VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20110712

KONSEITU PROTESAUN DIREITUS HUMANUS

KONSEITU PROTESAUN DIREITUS HUMANUS

Husi: EMILIO F. QUINTAS

Iha dezenvolvimentu hanoin kona-ba konseitu estadu modernu, kestaun kona-ba direitus humanus sai hanesan elementu importante, ne’ebé tenke hetan garantia no protesaun hosi konstituisaun Estadu, nu’udar hanesan direitu ne’ebé a’as liu iha Estadu. Konstituisaun tenke konsidera no fó protesaun direitus humanus. Maski nune’e ita kenke admite katak konstituisaun estadu iha mundu la hanesan kona-ba atu fó garantia ba direitus humanus. Konstituisaun estadu balu ita konsidera minimu liu atu fó protesaun direitus humanus, maibe iha sorin Estadu seluk balu kompletu liu atu fó protesaun. Porezemplu konstituisaun Estadu Timor-Leste, tuir hakerek nain nia hare’e kompletu liu sé kompara hó Konstituisaun Estadu balu iha mundu. Ezemplu hanesan Konstituisaun Estadu Indoneziu antes sira nia Parlamentu Nasional halo amandamentu ba dala hat. Maibe sáida mak akontese iha prosesu implementasaun ba valór fundamental direitus humanus iha Timo-Leste liu hosi lejislasaun ne’ebé ita nian Parlamentu Nasional aprova, leis balu kontrariu ka kontradis hó espirítu konstituisaun, ida mak hanesan Lei No.1/2005 kona-ba Assembleia Manifestasaun, ne’ebé nia konteudu kontradisaun hó konseitu valór direitus humanus ne’ebé hanesan norma ida iha ita nia Konstituisaun Republika Demokratika Timor-Leste.

Diferensas hó dezenvolvimentu konseitu kona-ba direitus humanus ne’ebé tenke garantia iha Konstituisaun Estadu. Dezenvolvimentu hanoin kona-ba óinsa sosiedade Internasional no Estadu parte UNO séi proteze no indika direitus humanus ne’e, hamosu diferensas kona-ba konseitu protesaun direitus humanus iha nivel Nasional no nivel Internasional. Liu hosi opiniaun simples ne’e hakerek nain tenta atu esplika konseitu protesaun direitus humanus ne’ebé luan iha nivel Nasional nomós dezenvolvimentu konseitu protesaun iha nivel Internasional, hó aprosimasaun teóriku no aspetu nesesidade pratiku. Tanba konseitu hanoin kona-ba direitus humanus, iha nivel Nasional no Internasional labele sés hosi hanoin filozófiku no ideolojiku ne’ebé sai ninia fundu.

Diskusaun iha aspetu filozófiku, ideolojiku nomós teóriku, azuda ita atu komprende konseitu protesaun direitus humanus hosi Estadu ida-idak iha mundu, espesialmente konseitu protesaun direitus humanus iha estadu hotu, liu hosi Konstituisaun no komportamentu politika iha forum internasional. Oras ne’e, ligasaun protesaun direitus humanus iha nivel Nasional no nivel Internasioanl, maske la simbiotis, mais iha relasaun ne’ebé metin liu, tanba instrumentu Internasional obriga sistema Konstituisaun domestika, Estadu tenke fó indeminizasaun nato’on ba ema sira ne’ebé nia direitu hetan viola. Atu uza mekanismu Internasional para iha garantia ba protesaun direitus fundamental, bainhira mekanismu protesaun iha Estadu ida nia sistema sei fraku, tanba mekanismu Internasional nia funsaun maka atu haforsa protesaun domestika ba direitus humanus no fornese sistema foun, bainhira sistema domestika failha ka sei fraku.

