KUALIDADE EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE
KIIK:
SA IDA MAK SAI HUUN?
* Husi Estanislau S. Saldanha, Staf
Hanorin DIT
Kualidade edukasaun iha Timor-Leste
resentemente sai kestaun ba ema barak. Katak kualidade edukasaun iha
Timor-Leste kiik tebes. Nunee afeta tebes prosesu transformasaun nasaun ho
sosiedade ba diak. Tanba performansia seitor publiku, privadu, sosiedade sivil
ho universitariu depende tebes ba kualidade rekursu umanu. No kualidade rekursu
umanu diak mai husi edukasaun ida nebee diak, kualidade ho efetivu. Tanba
kualidade edukasaun ida diak sei sukat husi “produk” edukasaun nebee diak iha
matenek (good knowledge), abilidade (good skills), valor etika ho moral (good values) ho hahalok diak (good attitudes). Pergunta boot ba ita, tanba sa no sa
ida mak sai hun ba kualidade edukasaun kiik iha Timor-Leste? Hakerek badak nee
hakarak buka hatan no identifika problema nebee sai bareira ba kualidade
edukasaun iha Timor-Leste.
Padraun, Kurikulu ho Kualidade
Padraun ho kurikulu sai parametru diak
ida hodi sukat kualidade edukasaun. Tanba padraun ho kurikulu iha eskola mak
sei sai mata dalang ba prosesu hanorin ho aprende, no sai sasukat ba ema ida
hodi hahotu nia kursu. Padraun ho kurikulu normalmente dezenvolve husi
filozofia ho objetivu estadu nian nebee transforma iha planu estrategiku
dezenvolvimentu nasional hodi lori ema ba nebee, sa sai sa ida no halo sa ida iha
nasaun ka sosiedade ida iha sekuensia tempu.
Bainhira liga padraun, kurikulu ho
kualidede edukasaun, iha persepsaun variativa entre matenek nain sira konaba
kualidade edukasaun. Katak sasukat kualidade edukasaun iha nasaun ka sosiedade
ida la hanesan ho nasaun ka sosiedade seluk. Tanba padraun ho kurikulu
edukasaun tenki fundamentaliza iha filozofia, objetivu moris ho demanda husi
nasaun ka sosiedade ida-idak nian.
Nunee padraun ho kurikulu iha
Timor-Leste seidauk klaru hodi liga didiak ho filozofia, objetivu ho demande
estadu nian. Tanba padraun ho kurikulu nebee aplika iha nee barak liu kopia ho
kompila husi nasaun sira seluk nian. Nunee kursu nebee hanesan dala barak nia
kurikulu variativu iha eskola sira. Ambiguitas formula padraun ho kurikulu nee
mos mosu husi inklareza define kualidade edukasaun iha Timor-Leste.
Too agora, Timor-Leste mos seidauk iha
sasukat ba kualidade edukasaun. Katak kualidade ida kiik nee nia sasukat mak sa
ida? Ka kualidade edukasaun ida diak nee mak oinsa? Bainhira defini ona sasukat
klaru, maka foin formula kurikulu hodi hatutan prosesu tomak hodi hanorin ho
aprende no hodi alkansa kualidade edukasaun nee. Iha kontestu nee, ema balu sukat
kualidade edukasaun via parametru rua. Ida, eskola ka instituisaun ensinu
superior ida atrai estudante barak (input demand), no output husi eskola ka
instituisaun ensinu superior ida abzorve makas iha merkadu servisu (output
demand). Se uza sasukat nee, entaun eskola ho instituisaun ensinu superior
barak kualidade diak ona. Tanba eskola barak inklui mos universidade sira simu
estudante barak, no nia alumni mos barak mak hetan ona servisu.
