VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20130708

Kualidade Edukasaun Iha Timor-Leste Kiik: Sa Ida Mak Sai Huun?

KUALIDADE EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE KIIK: 
SA IDA MAK SAI HUUN?

* Husi Estanislau S. Saldanha, Staf Hanorin DIT

Kualidade edukasaun iha Timor-Leste resentemente sai kestaun ba ema barak. Katak kualidade edukasaun iha Timor-Leste kiik tebes. Nunee afeta tebes prosesu transformasaun nasaun ho sosiedade ba diak. Tanba performansia seitor publiku, privadu, sosiedade sivil ho universitariu depende tebes ba kualidade rekursu umanu. No kualidade rekursu umanu diak mai husi edukasaun ida nebee diak, kualidade ho efetivu. Tanba kualidade edukasaun ida diak sei sukat husi “produk” edukasaun nebee diak iha matenek (good knowledge), abilidade (good skills), valor etika ho moral (good values) ho hahalok diak (good attitudes).  Pergunta boot ba ita, tanba sa no sa ida mak sai hun ba kualidade edukasaun kiik iha Timor-Leste? Hakerek badak nee hakarak buka hatan no identifika problema nebee sai bareira ba kualidade edukasaun iha Timor-Leste.

Padraun, Kurikulu ho Kualidade

Padraun ho kurikulu sai parametru diak ida hodi sukat kualidade edukasaun. Tanba padraun ho kurikulu iha eskola mak sei sai mata dalang ba prosesu hanorin ho aprende, no sai sasukat ba ema ida hodi hahotu nia kursu. Padraun ho kurikulu normalmente dezenvolve husi filozofia ho objetivu estadu nian nebee transforma iha planu estrategiku dezenvolvimentu nasional hodi lori ema ba nebee, sa sai sa ida no halo sa ida iha nasaun ka sosiedade ida iha sekuensia tempu.

Bainhira liga padraun, kurikulu ho kualidede edukasaun, iha persepsaun variativa entre matenek nain sira konaba kualidade edukasaun. Katak sasukat kualidade edukasaun iha nasaun ka sosiedade ida la hanesan ho nasaun ka sosiedade seluk. Tanba padraun ho kurikulu edukasaun tenki fundamentaliza iha filozofia, objetivu moris ho demanda husi nasaun ka sosiedade ida-idak nian.

Nunee padraun ho kurikulu iha Timor-Leste seidauk klaru hodi liga didiak ho filozofia, objetivu ho demande estadu nian. Tanba padraun ho kurikulu nebee aplika iha nee barak liu kopia ho kompila husi nasaun sira seluk nian. Nunee kursu nebee hanesan dala barak nia kurikulu variativu iha eskola sira. Ambiguitas formula padraun ho kurikulu nee mos mosu husi inklareza define kualidade edukasaun iha Timor-Leste.  

Too agora, Timor-Leste mos seidauk iha sasukat ba kualidade edukasaun. Katak kualidade ida kiik nee nia sasukat mak sa ida? Ka kualidade edukasaun ida diak nee mak oinsa? Bainhira defini ona sasukat klaru, maka foin formula kurikulu hodi hatutan prosesu tomak hodi hanorin ho aprende no hodi alkansa kualidade edukasaun nee. Iha kontestu nee, ema balu sukat kualidade edukasaun via parametru rua. Ida, eskola ka instituisaun ensinu superior ida atrai estudante barak (input demand), no output husi eskola ka instituisaun ensinu superior ida abzorve makas iha merkadu servisu (output demand). Se uza sasukat nee, entaun eskola ho instituisaun ensinu superior barak kualidade diak ona. Tanba eskola barak inklui mos universidade sira simu estudante barak, no nia alumni mos barak mak hetan ona servisu.

