VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20120513

Xanana/TMR eleisaun Presidente Republika



TMR manan Eleisaun Presidensial tamba fator Xanana

      Husi* António Ramos Naikoli

Iha eleisaun Presidensial ba dala uluk, kandidatu Taur Matan Ruak (TMR) konsegue pasa ba segunda volta ho kandidatu Francisco Guterres Lu´olo ne´ebe hetan apoio husi Partidu Fretilin. Tamba saida maka iha analize ne´e koloka importante ba vitoria TMR iha segunda volta liga kedan ba Xanana, tamba fatores balun. Ida tamba, TMR ninia kandidatura lori naran Veteranus. TMR ninia kandidatura hetan suporta husi Partidu CNRT ne´ebe maka ninia Prezidente maka Kay Rala Xanana Gusmao rasik. Liu husi estrutura rua ne´e maka justifika ba vitoria TMR mos hetan kontribuisaun husi fator Xanana.  Xanana Gusmao aman no maun bot ba Veteranus sira, neduni kandidatura TMR lori veteranus nia naran, utiliza meius hotu-hotu, atributo hotu-hotu ho naran veteranus no historia ne´ebe pertence ba povu tomak.

Husi movimentus nasional ne´ebe maka suporta TMR, lori naran veteranus, hahu husi Mertuto Ermera, deklarasaun husi organizasaun Frentes Armadas no Klandestina deklara apoio ba TMR. Orgnaizasaun massa populares resistensia nian mos hotu-hotu hato liu husi ondas suporta ba kandidatura TMR nian. Husi movimentus sira ne´e hotu, kandidatura TMR ho ninia estrutura equipa sucesu, partidus sira ne´ebe suporta no estruturas veteranus, hotu-hotu fiar an katak kandidatu TMR iha posibilidades manan iha primeira volta.  Tamba sinal ladun favoravel, molok atu taka kampane kandidatu TMR nian, Xanana mosu iha kampane iha loron 10 fulan Marsu iha kampu Demokrasia (10/03/2012), presensa ida ne´e importante ba emar barak, ida ne´e determinante ba pasajen ba segunda volta TMR,  influensia direta ba sentidu votus iha kapital Dili no Manatuto.

Koalia konaba poder,influensia no autoridade Kay Rala Xanana Gusmão (KXG) nian iha eleisaun Presidensial, liliu importante kontribuisaun KXG nian ba vitoria TMR no kruza ho Enquadramentu teorikus husi autores ka matenek nain lubung ida hakerek konaba Poder neé rasik, hanesan Weber, Michel Foucault, Hobbes, Maquivel no sel-seluk tan.  
  
Poder revela, relasaun sosiais sira, hatun husi estruturas organizadas ka intereses husi parte sociedade. Poder mos kondiciona vida ba moris emar nian iha determinada espasu, impoens koerensia no organizasaun. Poder bele mos exerce liu husi influensia, liu husi autoridade ka dominasaun.  Influensia mos nudar relasaun social iha ne’ebe sira kaer knar ka poder modifika komportamentu ema ruma ka grupos liu husi komunikasaun simples. A autoridade ne´e  koresponde ho aptidaun hodi halo obedece ba orden. Autoridade mos bele koalia konaba dominasaun, ne´ebe tuir sociologo Max Weber, katak, ”dominação é a probabilidade de encontrar obediência a uma ordem de determinado conteúdo, entre determinadas pessoas indicáveis”. Dominasaun ne´e tuir Weber fahe ba tolu, Dominasaun karismatika, donominasaun tradicional no dominasaun legal. Denomisaun karismatika katak, ”dominação carismática é influenciada diretamente pelos fatores emocionais e afetivos”. Denomisaun tradicional katak,” A dominação tradicional é aquela baseada na crença e nos poderes de senhores, onde um manda e o outro obedece e, diferentemente da dominação legal, ela não é baseada na formalidade”. Denomisaun legal katak, ”a dominação legal baseia-se em estatutos que podem ser modificados e criados desde que o mesmo esteja pré-estabelecido”.  

Tuir  filósofo Michel Foucault koalia konaba, «“relações de poderes” entre os indivíduos. Para Foucault, o poder é algo que se exerce em rede». 
Tuir konceitu hobesiana konaba poder mak, ”o maior dos poderes é o poder do Estado, resultado da soma de poderes de todos os homens na formação do Contrato Social”. 
 Autor ne´ebe koalia konaba  Poder mos mak Nicolau Maquiavel. Tuir, Maquiavel, “a obrigação do governante (Príncipe) deve ser a de conquistar e manter o Poder. Para isso, ele deve adotar algumas estratégias”.   