Maibe sekarik kualidade edukasaun
sukat husi kuinesimentu (knowledge), abilidade teknika (skills), valor moral ho
etika (values) ho hahalok (attitudes), entaun kualidade edukasaun iha
Timor-Leste seidauk diak. Tanba output husi eskola barak mak nia kuinesimentu
seidauk klean, abilidade teknika sei fraku, etika ho moral no hahalok diak sei
menus. Tanba nee, ita hare kompetetividade output eskola sira iha Timor-Leste sei kiik.
Nia implikasaun mak ignoransia ba kultura ho identidade lokal (“kopia kultura liur
ho hakribi ita nia an”), degradasaun moral (prostituisaun, aborsia,
divorsia, sex bebas, sex diluar nikah, traisaun moris monogamia, violensia
domestika, droga, sarkasme, violensia, ho krimi homisidiu sae makas),
“intoleransia ba pluralisme idea ho opsaun”, tendensia korupsaun, krimi fase
osan (money laundry),
desizaun politika dala barak la serve ba interese komun (common good), figura publiku bosok
matak-matak ho seluk-seluk
tan.
Lian Hanorin
Lian hanorin sai
problema boot iha Timor-Leste. Iha Konstituisaun RDTL Artigu 13 hatoo katak
lian ofisial mak Tetun ho Portugues. Nunee mos Lei Baze Edukasaun artikula
katak lian hanorin mak Tetun ho Portugues. Governu prefere liu uza Portugues
hanesan lian hanorin. Tanba nee, desde tinan 2000 UNTAET/ETTA ho Governu
Timor-Leste investa makas iha Portugues hodi hanorin. Maibe realidade hatudu
oin seluk. Mestri sira hamutuk 11,000 iha Timor-Leste, 7000 (64%) la hatene
Portugues. Mestri sira hatene Portugues nee (36%) mos nia nivel profisiensia
seidauk hatene loos (Dr. Bendito Freitas, Ministru Edukasaun sita iha STL, Juinu
2013). Tanba nee, ita la
hakfodak, mestri sira sei hanorin ho bahasa Indonesia ho Tetun, maske lia rua
nee, ida “phasing out” ona, no seluk la hanorin sistematiku
iha ensinu baziku ho sekundariu.
Konsekuensia ninian mak estudante la
hatene lian ida diak. Tanba mestri barak mos la hatene lian ida diak. Estudu
husi Sentru Estudu Linguistika DIT (2012) hatudu nivel profisiensia lian
estudante hotu la too hodi estudu iha ensinu superior. Nee implika tebes ba
kualidade edukasaun. Tanba bainhira mestri ho estudante sira la domina diak
lian ida hodi hanorin ho aprende, sei fo impaktu boot tebes ba kualidade
hanorin ho aprende. Tanba prosesu transferensia kontiudu siensia la efetivu
(Qorro, 2006 ho Kinyaduka ho Kiwara, ---). Tanba lian hanorin hanesan pipa ida
hodi hasuli bee husi ponta (ujung) ida ba ponta seluk. Bainhira pipa la diak ka
intupidu, sei halo bee la suli ba ponta seluk (Qorro, 2006). Nunee bainhira
mestri ho estudante la domina lian ida hodi hanorin sei susar tebes transfere
matenek ka kontiudu siensia ba ema seluk. Ida nee afeta tebes kualidade
edukasaun.
Rekrutamentu ho Promosaun Mestri
Kualidade mestri sai importante nebee
afeta kualidade edukasaun. Kualidade mestri sukat husi kuinesimentu ho
abilidade iha area espesializada, pedagogiku, metodu hanorin ho avaliasaun. Mos
sukat husi atetude (etika, moral, maneira aprezenta an ho abilidade
komunikasaun) diak hodi hanorin no sai modelu ba estudante aprende no banati
tuir. Kualidade mestri nebee diak tenki hetan husi prosesu rekrutamentu ida
diak, nebee bazeia ba kuinesimentu klean, abilidade aas, iha meritu, etika ho
atetude diak. Nunee mos presiza formasaun kontinuada iha area espesializada,
metodu hanorin ho avaliasaun.