Maibe sekarik kualidade edukasaun sukat husi kuinesimentu (knowledge), abilidade teknika (skills), valor moral ho etika (values) ho hahalok (attitudes), entaun kualidade edukasaun iha Timor-Leste seidauk diak. Tanba output husi eskola barak mak nia kuinesimentu seidauk klean, abilidade teknika sei fraku, etika ho moral no hahalok diak sei menus. Tanba nee, ita hare kompetetividade output eskola sira iha Timor-Leste sei kiik. Nia implikasaun mak ignoransia ba kultura ho identidade lokal (“kopia kultura liur ho hakribi ita nia an”), degradasaun moral (prostituisaun, aborsia, divorsia, sex bebas, sex diluar nikah, traisaun moris monogamia, violensia domestika, droga, sarkasme, violensia, ho krimi homisidiu sae makas), “intoleransia ba pluralisme idea ho opsaun”, tendensia korupsaun, krimi fase osan (money laundry), desizaun politika dala barak la serve ba interese komun (common good), figura publiku bosok matak-matak ho seluk-seluk tan.   

Lian Hanorin
  
Lian hanorin sai problema boot iha Timor-Leste. Iha Konstituisaun RDTL Artigu 13 hatoo katak lian ofisial mak Tetun ho Portugues. Nunee mos Lei Baze Edukasaun artikula katak lian hanorin mak Tetun ho Portugues. Governu prefere liu uza Portugues hanesan lian hanorin. Tanba nee, desde tinan 2000 UNTAET/ETTA ho Governu Timor-Leste investa makas iha Portugues hodi hanorin. Maibe realidade hatudu oin seluk. Mestri sira hamutuk 11,000 iha Timor-Leste, 7000 (64%) la hatene Portugues. Mestri sira hatene Portugues nee (36%) mos nia nivel profisiensia seidauk hatene loos (Dr. Bendito Freitas, Ministru Edukasaun sita iha STL, Juinu 2013).  Tanba nee, ita la hakfodak, mestri sira sei hanorin ho bahasa Indonesia ho Tetun, maske lia rua nee, ida “phasing out” ona, no seluk la hanorin sistematiku iha ensinu baziku ho sekundariu.   

Konsekuensia ninian mak estudante la hatene lian ida diak. Tanba mestri barak mos la hatene lian ida diak. Estudu husi Sentru Estudu Linguistika DIT (2012) hatudu nivel profisiensia lian estudante hotu la too hodi estudu iha ensinu superior. Nee implika tebes ba kualidade edukasaun. Tanba bainhira mestri ho estudante sira la domina diak lian ida hodi hanorin ho aprende, sei fo impaktu boot tebes ba kualidade hanorin ho aprende. Tanba prosesu transferensia kontiudu siensia la efetivu (Qorro, 2006 ho Kinyaduka ho Kiwara, ---). Tanba lian hanorin hanesan pipa ida hodi hasuli bee husi ponta (ujung) ida ba ponta seluk. Bainhira pipa la diak ka intupidu, sei halo bee la suli ba ponta seluk (Qorro, 2006). Nunee bainhira mestri ho estudante la domina lian ida hodi hanorin sei susar tebes transfere matenek ka kontiudu siensia ba ema seluk. Ida nee afeta tebes kualidade edukasaun.

Rekrutamentu ho Promosaun Mestri

Kualidade mestri sai importante nebee afeta kualidade edukasaun. Kualidade mestri sukat husi kuinesimentu ho abilidade iha area espesializada, pedagogiku, metodu hanorin ho avaliasaun. Mos sukat husi atetude (etika, moral, maneira aprezenta an ho abilidade komunikasaun) diak hodi hanorin no sai modelu ba estudante aprende no banati tuir. Kualidade mestri nebee diak tenki hetan husi prosesu rekrutamentu ida diak, nebee bazeia ba kuinesimentu klean, abilidade aas, iha meritu, etika ho atetude diak. Nunee mos presiza formasaun kontinuada iha area espesializada, metodu hanorin ho avaliasaun. 

