VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20140227

Inflasaun iha Timor-Leste – “causas, consequências e soluções”

Husi Cosme da Costa Araujo*

Inflasaun sai tiha tópiku ida interesante durante debate orsamentu jerál estadu 2014. Ema hotu, iha bibán ne’ebá (to’o agora mós sei), koalia konaba inflasaun. Bibán ne’ebá sai hanesan kulminasaun husi halerik tomak ba inflasaun -  sasán folin a’as - ne’ebé kleur tiha ona ita hasoru, haré no rona.

Inflasaun laos akontese deit iha Timor-Leste. Nasaun seluk mos hasoru problema hanesan. Inflasaun ne’ebé mosu iha Timor-Leste hanesan konsekuênsia inevitável husi prosesu dezenvolvimentu nasionál.  Ho taxa kresimentu ekonómiku ne’ebé bo’ot, akompaña mos ho taxa inflation ne’ebe a’as.

Inflasaun laos buat a’at ida ne’ebé ita tenki halakon tiha kompletamente. Inflasaun laiha mós la diak ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku nasaun ida nian, hanesan nasaun Japaun ne’ebé besik dékada rua ona hasoru hela problema deflasaun (sasán folin tun) ou inflasaun negativu. Nune’e mos nasaun dezenvolvidu sira seluk, hanesan Estadus Unidus Ámerika (EUA) no Reinu-Unidu (RU), agora dau-daun hasoru hela problema inflasaun ida ki’ik tebes. Sira tenta hela, liu husi polítika monetáriu no fiskál inklui quantitative easing iha EUA no RU no Abenomic iha Japaun, hodi hasae inflasaun ba nível ida razoável.

Inflasaun sai problema wainhira taxa inflasaun a’as liu tiha nível ida razoável, liu-liu inflasaun dubru díjitu hanesan iha Timor-Leste. Kauza prinsipál ne’ebé hamosu inflasaun maka dezekilibriu entre demanda no fornesimentu. Dezekilibriu iha ne’e refere ba demanda ba sasán ne’ebé a’as liu tiha fornesimentu ba sasán hirak ne’e ou fornesimentu la natón hodi hatán ba demanda ne’ebé a’as.

Ema barak, hahú husi ita nai-ulun to’o ba populasaun sira, ho fasilmente identifika causas do inflação  iha Timor-Leste. Balun temin produsaun rai-laran menus, portu Dili ki’ik no servisu la efisiente no efikás, dependensia a’as ba importasaun, manipulasaun sasán folin, limitasaun infra-estrutura, sirkulasaun osan, no sst. Kondisaun desfavorável hirak ne’e hotu kontribui liu tan ba dezekilibriu entre demanda no fornesimentu. PM Xanana Gusmão, iha debate orsamentu 2014, hateten inflasaun ne’ebe bo’ot mai husi fatores oi-oin. Nune’e ita fahe fatores oi-oin ne’e ba buat rua - fatór esternu no fatór  internu.

Fatóres esternus ne’ebé hamosu inflasaun maka hanesan – primeiru depresiasaun dólar. Wainhira valór dólar tun, sasán hirak ne’ebé ita sosa husi rai-liur nia folin sai karun. Ikus mai ita fa’an fali sasán hirak ne’e iha rai-laran ho folin karun liu tan. Sigundu inflasaun mosu tamba sasán, liu-liu sasán importadu, folin sa’e iha merkadu internasionál. Hetok wainhira ita nia ekonomia depende makas ba rai-liur, hanesan Dr. Mari Alkatiri dehan, maka ita sosa mos inflasaun. Ekonomistas hanaran ida ne’e inflação importado, katak inflasaun importa ou kauza ou sosa mai husi rai-liur.