Maibe rekrumentu mestri sira barak la
hare ba kualidade ho relevansia kuinesimentu tuir meritu hodi hanorin. Maibe
hare liu ba afiliasaun politika ho kolega. Nunee mestri sira barak mak nia
nivel edukasaun ho abilidade kiik iha kontiudu siensia, pedagogika hanorin,
hahalok no lian Portugues. Tanba rekrutamentu sadere liu ba konsiderasaun
politika, mak mestri sira barak mak sai ativista, lealidade ho devosaun
politika barak liu du ke hadomi ho leal ba sira nia profisaun “sagradu” hanesan
heroi boot ba prepara rekursu umanu ho lider nasaun nian nebee la bele limita
ho politika partidariu, grupu, belun ho favoretismu. Mestri sira tenki kaer
metin prinsipiu edukasaun ida nebee universal, egalitarian, fraternal, sein
fronteira ka non diskriminativu.
Nunee mos promosaun ho rejime kareira
ba mestri sira hare liu ba abilidade lian Portugues, no ignora abilidade mestri
sira nian iha kontiudu siensia, pedagojiku ho “soft skills” seluk. Nunee mestri barak domina area
espesializada, maibe tanba deit la hatene Portugues, sira susar hetan
promosaun. Nunee la estimula mestri sira atu domina area espesializada nebee
sira hanorin. Kondisaun nee hatodan tan formasaun mestri sira barak liu iha
lian Portugues, maibe ignora formasaun kontinuada iha kontiudu siensia, pedagogia,
teknika hanorin ho avaliasaun. Nunee transferensia kontiudu siensia ba
estudante mos kiik nebee afeta tebes kualidade edukasaun.
Fasilidade Aprendizazen
Fasilidade hanorin hanesan parte
importante ida nebee determina kualidade edukasaun. Fasilidade eskola sira
hanesan sala, meja, kadeira, livru, lab, IT, audio-vizual, be moos ho
sanitasaun tulun hamosu ambiente estudu nebee saudavel, partisipativu, ho
interasaun ativu ho resiprokal entre mestri ho estudante, mestri ho mestri no
estudante ho estudante.
Maibe iha Timor-Leste, iha eskola
barak mak estudante sei tuur iha rai hodi aprende, livru menus hodi posibiliza
mestri ho estudante sira hanorin ho aprende, falta fasilidade pratika hodi
posibiliza mestri ho estudante sira aprende ho introdus no uza metodu hanorin ho
aprende nebee kaer ho liman (hands
on teaching and learning processes). Tanba
falta fasilidade mestri hanorin teoria deit, sein liga ho pratika ho fenomena
riil iha sosiedade, industria ho merkadu servisu. Nunee estudante susar imajina
ho internaliza materia hanorin. Fasilidade menus la tulun mestri sira hodi
hanorin inovativa no la estimula estudante hodi halo kreatividade.
Realidade mos hatudu katak iha eskola
privadu sira (liu-liu ensinu baziku ho sekundariu) iha Timor-Leste nia fasilidade
diak liu. Nunee kualidade edukasaun iha eskola privadu sira nee mos diak liu
kompara ho eskola publika sira. Hare ba skor ka valor exame nasional
tinan-tinan hatudu estudante sira ho
notas aas mai husi eskola privadu sira, liu-liu eskola katolika. Divergensia
fasilidade hanorin iha eskola publiku ho privadu, laos deit hamosu divergensia
kualidade entre eskola, maibe importante liu hamosu mos divergensia iha
sosiedade entre povu baibain, kiak no barak (the poor) ho ema riku sira (the
have) konaba asesu no hetan kualidade edukasaun. Povu maioria ho kiak nia oan
sira eskola iha eskola publiku nebee menus fasilidade hanorin.
Kapasidade Jestaun
Kapasidade jestaun eskola diak sei
tulun hamosu kualidade edukasaun iha eskola ida. Jestaun eskola diak sei
asegura funsionamentu instituisaun lao diak, efetivu, efikas, ho sustentavel
hodi mobiliza rekursu tomak nebee iha hodi atinzi meta ho objetivu eskola nian.