Maibe rekrumentu mestri sira barak la hare ba kualidade ho relevansia kuinesimentu tuir meritu hodi hanorin. Maibe hare liu ba afiliasaun politika ho kolega. Nunee mestri sira barak mak nia nivel edukasaun ho abilidade kiik iha kontiudu siensia, pedagogika hanorin, hahalok no lian Portugues. Tanba rekrutamentu sadere liu ba konsiderasaun politika, mak mestri sira barak mak sai ativista, lealidade ho devosaun politika barak liu du ke hadomi ho leal ba sira nia profisaun “sagradu” hanesan heroi boot ba prepara rekursu umanu ho lider nasaun nian nebee la bele limita ho politika partidariu, grupu, belun ho favoretismu. Mestri sira tenki kaer metin prinsipiu edukasaun ida nebee universal, egalitarian, fraternal, sein fronteira ka non diskriminativu.    

Nunee mos promosaun ho rejime kareira ba mestri sira hare liu ba abilidade lian Portugues, no ignora abilidade mestri sira nian iha kontiudu siensia, pedagojiku ho “soft skills” seluk. Nunee mestri barak domina area espesializada, maibe tanba deit la hatene Portugues, sira susar hetan promosaun. Nunee la estimula mestri sira atu domina area espesializada nebee sira hanorin. Kondisaun nee hatodan tan formasaun mestri sira barak liu iha lian Portugues, maibe ignora formasaun kontinuada iha kontiudu siensia, pedagogia, teknika hanorin ho avaliasaun. Nunee transferensia kontiudu siensia ba estudante mos kiik nebee afeta tebes kualidade edukasaun.

Fasilidade Aprendizazen

Fasilidade hanorin hanesan parte importante ida nebee determina kualidade edukasaun. Fasilidade eskola sira hanesan sala, meja, kadeira, livru, lab, IT, audio-vizual, be moos ho sanitasaun tulun hamosu ambiente estudu nebee saudavel, partisipativu, ho interasaun ativu ho resiprokal entre mestri ho estudante, mestri ho mestri no estudante ho estudante.

Maibe iha Timor-Leste, iha eskola barak mak estudante sei tuur iha rai hodi aprende, livru menus hodi posibiliza mestri ho estudante sira hanorin ho aprende, falta fasilidade pratika hodi posibiliza mestri ho estudante sira aprende ho introdus no uza metodu hanorin ho aprende nebee kaer ho liman (hands on teaching and learning processes).  Tanba falta fasilidade mestri hanorin teoria deit, sein liga ho pratika ho fenomena riil iha sosiedade, industria ho merkadu servisu. Nunee estudante susar imajina ho internaliza materia hanorin. Fasilidade menus la tulun mestri sira hodi hanorin inovativa no la estimula estudante hodi halo kreatividade.    

Realidade mos hatudu katak iha eskola privadu sira (liu-liu ensinu baziku ho sekundariu) iha Timor-Leste nia fasilidade diak liu. Nunee kualidade edukasaun iha eskola privadu sira nee mos diak liu kompara ho eskola publika sira. Hare ba skor ka valor exame nasional tinan-tinan hatudu estudante sira  ho notas aas mai husi eskola privadu sira, liu-liu eskola katolika. Divergensia fasilidade hanorin iha eskola publiku ho privadu, laos deit hamosu divergensia kualidade entre eskola, maibe importante liu hamosu mos divergensia iha sosiedade entre povu baibain, kiak no barak (the poor) ho ema riku sira (the have) konaba asesu no hetan kualidade edukasaun.  Povu maioria ho kiak nia oan sira eskola iha eskola publiku nebee menus fasilidade hanorin.

