VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20120720

Obervasaun Eleisaun Parlamentar 2012: Istoria ho Rekursu Finanseiru


Eleisaun Parlamentar 2012 liu tiha ona. Rezultadu mos Tribunal Rekursu verifika tiha ona katak Partidu CNRT hetan kadeira 30 (votante 174,000), Partidu FRETILIN kadeira 25 (votante 140,000), Partido Demokratico 8 (votante 48,0000), ho FRENTI Mudanca kadeira 2 (votante 14,0000). Partidu ho koligasaun hamutuk 17 maka la hetan kadeira iha Parlamentu Nasional ho total votu 96,000 (21%).

Parabens ba partidu hat nebe hetan konfiansa povu nia ho parabens mos ba partidu ho koligasaun 17 nebe seidauk hetan fiar povu nia maibe simu rezultadu eleisaun ho laran luak. Ita kondena violensia nebe mosu bainhira Partidu CNRT hili PD ho Frenti Mudansa halu koligasaun atu ukun Timor-Leste iha tinan lima mai. Ita mos kondena atitude lider politiku balu nebe hetan fiar povu nia maibe so hakarak ukun deit. Ita mos kondena linguagem sira nebe la ajuda promove unidade nasional. La os deit hakribi FRETILIN hanesan CNRT uza iha ninia Konferensia liu ba maibe linguagem sira hanesan autonomista, oportunista, ho traidor iha Eleisaun 2012 nia laran.

Hakerek ne’e halu reflesaun konaba Eleisaun Parlamentar 2012 ho dada lisaun balu nebe diak ba eleisaun aban bainrua iha prosesu konsolidasaun demokrasia ho estadu direitu demokratiku iha Timor-Leste.

Figura Istoriku ho Partidu  Istoriku

Programa politiku partidu sira seidauk hetan atensaun bot povu nia iha kampaine eleitoral. Povu Timor-Leste sei fo fiar ba iha lider istoriku ho partidu istoriku nebe reflete hosi votu ba iha CNRT ho FRETILIN hamutuk 57%. Maun Bot Xanana Gusmao nebe reorganiza fali resistensia ho lori Timor-Leste ba ukun an sei hetan fiar bot hosi povu Timor-Leste. Partidu sira seluk seidauk bele kompete ho figura istoriku ida nee iha Eleisaun atu hetan fiar povu Timor-Leste nia. Ita bele hare hosi votus CNRT nebe sae hosi 24% iha Eleisaun 2007 ba iha 37% iha Eleisaun 2012. Votus sira nee tradus ba iha kadeira iha Parlamentu Nasional hosi 18 iha 2007 ba iha 30 iha 2012. Ida nee signifika katak CNRT ho figura istoriku Xanana Gusmao iha Eleisaun Parlamentar 2007 ho 2012 sae hosi persentagem votus (24% ba 37%) ho kadeira (18 ba 30). Partidu FRETILIN hanesan partidu istoriku mos sei hetan fiar povu nia. Hare hosi persentagem votu FRETILIN la sae tanba nia hetan 30% votante sira iha Eleisaun 2007 ho 2012. Maibe hare hosi kadeira iha Parlamento Nasional, Partidu FRETILIN sae hosi 21 iha 2007 ba 25 iha 2012. Hare hosi eleisaun rua ne deit, votu Partidu FRETILIN stavel tiha ona iha 30%. Persentagem ida ne’e kiik liu duke 57% nebe FRETILIN hetan iha Eleisaun 2001. Stabilidade votu ida ne’e nia hetan bainhira ukun mak tama ba eleisaun iha 2007 ho bainhira nia iha opozisaun mak tama ba eleisaun iha 2012. Iha posibilidade ke eleisaun sira aban bainrua, partidu istoriku FRETILIN nia votu bele maintein iha 30% se ita uza rezultadu eleisaun 2007 ho 2012 hodi halu predisaun.

Partidu CNRT ho figura istoriku Xanana Gusmao seidauk iha forma los ida mak bele uza atu halu predisaun ba futuru. Antes de kaer ukun, CNRT hetan 24% iha 2007 mas kaer ukun votu sae ba iha 37%. Ita seidauk hatene votu CNRT iha eleisaun sira tuir mai ne’e sae ka tun hanesan ita hare ba iha votu ba FRETILIN.