Iha konseptual teóriku-filosofiku, protesaun direitus humanus, leitor sira bele le’e iha ideolojia Konstitusionalizmu ne’ebé mosu iha sékulu 17 no 18. Ideia Konstitusionalizmu hetan forsa juridiku, komesa iha hanoin hosi Immanuel Kant kona-ba konseitu RECHTS STAATS, konseitu lei ne’e nia komprensaun sei klo’ot (formal), ne’ebé hatu’ur funsaun Rechts Staats hanesan instrumentu protesaun direitus humanus ba individu no regula poder Estadu hó pasivu, tanba Estadu nia kna’ar atu tau matan deit no kontrola seguransa sosiedade. Konseitu Rechts Staats ne’e tanba hetan influensa maka’as hosi konseitu John Locke kona-ba direitus humanus fundamental ne’ebé natural (direitu moris no liberdade, direitu propriedade), hó mós prinsipiu separasaun poder iha Estadu, mak hanesan Lejizlativu, Ezekutivu, Yudikativu, ne’ebé iha ninia dezenvolvimentu perfeitu tan, liu hosi Montesquieu, no Jean Jacques.

John Locke konsidera katak, ezistensia natural no direitus humanus naturalmente iha uluk antes Estadu hamriík ka estabelese. Tanba Estadu estabelese liu husi kompromisu entre sosiedade ho objetivu atu fó protesaun ba direitus humanus, direitu propriedae no liberdade individu. Poder Estadu ne’ebé forma liu hosi kompromisu sosiedade ne’e,presiza regula hó lejislasaun, no poder lejislasaun tenke iha pozisaun ne’ebé a’as iha Estadu. Konsekuénsia lójiku, poder lejislasaun tenke separa hosi poder ezekutivu (pelaksana) lejislasaun no poder judisiariu (peradilan).

Iha Estadu Anglo Xaxon ninia komprensaun kona-ba Estadu de direitu, jeralmente tuir konseitu Supremasy of Law, equality before the law the constitution based on individual rights”, iha igualdade nomós iha diferensas entre konseitu Rechts Staats no The Role of Law, igualdade iha baze filozofiku ne’ebé inspira ideolojia rua ne’e kona-ba Estadu de direitu. Konseitu rua ne’e nia espiritu mai hosi ideolojia liberalizmu- individualizmu ne’ebé fó importansia ba garantia no protesaun direitus humanus hanesan baze prinsipal ba formasaun Konstituisaun Estadu bazeia ba lejislasaun. Ninia diferensas iha ezisténsia Tribunal Administrasaun Estadu. Iha konseitu Rechts Staats Tribunal sai elementu ida ne’ebé hó nia karakteristika outonomu. Maibe konseitu Role of Law,hare’e katak ezisténsia Tribunal Administrasaun ne’ebé outonomu la presiza estabelese, tanba Tribunal Jeral ka komum konsidera aplika ba ema hotu hanesan. (lukman, 1997: 81-82)

Konseitu Estadu de direitu iha sékulu 19, ambiente sei domina liu hosi ideia katak, Estadu no Governasaun la mete ka campur tangan iha problema sosiedade,Estadu só mete iha interese publiku, hanesan dezastre naturais,relasaun ho estadu seluk no halo defesa estadu. Ideolojia ne’e mak bolu hó naran liberalizmu ho nia argumentasaun ”The Least Government ist The best Government”, ne’ebé oituan liu mete ba problema sosiedade. Estadu iha pontudevista ne’e konsidera hanesan guarda kalon (penjaga malam), tanba estadu nia involvimentu limitadu tebes, iha kampu ekonomia domina husi individu ne’ebé livre hala’o ida-idak nia interese ekonomia. Hó buat hirak ne’e katak ekonomia estadu sei sai forte. Estadu sei mete ka campur tangan atu halo asaun ruma, bainhira sosiedade nia direitu ekonomia hetan pertubasaun no seguransa estadu hetan instabilidade. Konseitu Estadu de direitu ne’e hanesan konseitu ne’ebé klo’ot.