Fatóres internus ne’ebé hamosu inflasaun maka hanesan – primeiru limitasaun fornesimentu. Ida ne’e refere ba kapasidade ekonomia rai-laran ne’ebé la natón hodi hatán ba aumentu iha demanda iha rai-laran. Nune’e wainhira ema barak iha Timór iha kapasidade hodi sosa sasán, maibe fornesimentu (inklui produsaun rai-laran) ba sasán hirak ne’e la natón, maka sasán hirak ne’e nia folin sei sa’e a’as. Vice MdF Santina Cardoso mós konkorda hodi dehan inflasaun sa’e tamba kuantidade produsaun iha rai-laran laiha.  Nune’e mós Ministru MCIA Antonio da Conceição, inflasaun mosu tamba Timór seidauk bele prodús rasik. Limitasaun fornesimentu (tamba produsaun rai-laran laiha ou Timór seidauk bele prodús rasik) halo fornesimentu la natón hodi hatán ba aumentu iha demanda, ikus mai halo sasán folin sa’e.

Sigundu bottlenecks liu-liu limitasaun infra-estruras bázikas impede atividades ekonómikas lao efikás no efisiente. Impedimentus sira hanesan portu Dili ki’ik no servisu la efikás no efisiente, estradas la-diak, no sst maka kria in-efisiensia, ne’ebé ikus mai hamosu kustus deznesesáriu (selu multa, kustu transporte a’as). Ministru MCIA Antonio da Conceição dehan portu no estradas ne’ebé seidauk iha kondisaun kontribui mós ba inflasaun. Wainhira vendedores nia sasán tarde iha portu Dili (tamba portu ki’ik), no hetan multa obrigatório de morante, ikus mai sira transfere multa hirak ne’e ba konsumidores liu husi hasae sasán nia folin. No wainhira sira lori sasán hirak ne’e ba distritus ho kustus transportes karun (tamba estradas la-diak), entaun folin sasán ne’ebé sira fa’an sei la hanesan ho folin ne’ebé sira sosa. Vendedores hasae sasán folin hodi rekupera fali kustus deznesesárius hirak ne’ebé sira hasai.

            Terseiru, inflasaun mós mosu tamba montante osan nebe’e sirkula iha rai-laran bo’ot, maibe ekonomia rai-laran laiha kapasidade hodi absorve osan hirak ne’e. AJ Cunha hateten katak jumlah uang yang beredar sai hanesan pemicu ba inflasaun. Nune’e mós Deputadu Virgilio hateten ho osan barak nebe’e tun ba iha kraik, halo vida konsumu aumenta, (maibe fornesimentu la aumenta), nune’e inflasaun sa’e makas iha ita nia rai-laran.

            Kuartu, iha mos indikasaun katak inflasaun mosu tamba manipulação do mercado. Manipulasaun iha ne’e refere ba hahalok vendedores ou fornesedores malandru balun ne’ebé mes-mesak ou hamutuk halo manipulasaun hodi hasa’e sasán folin.
            Inflasaun ne’ebé a’as, liu-liu inflasaun dubru-díjitu sei fo consequências negativas ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku povu ida nian liu-liu hamenus poder de compras konsumidór nian no kompetitivadade ekonómika nasaun nian.

Inflasaun ne’ebé a’as redúz poder de compras ou purchasing power ou daya beli konsumidór nian. Nune’e, ho osan (montante) hanesan, kuantidade sasán ne’ebé ita sosa sei menus ou ita presiza osan barak liu tan hodi sosa sasán ho kuantidade hanesan. Inflasaun hatodan liu povu ki’ik, tenik emprezariu Timór oan – Julio Alvaro. Nune’e ema kiak ho rendimentu fixu maka sei sofre liu tamba maioria husi sira nia rendimentu aloka ba sosa nesesidade bázika. Ho inflasaun, sira nia saláriu sei la natón atu sustenta sira nia família. Tamba inflasaun desvaloriza saláriu nominal hanesan Dr. Mari Alkatiri dehan. Maibé, solusaun ba problema ida ne’e laos liu husi hasae saláriu. Tamba sé halo nune’e sei kria deit espiral do inflação. Katak ho hasae saláriu sei hasa’e liu tan inflasaun no ikus mai ita tama ba iha ciclo do diabo ida laiha rohan.

