VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20110826

Arte-Marsiais sai Ameasas ba Existensia du Estadu?

Filipe Rodriguês Pereira*

Semana rua kotuk nasionalmente publiku iha nasaun ne’e hakfodak no kondena makas ho konflitus horizontal nebe’e mosu no rezulta mate no aksaun sunu-uma 100 resin nebe’e mosu iha subdistritu Jumalai, Suai. Liu husi noticias nebe’e media nasional hatun loron hirak kotuk mensiona katak konflitus ne’e mosu tamba odiu-malun entre Grupu Arte-Marsiais (GAM), PSHT no KORK. Konflitus ne’e hahu ho aksaun atakes husi grupu balun ba membru PNTL , Teki Dias no ninia maluk ida. Atakes ne’e ruzulta Teki Dias mate no ninia maluk refere kanek grave.

Mosu perguntas iha publiku, tamba sa mak Teki Dias no ninia maluk ida hetan atakes husi grupu ida?! Karik mak akontesimentus ne’e mosu tamba odiu-malun entre GAM, pozisaun matebian, Teki Dias ho ninia maluk nebe’e kanek grave iha nebe’e?! Matebian Teki Dias nebe’e nudar membru PNTL sai mediador ba konflitus entre GAM rua refere?! ka matebian Teki Dias involve mos iha konflitu laran?! Iha ne’e investigasaun presiza esplika pozisaun matebian Teki Dias no ninia maluk nebe’e kanek grave antes de hakat ba faze seluk.

Koalia konaba konflitus GAM iha nasaun ne’e la’os ona buat foun iha Timor-Leste independente. GAM atu semelhante ho “buat a’at nebe’e hatauk” (momok yang menakutkan) sosiadade nia moris iha nasaun foun ne’e. Hot-hotu ninia konsiensia akuza, ulun-bo’ot GAM sira nia konsiensia rasik mos akuza katak aksaun violensia nebe’e dalabarak mosu por kauza de GAM hamosu buat barak negativus iha populasaun nia let no ba estadu nia existensia, tambane’e fulan hirak liuba iha CCD ulun-bo’ot arte-marsiais halo juramentu hodi hakribi violensia no promete ba estadu katak sei la’iha tan konflitus entres GAM iha nasaun ne’e. Saída mak akontese? Esperitu Juramentu GAM tempu liuba lakon ninia rezonansia?! juramentu liuba nudar juramentu elites ulun-bo’ot arte-marsiais deit?! Karik governu no estadu mak la’iha ka lakon-ona k’bit atu atende no rezolve problemas GAM?! Karik governu no estadu lakon ona k’bit maka la sala wainhira publiku nasaun ne’e iha hanoin hodi hateten katak GAM sai potensia bo’ot atu destrói nasaun ne’e iha futuru. Karik hot-hotu iha hanoin atu husik nasaun ne’e rahun iha futuru tamba deit konflitus entre GAM?!

Estadu bele rahun iha futuru tamba iha parte ida estadu menus numeru Polisia no F-FDTL, iha parte seluk elementus GAM husi loron ba loron, fulan ba fulan no tinan ba tinan ninia numeru aumenta ba beibeik. GAM ninia existensia komesa husi nasional to’o iha aldeia. GAM balun ninia ramu bo’ot no forte liu fali partidu politika nian. Numeru arte-marsiais balun nebe’e aumenta a’as ba beibeik, automatikamente sei la taka posibilidade membru GAM sira ikus namlekar luan no bo’ot iha nasaun ne’e, namlekar iha instituisaun estadu no governu nia laran.

Kondisaun numeru arte-marsiais nebe’e nemlekar bo’ot no luan sei afeta mos ba existensia instituisaun F-FDTL no PNTL, instituisaun nebe’e sai liman kro’at povu no nasaun ne’e nian. Rekrutamentus ba membrus F-FDTL ka PNTL iha nasaun ne’e sei susar atu ses-a’an husi jovens nebe’e fizikamente bem treinadu, treinu liu husi olah-raga lubun nebe’e existe, inklui mos treinu iha área arte-marsiais. Fizikamente jovens bem treinadu hanesan temi daudaun maka iha liu oportunidade atu sai membru F-FDTL-PNTL iha nasaun ne’e. Jovens nebe’e bem treinadu deit la’os problema ba F-FDTL ka PNTL, maibe jovens bem treinadu plus jovens indoktrinadus nebe’e praktikamente komunga esperito do corpo (semangat korps) husi kada instituisaun GAM mak sei tau F-FDTL no PNTL ka estadu iha problema nia laran. Esperitu du Korpu nebe’e komunga doutrina “ida moras hot-hotu moras, ida kanek hot-hotu kanek” iha vida praktika arte-marsiais nian mak sei tau nasaun ne’e iha perigu nia laran. Ita sei la imagina karik loron ikus mosu tan fali konflitus entre kilat-nain, liman kro’at estadu nian tamba deit diferensas GAM iha instituisaun F-FDTL no PNTL nia laran. Iha kestaun ne’e, atu la tau nasaun iha perigu laran, liliu tau F-FDTL no PNTL iha konflitus nia laran maka estadu presiza iha hanoin atu buka halo redusaun ba numeru arte-marsiais iha nasaun ne’e, por ezemplu iha rekrutamentus ba membrus F-FDTL no PNTL tau kondisaun (persyaratan) ruma hodi hateten, F-FDTL ka PNTL sei la simu jovens nebe’e sai membrus ba GAM.