Kapasidade Jestaun

Kapasidade jestaun eskola diak sei tulun hamosu kualidade edukasaun iha eskola ida. Jestaun eskola diak sei asegura funsionamentu instituisaun lao diak, efetivu, efikas, ho sustentavel hodi mobiliza rekursu tomak nebee iha hodi atinzi meta ho objetivu eskola nian. Mos bele servisu parseria ho instituisaun ka entidade seluk hodi hetan rekursu ka hamosu oportunidade hodi posibiliza agentes eskolar sira nebee iha hodi aumenta sira nia kapabilidade hodi hanorin diak, no hetan resposta diak ba sira nia kuriozidade ho kreatividade hodi buka solusaun ba problema didatika, pedagojiku ho sosio-ekonomiku

Nunee liga ba ita nia realidade edukasaun, Diretor eskola ho nia personel barak mak la iha esperiensia hodi jere eskola. Kapasidade jestaun eskola hanesan halo, implementa ho avalia planu eskola, jere staf, estudante ho fasilidade sei menus. Mos limitasaun inisiativa hodi halo ligasaun ho industria, seitor privadu, sosiedade sivil ho inan-aman estudante hodi hetan rekursu nesesariu hodi resolve problema imidiata ruma nebee iha, sein hein deit husi governu.

Agora uma kakuluk ida koak, ka karteira ida aat, diretor eskola sei hein governu too mak hadia. Nunee bele impata prosesu hanorin nebee eventualmente sakrifika kualidade edukasaun. Por exemplu, jestor eskola sir abele iha inisiativu halo servisu parseria ho seitor privadu, sosiedade sivil, estudante ho inan-aman estudante hodi hatan problema kiik sira hanesan kadeira, uma eskola turu, ho seluk tan.

Dala barak ita hare iha televizaun ka lee iha jornal, diretor eskola ka mestri sira  hasai lia fuan hanesan nee, “ami ezizi ba governu………., ami husu ba governu………, governu la tau matan………….., ho seluk tan “. Laos sala hodi ejiji, maibe importante mos iha inisiativa hodi hare posibilidade ho opsaun balu nebee bele rezolve mesak. Lia fuan sira ezizi nee hatudu ita hahu monu iha mentalidade fatalismu ka mentalidade dependensia. Buat hotu ita hein governu. Nunee mentalidade dependensia sei transfere ba labarik ka estudante sira, entaun nasaun nee bele lakon ema kreativu hodi identifika ho resolve problema, no nasaun nee mos bele lakon kreatividade, produtividade ho kompetividade hanesan fundamentu hodi kompete ho nasaun sira seluk.    

Iha limitasaun iha jestaun eskola, diretor eskola ho mestri sira seidauk hetan formasaun kontinuada hodi hadia jestaun eskola. Nunee mos inspetur eskola nebee iha no ba eskola, iha kapasidade ho experiensia limitadu. Tanba nee, sira barak liu ba hare deit buat nebee sala iha eskola, maibe falta hatoo feedback ba diretor eskola, ho mestri sira hodi hadia servisu nebee sala. Nunee gradualmente ita bele hasai kualidade jestaun eskola nebee ultimamente bele kontribui ba elevasaun kualidade edukasaun.

Partisipasaun Familia

Kualidade edukasaun sei diak nesesita mos partisipasaun familia iha prosesu aprende alunus sira nian. Tanba alunus sira nia tempu barak liu iha uma ho sosiedade. Infelismente vida meterialismu ho konsumerismu ohin loron halo familia ida-idak okupadu tebes ba servisu, kareira ho buka osan. Tanba nee, tempu hodi devota ho tulun edukasaun labarik nian menus. Ho situasaun nee, maske estudante aprende iha eskola, maibe sein tulun husi familia, labarik sira susar internaliza diak materia sira nebee hetan ona iha eskola.

Hahalok ho moral labarik sira nian diak mai husi ambiente familia ho sosiedade ida diak. Sein akompainamentu ida diak mak kualidade kuinesimentu ho moral labarik sira nian sei menus no fasil monu ba influensia negativu nebee desmoraliza familia ho sosiedade. 

