VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20131126

Direitus Humanus no Sistema Demokrasia iha Timor-Leste

DIREITUS HUMANUS NO  SISTEMA DEMOKRASIA IHA TIMOR-LESTE

Emilio F. Quintas

            Thema ne'e hó konteiudu no  objetivu atu fó esklaresimentu oínsá relasaun direitus humanus hó demokrasia. Emprinsipiu  relasaun fundamental ba buát rua ne'e hanesan entre baze normativu filozófiku hó sistema podér, signifika katak, baze filozófiku determina oínsá pozisaun direitu no obrigasaun humanu iha mundu, kultura no Estadu. Tanba  bazeia ba baze filozófiku ne'ebé tane aás sistema podér (soberania) iha Estadu nia laran: teoria soberania povu, soberania estadu, soberania lei, demokrasia ne'e hanesan sistema ka instrumentu ida ne'ebé atu pratika baze filozófia ne'ebé rekuinese pozisaun humanu hanesan pessoa juridika (subyek hukum), sujeitu kultura, no sujeitu morál iha estadu,tenke tane hó konstitusional.

            Hakerek nain tenta atu esplika bazeia husi pontudivista normativu konstitusional, tanba Estadu Timor Leste nu'udar Estadu de  Direitu Demokratiku, ne'ebé rekuinese katak direitus humanus hó konteidu  valór baziku no universal, defende no tane (menjunjung) valór direitus humanus bazeia ba normas Internasional (Konstituisaun RDTL artigu 9). Hó ida ne'e Estadu liu husi orgaun Governu tenke implementa volóres direitus humanus iha nian programas ne'ebé hó dalan demokratiku. Maibé buat hirak ne’e depende mós konxiénsia no komprensaun normativu husi sosiedade Timor Leste, tanba mundu modernu agora hótu-hótu tané aás direitus humanus no demokrasia.

            Maibé realmente iha Timor Leste buát hirak ne'e seidauk bele akontese iha moris sosiedade timor leste nian, tanba sosiedade timor leste barak sei infrenta opresaun (penindasan), hó dominasaun hósi klase elite politiku iha nasaun ne'e. Fenomenu hirak ne'e sosiedade timor bele akompanha lorloron iha media eletronika  no jornal, liu-liu ba deklarasaun hósi elite politiku sira ne'ebé hatete katak tanba sira mak Estadu Timor Leste iha. Fenomenu ne'e hatudu no defaktu hanesan manipulasaun ka rekayasa politiku ba sosiedade, no violasaun boót hasoru ita nian Konstituisaun ne'ebé adopta sistema Estadu de Direitu. Ne'e hatudu ba publiku katak, ita nian elite politiku mesak ema arogante no kanten ba podér (haus akan kekuasaan). Elite politiku sira haluhan katak bainhira koalia kona-bá Estadu iha sistema Republikanu presiza komponente hótu-hótu nia kontribuisaun.

            Opiniaun ne'e hó objetivu atu esprime no klasifika óinsa relasaun konxiensia valór direitus humanus atu implementa iha sistema podér Estadu Timor Leste, signifika katak sosiedade Timor Leste tenke kompriende no hakaás nia konxiensia rasik nu'udar potensia atu haláo kontrolu ba laláok Estadu ne'ebé implemennta valór normativu ne'ebé konsagra iha Konstituisaun RDTL. Konxiensia hanesan ne'e fó komprensaun no konviksaun óinsa direitus humanus nia relasaun, espesialmente iha sistema estadu.

            Hanesan humanu berbudaya, beradab(bermoral) sira haláo nia moris iha organizasaun nasional ne'ebé temi hó naran Estadu. Sistema estadu ne'e haríi bazeia ba Konstituisaun, bazeia mós ba valór doutrina filozófia estadu ne'ebé tane aás valór humanidade. Norma fundamental ne'e ita bele hare'e iha Konstituisaun RDTL hó nia karakteristika imperativu ba sosiedade Timor tomak, signifika katak ema hótu-hótu iha obrigasaun atu respeita no implementa normas fundamentais ne'ebé konsagra iha Konstituisaun. Baze imperativu nia esplikasaun klean liu leitor sira bele leé iha filozófia lei '' Jean Dublin '' (The legal imperatif is categorical and not conditinal or technical). Baze imperativu atu serve lei nomós moral hanesan funsaun esperitu umanu atu  bele iha neon-hanoin, asaun; ne'ebé sai hanesan obrigasaun moral umanu.

            Estadu modernu iha mundu agora konsidera katak, direitus humanus hanesan valór fundamental ne'ebé tenke respeita no tane áas hósi umanu. Tanba umanidade rekuinese mós katak konxiensia direitus humanus hó valór ne'ebé  karakteristika universal. Signifika katak direitus humanus sei respeita nafatin no tane áas iha sistema Estadu Timor Leste nian. Tanba ne'e hakerek nain konvida sosiedade tomak atu hasáe nian konxiensia hódi hala'o monitorizasaun ba prosesu implementasaun iha programas ne'ebé ladun fó importansia ba valór direitus humanus. Máski nune'e fenomenu sosial kultura indika iha distinsaun, maibé oínsa Estadu fó sentidu no valór ba direitus humanus. Distinsaun hirak ne'e depende ba Estadu ida-idak nia Konstituisaun hódi fó valór áas ba direitus humanus. Fenomenu  ne'e bele komprende tanba karakteristika husi umanu ne'e rasik, tanba komprensaun husi ideologia mós iha distinsaun, komesa husi tempu klasiku to'o iha ideologia kontemporaneu hanesan materialismu, idealismu, realismu personalismu, pragmatismu, eksistensialismu no seluk-seluk tan. Husi  distinsaun hirak ne'e, iha konkluzaun kona-ba esénsia umanu entre ideologia filosafia ne'e hanesan deit, tanba la hamenus sentidu respeitu ba umanu kona-bá valór umanidade.

