VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20130613

MOSU ASOSIASAUN HO IKUN ANAN ANAN: RASISTA?

Husi: Carmelindo da Silva Caetano*

Timor ukun an liu tiha tinan sanolu komesa barak asosiasaun ho tipu regional ou teritorialmente ne’ebe famosa tebes ikus-ikus ne’e ho naran asosiasaun ho ikun anan anan waihira ita asesu  iha TV, Radio nomos Jornal. Asosiasaun ho termus ikun anan anan ne’e mosu inisiu husi Manatuto ho naran Asosiasaun Manatuto Anan, tuir mai Manufahi Anan, Lautem Anan, Maliana Anan nsst, to’o quaze 13 Distritu sira forma asosiasaun ho ikun anan anan hotu. Objetivu asosiasaun sira ne’e katak kontribusaun ba dezenvolvimentu Estado. Komponente inklui iha asosiasaun anan anan sira ne’e bai-bain husi ema ne’ebe povu barak kuinese tamba iha poder publiku, ezemplu husi Manatuto Anan iha mos Tomas Cabral inklui mos maun boot Xanana nsst, idepois komponente husi asosiasaun anan anan sira seluk mos quaze  atu hanesan inklui maluk sira ne’ebe iha popularidade publiku, tamba klaru katak anan/oan rai-rejiaun ida ne’e posivel inklui iha asosiasaun laran. 

Antes ukun an ka momentu prosesu preparasaun atu ba ukun an 1975, ukun an iha ita nia oin ona, por que kada rai ne’ebe akupa husi Portugis livre hodi ukun an, maibe funu entre ita mosu tamba ita la rona malu, hakarak ida ne’e ou ida neba maka los deit, rasista nsst entaun hasusar unidade ba prosesu atu ba ukun an iha momentu neba, maibe iha mudansa inisiu laos ho nasaun seluk maibe ita rasik (Timor oan) nia konsensia no hanoin hodi transforma sistema balun iha funu laran ho prinsipiu unidade nasional ida ne’ebe nakloke ba ema hotu katak Timor ida deit, ita hare momos asosisaun sira ho tipu nasionalisme henesan Resisensia Maubere troka ba Resistensia Timorense (CNRM ba CNRT), Forsa Armada Libertasaun Nasional Timor-Leste, frente armada maske iha funu laran maibe ita profesional duni hodi halo divizaun administrativu ho kode teritorial deit hanesan rejiaun 1-Ponta Leste, rejiaun 2, nsst, iha mos organizasaun ka asosiasaun juventude no sira seluk sempre ho ikun nasional ka Timorense hela deit to’o ita pasa tempu kolonial nian no hetan ukun an.  Ne’e hatudu katak ita tau importansia makas ba tipu fundamental unidade nasional, ho unidade national ita bele atinzi objetivu ukun rasik an. Asosiasaun ho karakteria unidade nasional ne’e hakoak ema hot-hotu ho efisiente laos sufisiente, ezemplu deit wainhira iha situasaun deskontroladu ruma, ita nia maluk sira husi Manatuto halai ba Mehara-Lautem, husi Tutuala-Lautem halai ba Ermera ka fronteira-husi Baucau halai ba fronteira, husi Atauro halai ba Same, ita hare malu metin duni nudar Timor oan avansa objetivu esensial ba ita hotu ninia diak nsst.

Asosiasaun ho nivel unidade nasional ne’e iha filosofia universal entre Timor Oan hotu ho sentidu signifikado ne’ebe boot no komprensivu no laiha multi intrepretasaun oi-oin kompara ho asosiasaun anan anan. Maibe, ita labele prejudika momos katak asosiasaun anan anan ne’e rasista, lae! Tamba tuir ita nia konstituisaun artigu 43 fo liberdade ba qualker asosiasaun, naran katak labele ho violensia, labele ho obrigasaun no tenki tuir lei, laos ho karakter rasista ka hasoru ema rai liur ou haburas terorizmu nsst. Maske nune’e, ho esperensia karakteria balun ne’ebe mosu liga ba isu rasista antes ukun an (1975) no idepois ukun an (2006) hatudu momos katak ita sei rawan ka fraku ba isu rasista, entaun ita presija buka meus prevensaun hodi evite nafatin buat ne’e. Ita mos tenki sublina katak asosiasaun anan anan ne’e laos relasaun ho estrutural divizaun poder administrativu rejional ou Distrital Estadu nian, maibe buat ida asosiasaun anan anan ne’e buat ketak ida ne’ebe limite deit ba fraternal ka maun alin ka bin alin Distrital nian(asosiasaun familia kik oan ida), laiha asosiasaun regional-Distrital ho nome estadu halo mudansa ba seitor hot-hotu iha Timor laran tomak, se iha maka ho nome asosiasaun estadu inklui liu husi sub kordenasaun Distrital sira tuir hirarkia administrasaun estadu nian.

Hare fila-fila mekanisme rai ida ne’e atu mantein kondusivu,  entaun presija nafatin utiliza maximu interese ne’ebe reprezentativu alias unidade nasional, konsiderasaun tamba ita nurak, prosesu servisu sei aprendizazen hela, konsensia publiku ba ema kiik, ema boot sei naton-naton hela, nune’e ita prevene minimiza asosiasaun ho tipu karakteria rejionalisme  tamba posibilidade mosu multi intrepretasaun ba asosiasaun sira ne’e hodi liga ba sistema estadu nian no bele afeita ba prosesu implementasaun sistema publiku ka estadu ne’ebe ladun justu nian, bele mos aumenta fo kuak ba diskresaun ka utilize sala poder publiku ka poder asosiasaun. Ezemplu enkuantu Timor oan maksimaliza espiritu regionalisme kontra espiritu nasionalisme, espiritu individualisme kontra patriotisme, rai ida ne’e atu sai saida? Se karik hanesan ne’e duni otomatikamente ninia aktividade definitivu sira balun maka iha kakutak principal buka osan deit ba an, haburas mal pratika ba servisu publiku nian hodi hili ninia ema deit (nivel politika no nivel teknika), parte ida dezenvolve ho tipu maraton ninia ema sai funsionamentu iha publiku-nepostismu hodi reforsa qualidade no quantidade nia ema-regional ka Distrital, no bele mos kria kompetisaun ba ida ne’e entaun piorliu tan, se aktividade hanesan ne’e normaliza sai tradisaun maka laiha pasu no mantein frazil, ita la atinji objetivu estadu. Dala ruma ita individual bele sente diak hela, moris kapas maibe wainhira ba rai seluk-estranjeiru mantein nota katak Timor oan-inklui ita pesoal sei frazil hela, entaun ita hotu tenki servisu makas hadok an husi moras at ne’ebe posivel estraga ita liu husi monta didiak qualker aktividade ka politika tuir kondisaun sosial ne’ebe atual no mantein estandariza ho unidade nasional no justisa. Tamba, laiha unidade no justisa laiha dame no hakmatek, se laiha dame no hakmatek entaun laiha unidade no justisa! 

*Carmelindo da Silva Caetano
Hela Fatin: Delta III, Dili, Timor-Leste
Telefone 77341587 Email: lindolindo20022002@yahoo.com

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.