Vida materialismu ho konsumerismu mos halo familia barak tolera ka la kontrola aktu demoralizasaun valor fundamental humana nian hanesan sex komersial (commercial sex), sex bebas (free sex), feen bar-barak (polygamy), la’en bar-barak (polyandry), sex diluar nikah (sex outside marriage), korupsaun, krimi homosidiu ho seluk tan. Buat sira nee hotu disentiva ba hamosu kualidade edukasaun.

Mentalidade Edukador

Mestri sira tenki iha mentalidade edukador nebee hanorin, sai figura no modelu diak ba alunus sira. Mestri sira tenki aprende kontinuada ho servisu makas hodi fahe matenek ba estudante sira. Realidade hatudu oras nee, ita nia mestri sira barak ladun lee, ho prepara materia “asal jadi”, la tulun estudante komprende materia ho dezenvolve kapasidade soft skills seluk.

Mestri sira barak mos hare profisaun mestri hanesan oportunidade servisu ho “fatin buka osan”, ka oportunidade buka masa hodi satisfas sira nia interese politika. Sira la buka hatene klean konaba profisaun jenuinu nudar mestri, no haluha sira nia vokasaun ka panggilan nudar eroi boot ba nasaun iha kontestu dezenvolvimentu rekursu umanu, preparasaun lider nasional ho transformasaun sosiedade ba diak.

Mestri sira dala barak hanoin deit ijiji sira nia direitu no haluha sira nia dever.  Iha prosesu ijiji sira nia direitu nee, mestri sira balu uza lia fuan sarkasme, insultu (tolok), violentu, diskriminativu, rasismu, sukuismu ho agresaun fiziku hodi atinzi sira nia interese ka objetivu. Hahalok sira nee kondus ho pepatah: “Guru Kencing Berdiri, Murid Kencing Berlari”. Hahalok sira nee transfere ba estudante mak sei destroi hanoin, mentalidade, hahalok estudante nian. Iha nee mak ita hahu hamosu embrio hodi destroi kualidade rekursu umanu, ho desmoraliza sosiedade Timor-Leste. Kualidade edukasaun iha Timor-Leste hahu reduzidu. 

La iha Konsensu Nasional

Timor-Leste seidauk iha konsensu nasional ba edukasaun. Tanba nee edukasaun jere parsial ho partidariu. Nunee ita la hafodak bainhira troka governu ka ministru foun buka desmonta sistema edukasaun ka troka ema nebee iha, sein hare nesesidade, urjensia, efetividade, profesionalismu ho meritu. Desmonta sistema edukasaun nasional nebee la bezeia ba quality and effective based outputs no orienta liu ba political affiliation and group based approaches sei halo servisu iha edukasaun la efetivu no sakrifika kualidade.  

Iha nasaun post-konflitu no menus rekursu umanu, kestaun sira hanesan edukasaun, saude ho jestaun rendimentu nasional hanesan kestaun boot no estratejiku nebee tenki hetan konsensu nasional no partisipasaun husi entidade hotu hodi jere. Tanba seitor sira nee mak bele estimula transformasaun nasaun ho sosiedade ba diak, estavel, demokratika ho prosperu. Kualidade edukasaun, saude ho jestaun rendimentu estadu la diak sei afeta tebes estabilidade, kompetividade ho sustentabilidade nasaun ida nian.

Nunee Timor-Leste tenki iha konsensu nasional konaba edukasaun. Katak edukasaun nee la iha fronteira. Nunee edukasaun tenki jere ho halao inklusivu ho interpatidariu, suku, grupu, ho non-diskriminatoriu hodi orienta ba kualidade, efetivu, meritu ho profesionalismu. Ho hanoin hanesan nee mak bele monta sistema edukasaun ida nebee iha vizaun, misaun ho objetivu klaru (clear), bele alkansa (achievable), bele sukat (measurable), konsistenti (consistent), relevante (relevant), bele ajusta tuir tempu (adjustable), bele asesu (accessible) ho afordavel (affordable) hodi lori Timor oan atu ba nebee, sai sa ida no halo sa ida iha tinan hirak mai nee. Meritu ho profesionalismu mak sai save ba inklusividade jestaun edukasaun.

