VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20130621

Konstrusaun Auto-Estrada kosta sul sei lori beneficiu ekonomika no sosial ba Timor-Leste


Eng. Gastão Francisco de Sousa

Minstro Obras Publikas
Dili, Forum Haksesuk (FH). Konstrusaun auto-estrada ba kosta sul, sei lori benefisiu ekonomika no social ba Estadu no Povu Timor-Leste. Tuir Ministro das Obras Públicas (MOP) Eng. Gastao de Sousa, nudar ponte ba partida ba konstrusaun mak orientasaun estratejika mak Planu Estratejika Dezenvolvimentu Nacional (PEDN) ba tinan 2011/2030. Konstrusaun ba auto-estrada sei fasilita ba desenvolvimentu setores petroliferus no setores ekonomika hanesan, agrikultura, peskas no mos turismu. Haktuir tan MOP, ”tuir orientasaun PEDN nian, desenvolve setores alternativa ba receitas mak agro-industria, turismu no mos peskas”.

Sociedade Civil, liliu setores empresarial kritika konaba requizitus ne’ebe aás no la to’o ba setores empresarial nia kapasidade. Hatan ba ida ne’e Ministro das Obras Públicas (MOP) Eng. Gastao de Sousa, katak, ”Envolve setores privadu nasional, li-liu klausula ida naran husi Local Content ho 20-30% husi kustu total ba projetus ne’e rasik, hodi halao servico hanesan: drenagen, valetas, aluga equipamentus no sst.”.

Requisitus áas ne’ebe setores privadus timor oan, nem Indonesia bele prenxe, tanba orcamentu ne’ebe aloka ba projetu Auto-Estrada bot (US$1,4 B USD) tanba tuir estandar internasional, evita kestoens legais ne’ebe ikus mai tenki infrenta. Tanba projetu auto-estrada ne’e ninia standar internasional.

Beneficiu Ekonomika-Sosial:
  • Ho konstrusaun Auto-Estrada iha Kosta Sul fo benefisiu direta no indereta em termos ekonomika no social.
Benefisiu Direta:
  • Kriasaun ba kampu servisu; Agrikultura no Turismu.
Desenvolvimentu ekonomika setores agrukultura no turismu nudar fontes ba receitas alternativas husi Fundus ba Mina rai tuir orientasaun Planu Estratejika Desenvolvimentu Nasional (PEDN) 2011/30. Ho auto-estrada bele fasilita ba transporte no komunikasaun. Tuir mos orientasaun PEDN katak, ”estadu buka desenvolve setores ne’ebe mak sai nudar alternativu ba Revenue oil ka rendimentus mai husi setores non-petroliferu”, defende Ministro Gastao Sousa.

”Ho desenvolvimentu Kosta Sul, permite mobilizasaun ba populasaun husi Dili ba Kosta Sul no distritus seluk, tanba capital Dili ninia kapasidade ba populasaun ne’ebe mak agora iha ultrapassa cidade Dili. Atu dudu dezenvolvimentu Kosta Sul, infraestruturas basicas hanesan: estradas/pontes, eletrecidades, telekomunikasoens, tenki diak”, defende Ministro OP.

Beneficiu direta no indireta ba konstrusaun auto-estrada Kosta Sul. Direta mak, kriasaun ba kampu servisu +/- 100 vagas servisu ho:
  • High skill hanesan enjeneriu, ekonomista, akuntabilista, sst;
  • Medium skill, (nasional no local) tekniku profisional, mandor, no sst.;
  • Low skill (local @ nasional), motorist, mekanika, sst.
  • Unskill (local) ajudante, seguransa, Cleaner, sst.;
Beneficiu direta mos, sei kria +/- 5000 - 10000 vagas ba service, sei kria kampu service lubuk ida ba “komunidade lokal” iha faze konstrusaun nia laran hodi suporta atividade projetu ne’e rasik hanesan: kontrator local; fornesimentu ha-han; laundry/fase ropa; transporte, losmen/guesthouse, sst.

Ba oin mos, ho konstrusaun auto-estrada mos sei harii: super-merkadu, lojas, estasaun ba mina, ekspedisaun, sst.

FHDili!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.