Mos bele servisu parseria ho instituisaun ka entidade seluk hodi hetan rekursu
ka hamosu oportunidade hodi posibiliza agentes eskolar sira nebee iha hodi
aumenta sira nia kapabilidade hodi hanorin diak, no hetan resposta diak ba sira
nia kuriozidade ho kreatividade hodi buka solusaun ba problema didatika,
pedagojiku ho sosio-ekonomiku
Nunee liga ba ita nia realidade
edukasaun, Diretor eskola ho nia personel barak mak la iha esperiensia hodi
jere eskola. Kapasidade jestaun eskola hanesan halo, implementa ho avalia planu
eskola, jere staf, estudante ho fasilidade sei menus. Mos limitasaun inisiativa
hodi halo ligasaun ho industria, seitor privadu, sosiedade sivil ho inan-aman
estudante hodi hetan rekursu nesesariu hodi resolve problema imidiata ruma
nebee iha, sein hein deit husi governu.
Agora uma kakuluk ida koak, ka
karteira ida aat, diretor eskola sei hein governu too mak hadia. Nunee bele
impata prosesu hanorin nebee eventualmente sakrifika kualidade edukasaun. Por
exemplu, jestor eskola sir abele iha inisiativu halo servisu parseria ho seitor
privadu, sosiedade sivil, estudante ho inan-aman estudante hodi hatan problema
kiik sira hanesan kadeira, uma eskola turu, ho seluk tan.
Dala barak ita hare iha televizaun ka
lee iha jornal, diretor eskola ka mestri sira hasai
lia fuan hanesan nee, “ami ezizi ba governu………., ami husu ba governu………,
governu la tau matan………….., ho seluk tan “. Laos sala hodi ejiji, maibe
importante mos iha inisiativa hodi hare posibilidade ho opsaun balu nebee bele
rezolve mesak. Lia fuan sira ezizi nee hatudu ita hahu monu iha mentalidade
fatalismu ka mentalidade dependensia. Buat hotu ita hein governu. Nunee
mentalidade dependensia sei transfere ba labarik ka estudante sira, entaun
nasaun nee bele lakon ema kreativu hodi identifika ho resolve problema, no
nasaun nee mos bele lakon kreatividade, produtividade ho kompetividade hanesan
fundamentu hodi kompete ho nasaun sira seluk.
Iha limitasaun iha jestaun eskola,
diretor eskola ho mestri sira seidauk hetan formasaun kontinuada hodi hadia
jestaun eskola. Nunee mos inspetur eskola nebee iha no ba eskola, iha
kapasidade ho experiensia limitadu. Tanba nee, sira barak liu ba hare deit buat
nebee sala iha eskola, maibe falta hatoo feedback ba diretor eskola, ho mestri
sira hodi hadia servisu nebee sala. Nunee gradualmente ita bele hasai kualidade
jestaun eskola nebee ultimamente bele kontribui ba elevasaun kualidade
edukasaun.
Partisipasaun Familia
Kualidade edukasaun sei diak nesesita
mos partisipasaun familia iha prosesu aprende alunus sira nian. Tanba alunus
sira nia tempu barak liu iha uma ho sosiedade. Infelismente vida meterialismu
ho konsumerismu ohin loron halo familia ida-idak okupadu tebes ba servisu,
kareira ho buka osan. Tanba nee, tempu hodi devota ho tulun edukasaun labarik nian menus. Ho situasaun nee, maske
estudante aprende iha eskola, maibe sein tulun husi familia, labarik sira susar
internaliza diak materia sira nebee hetan ona iha eskola.
Hahalok ho moral labarik sira nian
diak mai husi ambiente familia ho sosiedade ida diak. Sein akompainamentu ida
diak mak kualidade kuinesimentu ho moral labarik sira nian sei menus no fasil
monu ba influensia negativu nebee desmoraliza familia ho sosiedade.
