VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20110613

Kompromisu Artes Marciais no Rituais ba Estabilidade, Seguransa no Tane soberania Nasional

Husi* António Ramos Naikoli

Artes Marciais no Rituais, hare husi ninia definisaun, saida maka artes marciais no saida maka Artes Rituais. Tuir Wikipédia, definisaun konaba Artes Marciais, ”termu arte marciais, refere ba arte funu no ninia hun mai husi Greco-Romana, ninia ligasaun ho Maromak marte, ne´ebe konecidu ho naran artes. Nune mos, Artes Marciais, tuir mitologia, ne´e artes militares ne´ebe hanorin ba mane sira. Ohin loron, termu Marciais uja ba sistema kombate ne´ebe ninia hun husi lorosae (oriental) no loromonu (Ocidental), kaer ho ka lae kilat tradisionais”. Barak liu, artes funu nian iha lorosae (oriente) no loromonu (ocidente) fó origem ba artes ne´ebe pratika ohin loron iha mundu rai klaran, hanesan: Kong Fu, Taekwondo, Esgrima, Arquerimo (tiro ho arco), Hipismo, Boxe (tinju), Judô, Luta Olimpica, Ninjutsu, Silat Rejional no Silat tradisional iha ita nia rain hanesan KORKA.

Iha modalidades ne´ebe ninia orientasaun ba desportivu, objektivu prinsipal maka kompetisaun. Iha sorin seluk, modalidades neébe origem Marcial ho ninia objektivu ba defesa ba an rasik (auto defesa pesoal) iha situasaun risku ne´ebe la iha regras, dala barak maka enfoke ba formasaun karakter (farmação de carácter) no formasaun ba nudar ema moris (farmação de ser humano).

Iha Loromonu (ocidente), iha periudu modernu, iha pratikas barak husi artes marciais ho ninia vinkuladu unika ba luta no defesa ba an (pesoal), situasuan la hanesan ho iha Lorosae (oriente), integra sistema filosofika ne´ebe prepara mos ba pratika fisika no espiritual, harii konsciencia neébe futilidade hodi moris kompete no uja Arte Marciais hodi defende ba se maka la iha preparasaun. Maibe Europa mos, manten sira nia tradisaun filosofika hodi hakaben Siensia, hahu husi biban Grego-Romana, liu husi nobres Europa nian husi idade media no cientista iha renascimento, hotu-hotu aplika metodu cientifiku iha sira nia pratikas.

Artes rituais iha ninia pratikas, liga barak liu ba pratika husi relijiaun monotoistas (Judismu, Kristianismu no Islamismu) no krensa ka fiar sira seluk iha mundo rai klaran. Pratikas rituais husi relijiaun no rituais iniciatikus hotu-hotu ninia esensia halo kalma isin (fisiku) no klamar (espiritual) no ninia ligasaun ba ho meu envolvente (natureza no umanus). Ninia ligasaun ba artes rituais, pratika defesa pessoal liu husi asaun rituais.

Grupos artes rituais iha Timor-Leste mos barak, hanesan: 77,55, Santo António, Sagrada Familia, Kolimau2000, no sst. Ladun iha estudos no investigasaun be publika eskrita ruma konaba pratikais rituais, neduni ladun iha konecimentu konaba sira nia rituais. Karik seidauk iha estudiosos ruma dedika ninia investigassaun konaba pratikas rituais husi grupos artes rituais sira Timor-Leste nian.

Iha procesu funu ba libertasaun nasional, grupos artes marciais no rituais sira ninia kontribuisaun mos importante. Atu resiste kontra okupasaun buka organiza malu, liu husi meius oi-oin hanesan artes marciais no rituais ne´e dalan ida mos, oinsa maka resistencia organiza no kontrola ba grupos sira ne´e hodi funu ba atinji objektivu final maka: Ukun Rasik An.

Depois ukun an ona, grupos sira ne´ebe uluk hola parte ba solusaun ba procesu, ho kondisuan sosio-ekonomika no procesu transisaun Estadu-Nasaun nian, dala barak maka transforma ba sai nudar parte ba problemas.

Grupos artes marciais mos ninia kontribuisaun ba preparasaun ba klosan sira iha grupos, preparasaun fisika no mental, no alimenta principiu nasionalismu no patriotismu hodi funu hasoru okupasaun iha procesu funu ba Libertasaun Nasional.

Grupos artes rituais barak liu maka harii iha periudu funu ba ukun rasik an ka libertasaun nasional. Objektivu maka oinsa maka duni sai okupasaun Indonesia iha Rai Timor-Leste, grupos hanesan: 77,55, Santo António, Sagrada Familia no Kolimau2000.