Iha sékulu 19 ne’e lori mudansa bo’ot ba iha area espesial ekonomia, mudansa hirak ne’e tanba iha fatór oioin, tanba iha kritika maka’as ba ekses industrializasaun hó sistema kapitalista, iha fatin hotu-hotu ideolojia sosializmu ne’ebé hakarak fahe rikusoin hanesan (merata). Ideia ne’e katak,estadu labele mete iha negosios sosiedade iha area sosiál nomós ekonomia. Mais lais no kleur iha mundansa ba iha ideia ne’e katak estadu iha responsavel kona-ba bem-estar (kesejahteraan) sosiedade. Tanba ne’e estadu proativu atu organiza vida ekonomia sosiál. Modelu estadu ne’e mak hó naran “Welfare State ka Social Service State”, katak estadu ne’ebé fó atendementu ba sosiedade. (Azhary, 1992: 67-68)

Dezenvolvimentu Estadu modernu komesa hahu iha sékulu 19, dezenvolvimentu konseitu estadu de direitu, espesialmente iha ligasaun hó konseitu protesaun direitus humanus, ne’ebé hetan influensa hosi ideolojia liberalizmu-kapitalizmu no iha sorin seluk hó marxizmu-sosializmu. Ideolojia liberalizmu-kapitalizmu ne’e hamosu ka produz buat ne’ebé hó naran “Liberal Style Constitution”. Konstituisaun Estadu hó modelu liberal ne’e nia karakteristika direitu civil no politika, no fó limitasaun ba poder estadu.

Iha diferensas no kontradisaun entre ideolojia liberallizmu-kapitalizmu no ideolojia marxizmu-sosializmu hamosu buat ne’ebé temi Sosilist legality, konseitu Estadu de direitu ne’ebé ho prinsipiu principal ne’ebé diferente lo’os ho konseitu Rechts Staats no Role of Law. Ideolojia komunizmu konsidera lei hanesan instrumentu atu realiza sosializmu hodi ignora direitu ba ema ida-idak. Direitu ema ida-idak tenke disolvidu hotu iha objetivu sosializmu ne’ebé fó importansia liu ba interese sosiedae (koletivizmu).

Konseitu ne’e hetan influensa hosi Marxizmu, tanba sosiedade iha ne’ebé deit kapitalista sira monopoliu hotu instrumentu produsaun, Marx konsidera katak pesamentu kona-ba direitu individu hanesan iluzaun hosi klase burgés,ezbosu hanesan Lei, Justisa, Moralidade, Demokrasia, Liberdade, Estadu de Direitu no seluk-seluk tan só hanesan kotegoria istoria ne’ebé nia konteudu sei determina hosi kondisaun moris ne’ebé dinamiku. Konteudu hosi pesamentu no ideia hirak ne’e sei muda. Tanba ne’e, ezistensia direitu individualizmu ne’ebé bazeia ba ezistensia natural iha antes Estadu ne’e lalo’os. Direitu humanus só para hanesan direitu ne’ebé fó hosi estadu,no nia ezekusan (pelaksana) depende kumprimentu ba sosiedade no estadu. (Cassese, 1994: 72; Shestack, 1998: 210)

Iha Konstituisaun Estadu ne’ebé bazeia ba kanseitu Marxizmu-Sosializmu, fó papél bo’ot ba estadu atu organiza direitus sosiedade. Garantia ba direitus no liberdade individu menus ka ladun hetan fatin. Diferensas konseptual teoriku kona-ba estadu de direitu ne’ebé mensiona iha leten, lori implikasaun ba aspetu protesaun direitus humanus iha nivel Nasional nomós iha nivel Internasional.

Nivel Nasional;

  • 1. Estadus ne’ebé aplika ka halo tuir teoria “Rechts Staat ka Role of Law” tanba hetan influensa hosi liberalizmu no kapitalizmu, protesaun direitus humanus salienta liu atu fó liberdade individu ba sosiedade atu dezenvolve nia a’an no hametin nia moris rasik. Intervensaun estadu só presiza deit atu halo seguransa ba liberdades sosiedade, atu dezenvolve ida-idak nia a’an ho seguru. Konseitu protesaun hosi estadu ne’e nia karakteristika pasivu liu (Lubis, 2000: 13-14). Iha estadu ne’e protesaun direitus humanus salienta liu ba iha direitu Civil no Politika.
  • 2. Iha estadu ne’ebé aplika ka halo tuir teoria ”Socialist Legality” ne’e hetan influensa hosi Marxizmu-Sosializmu no Komunizmu, ne’ebé hare’e katak, direitus humanus ne’e estadu maka fó no nia ezekusaun depende kumprimentu ba sosiedade no estadu. Konseitu protesaun direitus humanus barak liu estadu maka sei determina, tanba estadu hanesan regulador ba direitus humanus. Iha estadu ne’ebé adopta sistema ne’e salienta liu ba protesaun direitu ekonomia, sosial no kultura sei hetan intervensaun dominante hosi estadu.