Bainhira hetan ona konsensu komum ona, foin ita dezenvolve estrategia hodi alkansa vizaun, misaun ho objetivu sira nee. Ho hanoin hanesan nee mak bele halibur kuadrus kualifikadus ho profisional nasaun nian hodi tau hanoin hamutuk hodi set up padraun edukasaun no formula estrategia efetivu ho relevante hodi hametin sistema edukasaun no dudu ba kualidade. Mos tulun implementa sistema edukasaun ida diak, efetivu, relevante ho sustentavel ba interese hametin komprehensivu timor oan nia kualidade, kompetividade, fiar no identidade iha mundu kompetetivu ho globalizadu.

Falta Investimentu Governu

Kualidade edukasaun simentrika ho kualidade kurikulu, mestri, lian hanorin, fasilidade, metodu hanorin ho avaliasaun, jestaun eskola ho ligasaun ho industria ho merkadu servisu. Parametru sira nee iha relasaun kohesiva mos ho investimentu ka osan. La iha osan ka investimentu, kualidade edukasaun sei sa’e neineik tebes ka estagnadu.

Hare ba orsamentu annual estadu nian ba seitor edukasaun tinan-tinan kiik tebes ka la too 10%. Iha parte seluk, problema iha seitor edukasaun boot no grave tebes nebee presiza hadia imidiata hodi asegura kualidade. Orsamentu governu Tmor-Leste ba edukasaun kiik (la too 10%) no la komparavel ho alokasaun orsamentu governu ba edukasaun iha nasaun seluk hanesan Indonesia (20%), Thailandia (25%) no rekomendasaun UNESCO (26%). Maske nasaun seluk iha nee nia infrastrutura bazika eskolar diak liu Timor-Leste. 

Ho alokasaun orsamentu ida kiik, kualidade edukasaun sei kiik nafatin. Maske ita bele troka ministru tun sa’e, no bele lori ministru edukasaun husi Amerika ka Australia hodi sai fali ministru edukasaun iha TL. Kualidade edukasaun hanesan prosesu ida nebee simetrika ho konsistensia investimentu iha tempu naruk. 

Maibe importante mos investimentu iha edukasaun tenki simetrika ho jestaun diak. Nunee ema sira jere, kaer ho implementa projetu edukasaun tenki hakore an husi interese politika partidariu, grupu ho favoretismu. Investimentu ba projetu edukasaun tenki orienta ba objetivu ida klaru hodi hasae kualidade edukasaun via dalang nebee efetivu. Nunee mos kapabilidade professional ho meritu sei sai fator determinante ema nian ba susesu implementasaun investimentu iha seitor edukasaun.    

Lia Maktaka

Rekuinese katak kualidade edukasaun iha Timor-Leste sei kiik. Liu-liu sukat husi knowledge, skills, values ho attetudes. Kualidade edukasaun kiik nee tanba padraun ho kurikurilu seidauk define diak, lian hanorin, metodu rekrutamentu ho promosaun mestri, fasilidade hanorin, jestaun eskola, mentalidade edukador, partisipasaun inan-aman iha eskola, seidauk iha konsensu nasional konaba edukasaun no investimentu governu iha edukasaun sei menus.  Parametru sira nee presiza hadia komprehensivu, integradu, inparsial, rigirozu ho konsisten hodi tulun hasae kualidade edukasaun iha Timor-Leste. ***

* Husi Estanislau S. Saldanha, Staf Hanorin DIT
KUALIDADE EDUKASAUN IHA TIMOR-LESTE KIIK:
SA IDA MAK SAI HUUN?

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.