Koalia konaba existensia GAM nebe’e ninia nuneru aumenta ba beibeik, hamosu mos perguntas fundamental ida, tamba sa’a mak numeru refere sai a’as ba beibeik? Numeru ka membrus arte-marsiais aumenta a’as hamosu opiniaun balun nebe’e dehan katak konflitus mosu entre GAM tamba faktor desempregu iha nasaun ne’e. Opiniaun ne’e klaru la sala. Maibe wainhira buka haklean-a’an hodi hare ba aumentasaun numeru refere maka faktor “buka proteksaun ba a-an” sai mos faktor determinante ba aumentasaun numerus arte-marsiais iha nasaun ne’e. Hakerek’nain hakarak dehan deit katak, individu ka jovens ida buka haproteje-a’an husi ameasas grupu seluk obriga jovens/individu ne’e hili hodi sai membru ba GAM. Individu/jovens refere fiar katak depois de sai membru ba GAM nebe’e nia hili maka nia sei sente mais protejidu wainhira mosu ameasas ka konflitus. Aktus husi individu ka sidadaun ida hodi hili sai membru GAM ho objektivu atu proteje-a’an hatudu buat ida: governu no estadu liu husi instituisaun F-FDTL no PNTL ladauk sai protector lolos ba ninia sidadaun. Estadu la iha k’bit atu fo’o proteksaun ba ninia sidadaun. Instituisaun PNTL nebe’e ninia funsaun no profisaun hala’o lei no ordem la’iha k’bit atu fo’o proteksaun ba sidaudaun iha nasaun ne’e. Dalaruma mos membru PNTL rasik “involve” iha krimi ka buka protege grupu ida no “hanehan” grupu seluk.

Hakait existensia GAM no F-FDTL ho PNTL, PNTL mak iha liu tendensia atu hasoru dezafius nebe’e bo’ot no luan, tamba PNTL ninia funsaun lor-loron iha liu ligasaun directa ho sosiadade. Iha área judisiariu instituisaun PNTL nudar odamatan atu prosesa kazu krimi nebe’e mosu iha komunidade nia let. Justisa ba komunidade atu la’o ho diak wainhira membrus PNTL tau a’an nudar entidade nebe’e neutral hodi hala’o ninia k’nar lor-loron. Karik iha membru PNTL ida mai husi GAM no wainhira hasoru problema iha komunidade halo afiliasaun ba ninia grupu tamba esperitu de corpo maka tau instituisaun PNTL iha problema nia laran. Karik mos mak membru PNTL ho background GAM hala’o duni ninia k’nar ho profesional, la afilia ba parte nebe’e mak konfrontus, maibe tamba deit komunidade lakon fiar ba membru PNTL nebe’e ho background arte-marsiais maka klaru tau mos instituisaun PNTL iha problema nia laran. Kondisaun ida ne’e mos mak dalaruma akontese ba matebian Teki Dias no ninia maluk nebe’e kanek grave iha konfrontasaun entre GAM iha subdistritu Jumalai.

Konfrontasaun entre GAM iha Jumalai no ikus hamosu mos aktus krimi seluk nebe’e ho eskalasaun bo’ot no luan ba populasaun ninia moris, hanesan aksaun oho, sunu uma massivamente, hamosu “IDP’s”, psikolojikamente kria vida traumatiku ba sosiadade no labarik nia moris, dada publiku ninia hanoin ba akontesimentus nebe’e mosu iha 1999 wainhira milisias pró-integrasaun harahun-mutuk Timor-Leste. Iha ne’e hamosu mos perguntas, instituisaun arte-marsiais hakiak membrus ho mentalidades milisias?!

Ba akontesimentus nebe’e mosu iha subdistritu Jumalai no kondenasaun publiku ba akontesimentus refere halo ona governu no maluk ulun-bot GAM nian hasai ona desizaun atu hapara provisoriamente aktividades GAM nian iha Jumalai ba fulan 6 (ne’en). Publiku apresia ho desizaun nebe’e governu no instituisaun GAM hasai, maibe naton hapara aktividades GAM provisoriamente durante fulan 6?! Prezidente Parlamentu Nasional, Fernando Lasama liu husi Noticias TVTL (23/8/11) dehan, lolos buka hapara to’o tinan lima ka hapara aktividades GAM para sempre. Hakerek’nain iha opiniaun atu hanesan ho Prezidente Lasama, tamba Hakerek’nain fiar katak iha fulan 6 nia laran governu ladauk konsege harí hotu populasaun nia uma nebe’e mak hetan sunu, no populasaun sira mos klaru sidauk sai husi vida traumatiku por kauza de konfrontus entre GAM iha Jumalai. Oinsa ho populasaun nia sentimentus, iha parte ida sira sei moris iha fatin “IDP’s” no vida traumatiku tamba konfrontus entre GAM maibe iha parte seluk populasaun sira asiste aktividades GAM nebe’e la’o hanesan bai-bain?!**End*** (Opiniaun ne’e hatun mos ona iha Jornal Independente no Diario, edisaun 25/8/2011)

*Observador Politika no Sosial, Sobrevivente husi Komite 12 de Novembro, Dosente iha Programa Postgraduasaun, Unpaz, Dili.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.