Inflasaun ne’ebé a’as sei redúz kompetitivadade ekonómika Timor-Leste nian kompara ho parseiru komersiantes sira seluk. Ho inflasaun inputs costs sei aumenta, nune’e ikus mai prodúz produtu finais ne’ebé karun. Nune’e Timór oan sira sei prefere sosan sasán importadu (manu Timór vs ayam potong, fós-rai vs fós importadu) tamba baratu no iha rai liur ema estranjeiru sira sei la sosa produtu Timór nian tamba karun.

Fásil tebes atu idenfitika causas do inflação  iha Timor-Leste, maibe defísil tebes buka solusaun ba problema inflasaun ne’e rasik. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu hatúr ona katak taxa inflasaun entre 4-6 pursentu maka nivel inflasaun ida razoável ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor-Leste nian ne’ebé diak. Ida ne’e laos tárjetu ida fásil maibe mós laos imposível.

Hanesan temin iha leten, inflasaun mosu tamba dezekilibriu entre demanda no fornesimentu - fornesimentu ne’ebé la natón hodi hatán ba demanda ne’ebé a’as. Nune’e solusaun ba inflasaun ne’e rasik tenki haré liu ba oinsa hadiak no hasae fornesimentu. Ita haré fásil, maibe defísil tebes atu atinji objetivu ida ne’e. Defísil tamba – primeiru ida ne’e rekere aproximação integrada involve parte hotu-hotu, laos Governu ou MCIA deit, maibe mós seitor privadu no populasaun tomak,  no-sigundu presiza tempu ida naruk, laos tinan ida ka rua, hodi rezolve asuntu refere.

Tuir mai ne’e soluções alternativas nebe’e hau senti bele kontribui ba hamenus problema inflasaun a’as iha Timor-Leste. Primeiru, autoridade kompetente liu-liu MCIA kontinua nafatin ho sira nia esforsu tomak ne’ebé halao hela liu husi halo intervensaun ba merkadu hanesan inspeisaun ba loja, hamosu tabela do preço, no loke loja do povo. Governu intervein tamba merkadu la funsiona lolós tuir mecanismo do mercado; liu-liu tamba manipulação do preço. Polítika ida ne’e hanesan medida temporária deit hodi hein soluções seluk nebe’e diak liu, adekuadu no sustentável. Polítika intervensau merkadu la bele kontinua permantemente, se lae bele hamosu konsekuênsias tolu – primeiru governu tenki asumi kustus tamba subsídiu ne’ebé fo, liu-liu ba loja do povo; - sigundu dezinsentiva fornesedores sira hodi halo negósiu no – ikus liu hamosu black market iha ne’ebé sei iha nafatin fornesedores malandru balun ne’ebé sei kontinua sub-subar manipula sasán folin ba komsumidores sira ne’ebé desperadu tebes.

Sigundu, presiza mos tau matan no fo prioridade a’as ba hadiak kondisaun desfavorável ou bottlenecs sira hanesan limitasaun infra-estruturas bázikas. Enkuantu hein konstrusaun Portu Tibar, Ministériu Transporte no Infra-Estrutura presiza hadiak kondisaun portu Dili no buka meius oinsa halais atrakamentu no deskaregamentu ba ró sira ne’ebé barak antri hela iha tasi laran. Husu ba funsiunáriu sira iha Portu no Alfândega servisu 24 oras nia laran inklui mos loron sábadu, domingu no feriadu.  Bele mós diak liu kontrata tiha servisu portu Dili nian ba seitor privadu. Sé halo nune’e hau fiar bele hamenus tiha ró barak ne’ebé antrian hela iha tasi laran. Ministeriu relevantes tenki tau matan mos ba infra-estrutura bázika sira seluk hanesan estradas hodi nune’e bele hamenus kustus transportes, mas liu-liu fasilita movimentu produtu ba iha merkadu.

Terseiru, redús montante sirkulasaun osan iha ekonomia. Sé ita iha osan rasik no ita nia seitór finanseiru funsiona ho diak, ita bele halo intervensaun liu husi polítika monetária – hasae taxa de juros. Timor-Leste, tamba seidauk iha osan rasik, la bele halo intervensaun polítika monetária, liu-liu hodi hatán ba fatores esternus ne’ebe hamosu inflasaun.