Vida materialismu ho konsumerismu mos
halo familia barak tolera ka la kontrola aktu demoralizasaun valor fundamental
humana nian hanesan sex komersial (commercial sex), sex bebas (free sex), feen
bar-barak (polygamy), la’en bar-barak (polyandry), sex diluar nikah (sex
outside marriage), korupsaun, krimi homosidiu ho seluk tan. Buat sira nee hotu
disentiva ba hamosu kualidade edukasaun.
Mentalidade Edukador
Mestri sira tenki iha mentalidade
edukador nebee hanorin, sai figura no modelu diak ba alunus sira. Mestri sira
tenki aprende kontinuada ho servisu makas hodi fahe matenek ba estudante sira.
Realidade hatudu oras nee, ita nia mestri sira barak ladun lee, ho prepara
materia “asal jadi”, la tulun estudante komprende materia ho dezenvolve kapasidade
soft skills seluk.
Mestri sira barak mos hare profisaun
mestri hanesan oportunidade servisu ho “fatin buka osan”, ka oportunidade buka
masa hodi satisfas sira nia interese politika. Sira la buka hatene klean konaba
profisaun jenuinu nudar mestri, no haluha sira nia vokasaun ka panggilan nudar eroi boot ba nasaun iha kontestu
dezenvolvimentu rekursu umanu, preparasaun lider nasional ho transformasaun
sosiedade ba diak.
Mestri sira dala barak hanoin deit
ijiji sira nia direitu no haluha sira nia dever. Iha prosesu ijiji sira nia direitu
nee, mestri sira balu uza lia fuan sarkasme, insultu (tolok), violentu,
diskriminativu, rasismu, sukuismu ho agresaun fiziku hodi atinzi sira nia
interese ka objetivu. Hahalok sira nee kondus ho pepatah: “Guru Kencing Berdiri,
Murid Kencing Berlari”. Hahalok sira nee transfere ba estudante mak sei destroi hanoin,
mentalidade, hahalok estudante nian. Iha nee mak ita hahu hamosu embrio hodi destroi kualidade rekursu umanu,
ho desmoraliza sosiedade Timor-Leste. Kualidade edukasaun iha Timor-Leste hahu
reduzidu.
La iha Konsensu Nasional
Timor-Leste seidauk iha konsensu
nasional ba edukasaun. Tanba nee edukasaun jere parsial ho partidariu. Nunee
ita la hafodak bainhira troka governu ka ministru foun buka desmonta sistema
edukasaun ka troka ema nebee iha, sein hare nesesidade, urjensia, efetividade,
profesionalismu ho meritu. Desmonta sistema edukasaun nasional nebee la bezeia ba quality and effective
based outputs no orienta liu
ba political affiliation
and group based approaches sei
halo servisu iha edukasaun la efetivu no sakrifika kualidade.
Iha nasaun post-konflitu
no menus rekursu umanu, kestaun sira hanesan edukasaun, saude ho jestaun
rendimentu nasional hanesan kestaun boot no estratejiku nebee tenki hetan
konsensu nasional no partisipasaun husi entidade hotu hodi jere. Tanba seitor sira nee mak bele
estimula transformasaun nasaun ho sosiedade ba diak, estavel, demokratika ho
prosperu. Kualidade edukasaun, saude ho jestaun rendimentu estadu la diak sei
afeta tebes estabilidade, kompetividade ho sustentabilidade nasaun ida nian.
Nunee Timor-Leste tenki iha konsensu
nasional konaba edukasaun. Katak edukasaun nee la iha fronteira. Nunee
edukasaun tenki jere ho halao inklusivu ho interpatidariu, suku, grupu, ho
non-diskriminatoriu hodi orienta ba kualidade, efetivu, meritu ho
profesionalismu. Ho hanoin hanesan nee mak bele monta sistema edukasaun ida
nebee iha vizaun, misaun ho objetivu klaru (clear), bele
alkansa (achievable), bele sukat (measurable), konsistenti (consistent),
relevante (relevant), bele ajusta tuir tempu (adjustable),
bele asesu (accessible) ho afordavel (affordable) hodi lori Timor oan atu ba nebee, sai
sa ida no halo sa ida iha tinan hirak mai nee. Meritu ho profesionalismu mak
sai save ba inklusividade jestaun edukasaun.