Iha segunda volta, KXG envolve direta ba kampane ba kandidatu TMR, hahu loron 9 to´o loron 13 fulan Abril halo kampane ba kandidatu TMR. Nudar PM KXG, hakerek karta ba Prezidente Republika hodi husu lisensa (04/04/2012). Hare husi rezultado ba eleisaun segunda volta TMR manan iha distritus sira ne´ebe maka Xanana halo kampane, hanesan: Ermera, Aileu, Ainaro, Maun Fahe, Covalima, Bobonaro no Liquisa. Mos Oecusse, durante semana ida servisu estadu nian, iha duni influensia ba resultadu ne´ebe maka kandidatu TMR hetan iha eleisaun.  

Komparasaun votantes ne´ebe maka TMR hetan iha primeira volta iha distritus sira ne´e hare aumenta ida signfikativu. Tuir dadus neé maka hetan husi STAE, hare tabele 1: 

No.
Distritus
Rezultadu (%)
Posisaun

01.

Aileu

2.794 (14.74 % )

Terceiru lugar

02.

Ainaro

2.824 ( 11.48 % )

Quartu Lugar

03.

Bobonaro

8.176 (20.11 %)

Quartu Lugar
04.

Covalima

5.613 (20.78 % )

Terceiru lugar
05.

Ermera

6.319 (3.75 % )

Quartu lugar
06.

Liquisa

5.575 (19.60 %)

Terceiru lugar
07.

Maun Fahe

4.131 (18.46 %)

Terceiru lugar
08.

Oecusse

6.380 (22.93 %)

Segundu lugar






Ho rezultadu ne’e, la koresponde ba espetativa kandidatu no estruturas ne’ebe maka monta hodi suporta. Hahu husi mobiliza rekursus Veteranus nian, estrutura frente armadas (rejiaun I,II,III e IV)  no Frente Klandestina, organizasaun massa populares resistensia nian. Partidus politikus hanesan, CNRT, UDT, balun husi Fretilin rasik, balun husi PD, PSD no partidus seluk tan. Husi Sociedade Civil, no sst. Esforsus forsas hotu-hotu nian maka resultadu ne’ebe TMR hetan iha eleisaun Primeira volta. Formula resultadu ba kandidatu TMR iha primeira volta,maka:Resultadu TMR peimeira volta (TMRI), Veteranus (V), Sociedade Civil (SC) e Partidos Politicos (Pp) ka ho formula: TMRI= V + SC + Pp. Rezultado ne´ebe maka kandidatu TMR hetan iha primeira volta bele fahe variaveis sira neébe iha. Partido Politikus no forsas  sira ne´ebe maka suporta TMR, bele sukat ona sira nia forsa no potensial eleitoradus maka ne´e. Eleisaun primeira volta nudar sasukat ba potensial eleitoradus, liliu partidus bot sira.


Iha segunda volta, ho partisipasaun kampane semana ida no halo servisu nudar xefi Governu iha Oecusse ninia impaktus ba madunsas ne´ebe drastikas iha sentidu votus. Tuir rezultadu final ne´ebe maka hetan, hakerek Agência Lusa (17/04/2012), hare tabela no.2, karaik ne´e:  


Numeru

Distritus

Rezultadu (%)

Posisaun

01.

Aileu

13.851 (70.76  %)

Primeiru

02.

Ainaro

15.602 (67.19%)

Primeiru
03.

Bobonaro

27.284 (70.01 $)

Primeiru
04.

Covalima

15.755 (62.58 %)

Primeiru
05.

Ermera

31.042 (67.06 % )

Primeiru
06.

Liquisa

17.426 (64.19 %)

Primeiru
07.

Maun Fahe

11.423 (54.18 %)

Primeiru

08.

Oecusse

21.252 ( 75.18 % )

Primeiru

Hare ba tabele no.2, vitoria ne´ebe maka kandidatu TMR hetan iha segunda volta, fator KXG mos determinante, maske husi  parte Presidente eleitu  ho ninia equipa mos iha argumentus seluk. Iha argumentu ne’e atu hatudu deit dadus no influensia fator KXG ba vitoria kandidatu TMR ba Presidente Republika 2012-2017.

Fator Xanana nudar fator ida mak determina, TMR eleitu iha segunda volta,tamba buat balun hanesan tuir mai ne’e: ema laos ona koalia konaba kandidatus nain 2 maibe hare liu se maka iha kandidatus nain 2 nia kotuk; figura no karisma KXG nian mos sei determina; poder ne’ebe KXG iha, sst.