Iha kazu Timor-Leste nian, orsamentu jeral estadu sai hanesan fonte ba sirkulasaun osan iha ekonomia. Nune’e ita bele intervein liu husi polítika fiskál. Iha ne’e hau la propoen atu hasae taxa tamba ho taxa ne’ebé a’as bele hamate investimentu. Evidensias tinan 2012 no 2013 hatudu katak governu tau ona iha konsiderasaun limitasaun kapasidade ekonomia rai-laran, limitasaun kapasidade ekzekusaun no konsekuênsia ba inflasaun, nune’e governu desidi redúz montante orsamentu 2014. Iha redusaun ba tinan ida ne’e no tinan hirak oin mai, tenki fo liu atensaun ba redús no prevene aumentu iha despezas rekorente, tamba despezas rekorente fo impaktu bo’ot liu ba inflasaun kompara ho despezas ba kapital dezenvolvimentu.

Dalan seluk ne’ebé ita bele halo maka enkoraja ou se bele karik obriga sidadaun hotu atu poupa osan ne’ebé sira simu ba tau iha banku ka ba investimentu sira seluk, duke uza ou gasta osan hirak ne’e ba buat sira ne’ebé la fo retornu ekonómiku hanesan halo-lia. Liu husi poupansa, ita bele redús sirkulasan osan tamba ema sei konsume menus, nune’e hamenus demanda ba sasán sira. Poupansa hirak ne’e mos bele kria fali multiple effect seluk liu husi (banku) finansiamentu atividadades produtivus sira seluk.

Solusaun ikus no importante liu maka oinsa hasae fornesimentu ne’e rasik. Komesa hanoin ona identifika produtus, liu-liu nesesidadades bázikas hirak ne’ebé maka ema barak sosa ou konsumu, no bele subtitui no prodús rasik iha rai-laran. Ita hanoin uluk oinsa asegura fornesimentu sufisiente ba merkadu rai-laran, no iha tempu hanesan mos hanoin ona konaba polítika subtituisaun importasaun no ikus liu maka ita haksoit ba esportasaun. Iha faze ida ne’e, seitor públiku tenki hahú no ajuda seitor privadu hodi fo asistensia téknika no finanseiru, no liu-liu kria kondisaun favorável hodi atrai investidores (rai-laran no rai-liur) hodi mai investe iha seitor naun-petrolíferu, laos mai hadau malu fali projeitus governu nian sira. Laos seitor públiku, maibe seitor privadu maka tenki sai autor prinsipal hodi hasae fornesimentu ne’e rasik.

Hau mos propoin liu husi meiu ida ne’e atu tau kláuzula ida iha kontratu ne’ebé obriga emprezariu sira, liu-liu emprezariu lokal sira nebe’e hetan ona projeitu governu nian, hodi aloka no investe persentajen balun husi sira nia rendimentu ba iha investimentu seitór produtivu. Halo nune’e sei asegura sira nia sustentabilidade wainhira projeitu governu nia remata ona no iha tempu hanesan bele ajuda hasae fornesimentu rai-laran no hamenus dependensia ba importasaun.

Atu remata, inflasaun mosu tamba dezekilibriu entre demanda no fornesimentu – demanda a’as liu tiha fornesimentu. Inflasaun laos buat ida la-diak, maibe inflasaun ne’ebe a’as, liu-liu inflasaun dubru-díjitu, sei hamosu konsekuênsias negativas ba dezenvolvimentu sósiu-ekonómiku nasaun ida nian. Fásil tebes atu identifika causas do inflação, maibe defísil tebes atu buka solusaun ba inflasaun ne’e rasik tamba ida ne’e rekere aproximação integrada ne’ebé involve parte hotu-hotu no liu-liu presiza tempu naruk no displina hodi rezolve problema inflasaun ne’e rasik.

*Artigu ida ne’e opiniaun pesoál hakerek-nain nian no la reprezenta opiniaun husi pesoál ou instituisaun ne’ebé deit hakerek-nain servisu ba. www.timorlestebele.blogspot.com

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.