Bainhira hetan ona konsensu komum ona,
foin ita dezenvolve estrategia hodi alkansa vizaun, misaun ho objetivu sira
nee. Ho hanoin hanesan nee mak bele halibur kuadrus kualifikadus ho profisional
nasaun nian hodi tau hanoin hamutuk hodi set up padraun edukasaun no formula
estrategia efetivu ho relevante hodi hametin sistema edukasaun no dudu ba kualidade.
Mos tulun implementa sistema edukasaun ida diak, efetivu, relevante ho
sustentavel ba interese hametin komprehensivu timor oan nia kualidade,
kompetividade, fiar no identidade iha mundu kompetetivu ho globalizadu.
Falta Investimentu Governu
Kualidade edukasaun simentrika ho
kualidade kurikulu, mestri, lian hanorin, fasilidade, metodu hanorin ho
avaliasaun, jestaun eskola ho ligasaun ho industria ho merkadu servisu.
Parametru sira nee iha relasaun kohesiva mos ho investimentu ka osan. La iha
osan ka investimentu, kualidade edukasaun sei sa’e neineik tebes ka estagnadu.
Hare ba orsamentu annual estadu nian ba
seitor edukasaun tinan-tinan kiik tebes ka la too 10%. Iha parte seluk,
problema iha seitor edukasaun boot no grave tebes nebee presiza hadia imidiata
hodi asegura kualidade. Orsamentu governu Tmor-Leste ba edukasaun kiik (la too
10%) no la komparavel ho alokasaun orsamentu governu ba edukasaun iha nasaun
seluk hanesan Indonesia (20%), Thailandia (25%) no rekomendasaun UNESCO (26%).
Maske nasaun seluk iha nee nia infrastrutura bazika eskolar diak liu
Timor-Leste.
Ho alokasaun orsamentu ida kiik,
kualidade edukasaun sei kiik nafatin. Maske ita bele troka ministru tun sa’e,
no bele lori ministru edukasaun husi Amerika ka Australia hodi sai fali
ministru edukasaun iha TL. Kualidade edukasaun hanesan prosesu ida nebee
simetrika ho konsistensia investimentu iha tempu naruk.
Maibe importante mos investimentu iha
edukasaun tenki simetrika ho jestaun diak. Nunee ema sira jere, kaer ho
implementa projetu edukasaun tenki hakore an husi interese politika partidariu,
grupu ho favoretismu. Investimentu ba projetu edukasaun tenki orienta ba
objetivu ida klaru hodi hasae kualidade edukasaun via dalang nebee efetivu.
Nunee mos kapabilidade professional ho meritu sei sai fator determinante ema
nian ba susesu implementasaun investimentu iha seitor edukasaun.
Lia Maktaka
Rekuinese katak kualidade edukasaun
iha Timor-Leste sei kiik. Liu-liu sukat husi knowledge, skills, values ho
attetudes. Kualidade edukasaun kiik nee tanba padraun ho kurikurilu seidauk
define diak, lian hanorin, metodu rekrutamentu ho promosaun mestri, fasilidade
hanorin, jestaun eskola, mentalidade edukador, partisipasaun inan-aman iha
eskola, seidauk iha konsensu nasional konaba edukasaun no investimentu governu
iha edukasaun sei menus. Parametru
sira nee presiza hadia komprehensivu, integradu, inparsial, rigirozu ho
konsisten hodi tulun hasae kualidade edukasaun iha Timor-Leste. ***
* Husi
Estanislau S. Saldanha, Staf Hanorin DIT
KUALIDADE
EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE KIIK:
SA IDA MAK SAI
HUUN?
Sem comentários:
Enviar um comentário
Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.