ne’e, hatene dadauk mos sei hatama. Agora ida mos maka ne’e ita nia funsionariu transporte terrestre ho alfandegas tenke iha digmidade para atu dehan katak ne’e labele, tanba ne’e maka direktores no xefe departamentu sira tenke kontrola ida ne’e.

JNS: Povu mos kestiona konaba be mos ne’ebe la funsiona ho diak, oinsa planu MOP nian ba oin atu rezolve ?

GS: Tanba ne’e maka ohin Hau dehan, tuir lolos fontes be iha DIli ne’e tuir lolos to’o par abele fo abastes populasaun iha Dili laran. Agora tanba sa be ne’e la too nafatin deit? Ezemplu ida husi Benamauk (Becora) ne’eba nia tun mai tuir dalan ida balu kuak supa tiha ho ninia dabida, mai tan halo kuak supa tan topo fali iha ne’eba laiha tiha oan. Kestoens sira hanesan ne’e maka tenke hare tenke impoin Lei e Lei ne’e ami sei hare hela para akontese hanesan ne’e saida maka tenke halo. E depois tenke haree mos kanalizasaun sira ne’ebe que kanu sira ne’ebe la uja iha Dili laran. Ezemplu iha Motael nian iha kanu7 Portugues nian, iha kanu Indonesia nian be as-vezes suli deit iha estrada rai laran ita lahatene be ne’e ba iha ne’eba.

Foin dadauk mos Hau simu notis katak Primeiru mos be laiha, kanu kanalizasaun ba hela, be laiha tanba sa.? Buat sira hanesan ne’e maka tenke hare e rezolve situasaun sira hanesan ne’e. n’ebe ami nain tolu (Ministru no vice rua-Red) tur hamutuk be iha DIli laran ne’e tenke rezolve..

JNS: Oinsa servisu hamutuk ho parseiru sira konaba investimentu ba Ministeriu ida ne’e ?

GS: Ho parseiro sira ne’e ita iha, por ezemplu iha investor balu que hakarak mai investe. Agora dadauk ita iha Ministeriu planeamentu e investimentu estratejiku buat hotu tenke halai ba iha ne’eba agora ba oin. Mas Finansas tenke halo analiza ida ne’e e se ita hakarak imprestimu finans tenke hare ninia risku finanseirus ne’e oinsa. Ami hanesan instituisaun tekniku ami hein para implementa, ami dehan hanesan ne’e ami nia prioridade hakarak maka ida ne’e ami hakarak halo estrada husi ne’e ba to’o iha ne’eba, iha pareseiru ruma hakarak investe, hakarak fo imprestimu finansas tenke hare nia risku finanseiru ne’e oinsa e planeamentu tenke hare prioridade ba Timor ka lae. Se iha ne’eba dehan los ona ami implementa projetu.

JNS: Oinsa apoiu Banku Mundial ba iha projetu estradas ho pontes iha TL ?

GS: Banku Mundial de momentu ba estradas ne’e ami hetan imprestimus, ida atu halo estradas husi Dili ba iha Ainaro. Tantu ami fahe ba pakote 5, pakote 1 ne’e asina tiha ona sira komesa servisu ona, pakote 2 Governu maka sei tau osan ba tanba Governu deside atu halo fali Beduku nian sae ba leten, e pakote 3 husi Merkado Solerema ba Bandu-Datu ne’e Hau ne’e hahu ona kontratatu asina hotu ona implementasaun mos tenke hahu ona, pakote 4 no 5 konkursu lao hotu ona, Kompania mana mos iha hotu ona, agora sei iha hela Tribunal de Kontas atu fo vistu mai para ami bele halao. E mos sei halo estudus detalhados ba trosu 2 ida husi Aitutu ba Hatoberliku maka mosu fali iha Letefoho mai Gleno-Ermera e ida fali husi Ainaro ba mosu iha Kasa, iha karta rua ne’e atu hotu ona depois maka ita hare oinsa maka nia finansiamentu ba oin******

Fonte: Jornal Nacional Semanario (JNS), dia 07.03.2015 (pajinas 4, 5, 6)!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.