Rekursu Finanseiru

Maibe figura istoriku ho partidu istoriku deit seidauk esplika konfiansa nebe partidu bot rua ne’e hetan hosi povu. Fator importante seluk nebe maka kontribui ba iha votus barak CNRT maka incumbent (kaer hela poder) ho rekursu finanseiru nebe bot. Mobilizasaun masa nebe bot presiza orsamentu bot. Partidu nebe tuir eleisaun mobiliza masa barak liu maka CNRT, tuir fali maka FRETILIN. Partidu sira seluk tenta mobiliza masa maibe la to’o ba partidu rua ne’e. CNRT iha nia angariasaun fundu hetan osan besik tokon $3 (juta). Ida ne’e seidauk konta ho tan subvensaun nebe partidu ne’e hetan hosi governu (hanesan partidu hotu iha Parlamentu Nasional tuir numeru kadeira). Nunee fo posibilidade ba CNRT kria estrutura ho maintein base ho hola votante partidu seluk iha eleisaun. Ho osan nebe bot, CNRT mobiliza massa iha nia komisiu hotu iha Timor laran tomak liliu bainhira Presidenti CNRT tun ba kampaine. Ida nee seidauk konta ho osan atu organiza komisiu sira seluk nebe Juru Kampaine la os figura istoriku.  FRETILIN konsege kompete ho CNRT  iha Baucau ho Viqueque mas iha distritu seluk CNRT barak liu. Rekursu finanseiru nebe limitadu obriga mos lider maximu FRETILIN halao kampaine fahe aifunan iha fati fatin.

Fator tolu nebe esplika aumenta votus ba CNRT sai partidu mais votadu maka figura istoriku, incumbency (kaer hela ukun) ho rekursu finanseiru nebe bot. FRETILIN konsege maintein ninia base tanba partidu istoriku, estrutura partidu to’o base (aldeia),  knar opozisaun nebe nia halao durante tinan lima ho propaganda politika nebe sai hosi Radio Maubere. Partidu sira seluk seidauk bele kompete ho partidu bot rua ne’e tuir rezultadu Eleisaun 2007 ho 2012.

Membru Koligasaun AMP Votu Tun

Halu parte koligasaun iha governu la garante votus sae hanesan hatudu hosi esperiensia partidu sira nebe halu parte Koligasaun Aliansa Maioria Parlamentar (AMP) ukun iha 2007 - 2012. Maibe bele tun hanesan Partido Democratico (PD) ho tun at liu tan (sai hosi Parlamentu Nasional) hanesan Partido Sosial Democrata (PSD), Partidu ASDT, ho Partidu UNDERTIM.  Partido Democratico (PD) nebe halu parte iha AMP mesmu ke maintein numeru kadeira 8 iha Parlamentu Nasional hanesan mos iha Eleisaun 2007 maibe hetan votus tun oituan mesmu ke hetan suporta hosi Eis-Presidenti da Republika Jose Ramos-Horta, Presidenti Partidu Povu Timor (PPT) Jacob Xavier ho Presidenti Partido Nacionalista Timorense (PNT) Abilio Araujo. Mesmu ke persentagem votu tun bosok oituan maibe iha posibilidade katak PD nia votu mos stavel ona. Nunee bele halu predisaun katak aban bainrua, PD bele maintein votu 10% iha Eleisaun sira tuir mai bainhira uza rezultadu Eleisaun 2007 ho 2012 hodi halu predisaun.

Partidu sira seluk membru AMP (PSD, ASDT, ho UNDERTIM) nebe la konsege tama iha Parlamentu Nasional iha Eleisaun 2012 tanba votus la liu barreira 3%. Votus Realidade maka nee mesmu ke PSD, ASDT, ho UNDERTIM iha problema internal partidu ida idak nia. Iha posibilidade katak votu membru partidu AMP nebe tun ne’e, CNRT mak foti hotu tiha hanesan partidu ida nebe lidera AMP ho visivel liu iha ukun tinan lima ikus nee. Susesu AMP nia hanesan susesu ba CNRT ho failansu AMP CNRT maka lori todan. Iha peridu 2007-2012, susesu AMP nebe maka salienti (visivel) maka kria paz ho estabilidade ho resolve problema petisionariu depois de krize 2007. subsidiu ba veteranu ho idoso sira, lidera nasaun fragil sira iha forum internasional g7+ ho kresimentu ekonomiku mediu (rata-rata) digitu rua iha tinan lima nia laran durante AMP ukun. Tanba nee, povu fo kreditu ba CNRT iha eleisaun fim mandatu hare hosi 37% CNRT hetan ka sae 13%. Laos ba membru koligasaun AMP hotu hotu. Ita hare took koligasaun nebe forma hosi CNRT, PD ho Frenti Mudansa ba periudu 2012-2017 ninia rezultadu iha Eleisaun Parlamentar 2017 se sira konsege nafatin lao hamutuk to’o mandatu ramata.