            Bazé filozófiku ne'e formalmente mensiona nanis no fundamental iha Konstituisaun nia laran, nu'udar deskrisaun valór filizófiku-ideolojiku nasaun ne'ebé determina oínsa pozisaun direitu no obrigasaun sidadaun iha Estadu; bainhira hasoru hó podér administrasaun husi estadu iha pratika nia laran, bele hare'e iha forma leis no lejislasaun, organizasaun estadu, no lideransa hó mós autoridade nia implementasaun. Umanu komprende nia dignidade no nia onra, katak nia hanesan kriatura kriasaun husi maromak iha mundu rai klaran. Konxiensia ne'e forma ka hanesan esénsia direitus humanus.

            Demokrasia no direitus humanus nia relasaun hanesan mós osan besi ne'ebé ita labele haketak ba malu. Tanba ne'e mak sé laiha demokrasia maka sei laiha mós respeitu ba direitus humanus. Hó ida ne'e iha estadu direitu  demokratiku ida, valór ba direitus humanus labele elimina liu husi lejislasaun ka hakruk ba vontade eskizitu maioria. Valór umanu,ne'ebé indika nia aán iha pozisaun ne'ebé áas liu no nobre husi kriatura seluk, klaru loós katak labele justifika kualker asaun destruisaun ne'ebé kontra valór umanu. Doutrina relijiaun hó metin no hatete katak umanu hanesan kriasaun ne'ebé hó nia pozisaun áas, tanba  neé mak importante mós presiza iha respeitu entre umanu. Defaktu kontein mós elementu dever husi umanu atu labele haraik valór umanu. Graus ne'e mak hamosu umanu ida-idak sai indispensavel signifikadu, ne'e katak labele iha asaun sáida deit ne'ebé bele justifika atu haraik graus husi umanu ba interese ka objetivu sáida deit.

            Más realidade iha estadu demokratiku de timor leste, respeitu ba umanu,bele dehan katak seidauk bele akontese iha moris sosiál lorloron. Tanba akontesementu barak sei hatudu oínsa umanu hala'o asaun ne'ebé haraik umanu seluk nia valór, fiar ou lafiar ita bele hare'e iha vida familia riku sira fó han ba nia animal domin hó hahan ne'ebé diak liu (foli-karun) kompara hó ai-hahan lorloron husi povu ai-leba ne'ebé loron kalan la'o iha cidade Dili nia laran hódi buka vida. Maluk sira dalaruma ita hare'e no rona, iha kazu ne'ebé ema balun hirus la halimar ba ema seluk, até to'o baku no hakanek ema seluk, tanba deit nia kareta reiskadu (tergores)  tanba asidente soke malu hó gerobak,ne'e hatudu no ilustra katak mentalidade sidadaun timor leste seidauk fó importansia ba valór umanu nu'udar umanidade.

            Iha ema barak esklarese katak umanu moris mai hó kondisaun hanesan,maibe ita ba  iha realidade konkretu,asuntu ne'e susar ka defisil atu ita hetan. Ita labele taka matan, katak iha labarik ida ne'ebé moris iha ambiente diak, isin-diak no la menus buat ida,más iha sorin seluk ita mós hare'e iha labarik ida ne'ebé moris iha ambiente ne'ebé foer no la merese umanu ida atu moris iha ne'eba. Diferensa sosiál ne'e la'os hó intensaun atu fó justifikasaun ba kualker asaun ne'ebé hamosu diskriminasaun ba umanu.Maske nune'e asuntu ne'e la bele nega katak umanu mai husi ambiente ne'ebé diferente,maibe umanu iha posui ne'ebé iha sorin hanesan,ne'ebé hatutu unsur umanidade ne'ebé universal. Valor husi buát ne'e maka bele sai pontu pijak ba esforsu atu hamenus ka halakon umanu husi valor umanidade.

            Diskusaun kona-ba umanu sai indispensavel, liu-liu tanba iha faktu ka realidade iha prosesu ne'ebé laó dadaun iha sosiedade Timor Leste hó sistematika komesa buka atu haraik dignidade umanu. Ita bele hare'e husi asaun ne'ebé orgaun estadu nian ema halo (autoridade violasaun) ba ema ne'ebé sira deskonfia konflitu hó lei, autoridade ne'e haluhan katak sira nia kna'ar lolós atu fó protesaun ba ema ne'ebé konflitu hó lei ne’e to hetan desizaun final husi juiz iha tribunal. Maibe buat hirak ne'e, realmente seidauk bele akontese iha prosesu judiciariu iha timor leste. Tanba autoridades iha timor leste, liuliu sira ne'ebé halaó lei no orden seidauk iha konxiensia katak umanu iha valor importante ne'ebé hetan protesaun husi lei.

            Ita hótu iha esperansa nafatin katak, prosesu demokratizasaun ne'ebé lao dadaun iha iha sistema estadu Timor Leste, bele dezenvolve nia aán liu husi sosiedade hótu-hótu nia kontribuisaun. Atu nune'e direitus  humanus bele sai hanesan tradisaun ka kultura ba sosiedade timor leste, hódi fó valór indispensavel ba umanu nu'udar kriatura husi aman marorak.

Emilio Freitas Quintas

Dosente Fak. Direitu Univ. Dili

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.