Nivel Internasional;

Diferensas teoriku kona-ba konseitu estadu de direitu hamosu implikasun ba konseitu protesaun direitus humanus iha nivel Internasional maka hanesan;

  • 1. Estadu sosialista hakarak, kna’ar sosiedade internasional fó aprovasaun ka padraun ne’ebé luan kona-ba kategoria ka tipu direitus ne’ebé rekunhese. Ba direitus seluk-seluk ne’e, kna’ar estadu Nasional mak determina iha ida-idak nia sistema internal. Komforme estadu ida-idak atu fó pekuliaridade (kekhasan) ba direitus humanus. Iha faze ne’e sosiedade Internasional labele interven ka mete iha estadu Nasional nia ezekusaun kona-ba direitus humanus. Ne’e katak Estadu seluk ka organizasaun sosiedade Internasional labele kestiona (mempertanyakan) prosesu ezekusaun direitus humanus ne’e. Bazeia ba prinsipiu proibisaun (larangan) atu mete kona-ba problema internu estadu. Estadu seluk ka organizasaun sosiedade Internasional bele mete ka interven ba estadu seluk nia sistema,bainhira prosesu ezekusaun protesaun direitus humanus, sé hamosu violasaun ne’ebé grave no sistematiku ne’ebé fó perigu ba pás. Ho buat hirak ne’e, Estadu osidental (negara barat) tenke iha konseitu supervizaun internasional ba superviza ezekusaun patraun internasional ne’ebé luan ne’e. Tan ne’e, presiza formasaun mekanismu monitorizasaun internasional ba konvense Estadu parte husi UNO implementa nia obrigasaun internasional ne’ebé estadu ne’e ratifika. Tanba dala ruma instituisaun estadu barak mak ladu’un fó importansia atu ezekuta obrigasaun hosi Konvensaun Direitu Internasioanl ne’ebé Estadu ratifika, nomós dala ruma instituisaun estadu balun manipula obrigasaun innternasional ho razaun soberanu nasional.
  • 2. Diferensas entre estadu sosialista no países osidental iha konseitu protesaun direitus humanus, ligasaun ho kategoria direitu Civil no Politika nomós direitu ekonomia, sosial no kultura. Ho razaun bazeia ba kondisaun no interese estadu ida-idak,estadu sub-dezenvolvidu no estado sosialista ezije atu direitu ekonomia, sosial no kultura mak importante liu iha nia programas dezenvolvimentu. Maibe países osidental fó importansia liu ba iha direitu Civil no Politika.

Estadu Timor-Leste ne’ebé foin sai estadu iha milineum ne’e, adere ba konseitu ida ne’ebe lo’os? Tanba hare’e hosi ita nia Konstituisaun, konseitu rua ne’e relevante hotu ne’ebé presiza iha debates entre Akademista ho pratiku sira. Ba kondisaun hirak ne’ebé hakerek nain mensiona iha leten, Estadu Timor-Leste nia prosesu ezekusaun ba programas dezenvolvimentu Nasional konsidera konseitu rua ne’e importante hotu no konsege ratifika Konvensaun Direitu Intenasional lubuk ida, hodi hatudu ba sosiedade no organizasaun Internasioanl katak, estadu Timor-Leste iha komitmentu ne’ebé bo’ot kona-ba konseitu protesaun direitus humanus. Tanba historia povu maubere hosi rai ida ne’e nakunu ho violasaun no diskriminasaun hosi kolonial Portugal no rezime ditadura Indonezia.

Dosente iha : Fakuldade Direitu, UNDIL

Email: emilquintas@yahoo.com

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.