Multi-Partidarismu

Mesmu ke ho figura istoriku, incumbency (kaer ukun), ho rekursu finanseiru nebe bot, CNRT la konsege hetan votu liu 50% atu forma governu mesak. Rezultadu ida nee konfirma predisaun ema barak nia katak sei la iha partidu ida ke manan liu 50% iha Eleisaun Parlamentar. Tanba CNRT partidu mais votadu hetan kadeira 30 ka 37% deit, nia labele forma mesak governu mas tenki halu koligasaun dala ida tan atu ukun.

Partidu ho figura istoriku ka partidu istoriku la konsege hetan liu 50% tanba partidu ka koligasaun partidu barak (21) mak partisipa iha eleisaun. Tanba ne’e sira fahe votu ho partidu barak mak la hetan asentu parlamentu tanba barreira 3%. Tanba sa mak partidu barak? Iha 2007, partidu ka koligasaun partidu nebe partisipa iha eleisaun parlamentar hamutuk 14 deit. Maibe iha 2012, partidu ho koligasaun partidu hamutuk 21 mak partisipa iha eleisaun. Partidu hat nebe hetan kadeira iha Parlamentu Nasional hetan deit 70% votu validu, partidu ho koligasaun partidu 17 nebe la hetan kadeira iha hetan votu circa 21%. Restu 9% votu nee kala votu la vale (nulu) etc. Maibe kadeira 65 nebe iha Parlamentu Nasional nee fahe hotu kedas ba partidu hat nebe liu barreira 3%. Ho lian seluk, votu 21% soe deit tanba la iha representasaun. Diak ka lae ho sistema ne’e? Depende ita hare hosi nebe.

Maibe tanba sa mak partidu barak (26) iha Timor-Leste? Nusa mak la os CNRT ka FRETILIN mesak deit? Partidu barak tanba sistema multipartidarismu nebe Timor-Leste adopta. Iha Lei Inan (Konstituisaun) RDTL hatete katak sistema eleitoral Timor-Leste mak sistema proporsional. Katak alokasaun kadeira iha Parlamentu Nasional tuir proporsaun nebe kontestan politiku (partidu ka koligasaun partidu) sira hetan. La os partidu nebe manan nia mesak representa iha Parlamentu Nasional hanesan iha sistema partidu rua. Tanba ne’e mak partidu barak mak mosu iha Timor-Leste. Nunee mos Lei Partidu Politiku fo benefisiu ba hari partidu barak. Partidu foun ida presiza deit asinatura 1,500 atu lori ba legaliza iha Tribunal Rekursu. La iha tan kondisaun sira seluk atu halu todan ema hari partidu. Nunee mos, partidu sira nebe tuir eleisaun mas la tama iha Parlamentu Nasional lei partidu politiku la dehan atu muda naran ka atu registu fali. Tanba ne’e, Timor-Leste tinan lima lima sei mosu partidu foun tan ho barak ba bebeik. La iha rekezitu nebe todan atu hamenus partidu tanba enkuadramentu legal permiti duni atu hari partidu barak ho barak liu tan.

Se hakarak hamenus numeru partidu bele deit, maibe tenki halu reforma konstitusional atu muda sistema eleitoral ba sistema partidu rua ka tolu, reforma lei partidu politiku atu fo todan ba hari partidu foun hanesan hasae numeru asinatura ba 3,000, tenki iha sede iha nivel nasional ho sede iha 50% distritu Timor-Leste nia. Nunee numeru partidu bele menus. Sira mos bele buka malu atu hamutuk hodi hetan votu atu liu barreira eleitoral. Hanesan ne’e ita beke hamate argumentu katak partidu bara barak ne’e atu buka subsidiu hosi governu. Argumentu ne’e fraku ho la komprende sistema eleitoral ho lei partidu politiku nia iha Timor-Leste. Ita hein katak iha reforma sira ne’e iha legislatura nebe mai. **

Joao M. Saldanha, Ph.D
Presidenti Partidu Republikanu

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.