      Kandidatus rua mesak figura diak, mesak ema resistensia,mesak funu nain deit, maibe kestaun maka ne’e,se maka iha sira nain rua nia kotuk? Hare ba kandidatu Francisco Guterres Lu’olo, husi partidu Fretilin,ninia maestro mak Mari Alkatiri (MA). Impresta lia fuan, futu manu nian karik,ida be kesi tara ne’e maka MA. Kandidatu TMR, hetan apoiu husi partidu CNRT, ninia maestro mak KXG, ka uja lia fuan futu manu nian,se maka kesi tara ba TMR hodi tebe, mak KXG. Manu ida bele fulun diak maibe depende ba se maka futu manu no kesi tara, kesi ladiak maske fulun diak maibe bele la manan. Maibe manu bele fulun la diak maibe ema ne’ebe futu no kesi tara  hatene kesi no afina didiak, sei manan no futu iha qualquer horas deit, bele baku manu seluk. Anolojia ida ne’e atu hateten deit katak kandidatu ne’ebe maka KXG hamrik iha nia kotuk maka manan iha eleisaun segunda volta.

    Figura Xanana sei importante ba povu no historia rai ida ne’e nian. Ninia karisma sobu aisatan ba medidas disciplinares ne’ebe maka qualquer partido bele aplika ba sira nia militantes. Poder ne´ebe tuir Max Weber poder mos koalia konaba dominasaun karismatika ne´ebe ninia ligasuan ba fator emosaun no afetividade. Hare husi viajem KXG ba fatin sira ne´ebe sama ain ba,fator emosaun no afetividade forte. Wainhira KXG lao iha distritus sira ne’ebe maka temi ona iha leten, foti hanesan exemplo:hakbesik ba lideransa Partido Democratico sira iha base, koalia ho lia fuan simples, ”imi husik hau lao mesak?”.Iha kampane TMR ba segunda volta iha Ermera, KXG haktuir nune´e, ”husu imi nia votus ba TMR, laos atu bolu imi ba tama CNRT”. Neduni, partidus ka forsas politikus ne´ebe deit labele klaim ka auto-proklama vitoria TMR ne´e mak sasukat ba votus partidu ruma. Lia fuan sira ne´e  badak deit  maibe ninia impaktus bot.Husi parte seluk katak, memoria liga ba historia procesu funu nian,  liliu fatin sira ne’ebe maka KXG sama ain no hatudu husi  resultadu tradus husi votus, sei honra ba memoria historika ne’ebe procesu funu ba ukun rasik an to’o nia ninin iha tinan 1999, liga ho KXG, autor central no principal.   

   Poder ne’ebe KXG iha, nudar fator ida importante mos kontribui ba vitoria TMR. Koalia poder, koalia konaba influensia, koalia konaba jogus tatika no estratejikus, koalia konaba meius ka estruturas ne´ebe maka suporta,  no sel-seluk tan. Wainhira mosu KXG mosu iha kampane, sempre dada emar barak atu ba rona, tamba influensia ho figura KXG nian. Tuir Filosofo Michel Foucoult, poder neé estabelece husi relasaun husi individuos no poder halao tuir redes ne´ebe iha ona. Presensa KXG dada emar barak no relasaun ka kontak husi emar ba emar. Mos KXG  ho  ninia relasaun ho massa konstroe ona iha rede ida ne´ebe pertence  procesu historia nian rasik. 

Poder mos iha sasukat ho tatika no estratejia ne´ebe maka lider sira hola hodi atua iha momentu ne´ebe deit hodi alkansa ba objetivu ruma. Ba KXG ho CNRT eleisaun Presidensial ne´e importante, resultadu presidensial ninia impaktus ba lejislativa. Hodi asegura ba poder, tamba estratejia ba eleisaun Presidensial no Lejislativa buat rua lao hanesan,ninia korelasaun ba malu, atu ida ninia impaktus ba seluk. Haknauk lia fuan husi Nicole Maquievel ne´ebe  koalia konaba poder maka identiku ho «conquisat e manutenção do poder». Neduni KXG ninia envolvevimentu iha kampane segunda volta bele mos le husi definisaun Maquivel nian ne´e.    

 Hafoin kruza definisaun autores ka matenek nain lubun ida konaba poder no liga ho Poder ne´ebe maka autor central ba hakerek ne´e mak Kay Rala Xanana Gusmão, ninia poder, influencia no autoridade impaktus direta ka indidereta ba Vitoria Taur Matan Ruak ba  Presidente Republika 2012-2017!

* Ne´e opiniaun rasik husi autor nian no sem influensia no representa autor nia haknar fatin! 

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.