Tuir konsulta publika ne´ebe halo husi ONG CEPAD (Centru Estudos ba Paz no Dame), hakerek ho titulu, ”Timor-Leste: Povu nia Dalan no Lian ba Dame. Ita nia moris ho hakmatek maibé la ós ho dame”. Tuir CEPAD: ”Tuir participante joven sira hanoin katak durante tempu ukun rasik an mos joven sira kontinua vitima tanba governu seidauk fó atensaun dia ba sira ninia situasaun: joven barak maka ninia eskola la tó rohan, barak mos la iha servisu, seluk iha kapacidade intelektual atu bele hetan servisu ruma maibé tanba sira la koalia lian Português no Ingles susar ba sira atu hetan servisu ruma. Tanba buat hirak né hotu sira senti marjinalizadu husi prosesu dezenvolvimentu, no bainhira haré ba kotuk ho sira nia atividade klandestina nebé kontribui ba independensia rai ida né, sira laran susar tebes tanba sira la bele kontribui pozitivamente ba prosesu dezenvolvimentu nasional iha tempu ukun rasik an (Dok. CEPAD, Setembru 2009, paj. 64)”.

Dala barak mos, grupos artes marciais no rituais, hetan konotasaun no percepsaun husi publiku katak iha ligasaun ba ho violensia. Husi krise 2006/2007, percepsaun husi publiku konaba violensia ninia ligasaun kedan ho grupos artes marciais no rituais.

Violensia ninia ligasaun ho pasadu recente historia Timor-Leste nian, ne´ebe envolve foin sai husi post-konflitus. Dala barak maka emar liur uja ida ne´e hodi justifika ba sira nia tese konaba “State-Building” katak Timor-Leste sei la bele moris nudar Estadu mesak, neduni sei precisa tulun husi liur, hanesan UNMIT bele hela tinan naruk, UNPOL no ISF bele hanaruk sira nia misaun.

Problemas

Tuir relatoriu no estudos oi-oin, husi individus no ajensias internasionais sira, konaba grupos artes marciais no rituais ninia papel importante ba «Seguransa ba Futuru»”. Artes marciais no grupos gangs sira, sai nudar ameaças ba seguransa no estabilidade nasional. Tuir James Scambary, hakerek konaba “Anatomy of conflict: the 2006-2007 Communal violence in East Timor, Conflict, Security and Development”, cita iha Dok. CEPAD nian katak, ”Nudar exemplu, iha krize 2006-2007 bainhira lei no orden la funsiona, mosu situasaun iha nebé sidadaun ida-idak lori lei no ordem ba iha ninia liman rasik, hodi fó garanti seguransa pesoal no protesaun ba nia an no ninia familia. Ida ne’e tuir esperiencia ne’ebe iha, loke dalan ba violensia ho involvimentu grupu oi-oin iha sosiedade laran, tó pontu ida membrus barak husi grupu arte-marcial sai fali hanesan autor prinsipal iha akontesimentu balun. Manipulasaun politika mos kontribui ba inkrimina membru grupu arte marcial balun iha krize 2006-2007 halo grupu balun muda sira nia aliansa, objektivu no estratejia durante tempu ne’e. Iha akontesimentu balun membru husi no entre grupu arte-marciais duni mak baku malu la ho razaun politika ka rejional ruma (Dok. CEPAD, paj. 65)”.

Tamba grupos artes marciais no rituais haliburan mesak emar klosan, neduni bele konstitui nudar potencial ba buat rua (2). Estabilidade no Seguransa, husi parte ida. Mos, bele konstitui nudar parte ba perturbasaun ba ordem publika, bele lori impaktu ba to´o instabilidade ne´ebe sai nudar aisatan ba desenvolvimentu nasional.

Tamba mosu hanoin ida husi publiku katak wainhira jovens rua (2) ka tolu (3) baku malu, liga kedan ho artes marciais no rituais. Ne´e reflekte ba erros nebe maka sociedade tomak nian, buka buat hotu jeneraliza, julgamentu ba publiku, violensia hadau malu kontrola bola guling liga ba artes marciais. Media mos hanesan, wainhira baku balun juventude iha bairo ida hasoru seluk, fó sai iha noticias katak baku entre artes marciais. Tamba ida ne´e, iha loron 14 fulan Maio tinan 2011, Grupos Artes Marciais no Rituais (GAMR) sira halo surumutuk, oinsa maka papel atu hasoru ba realidade tolu (3) iha tinan 2012.

Ida (1), hakotu ba mandatu UN/UNMIT, UNPOL no ISF

Tuir mandatu Resolusaun Konseilu Seguransa nian, ne´ebe estabelece UNMIT no ninia mandatu, hotu iha tinan 2012. Husi mandatu ne´ebe defini iha resolusaun rasik, suporta ba administrasaun estadu nian no mos iha knar hodi kaer no administra ita nia Policia Nasional liu husi UNPOL. Iha loron 27 fulan Marsu tinan ida ne´e, 100% hand over poder husi UNPOL ba PNTL. Tinan 2012 ISF mos hakotu sira nia mandatu. Neduni 2012 ne´e kalendariu ne´ebe importante ba Nasaun Timor-Leste

Rua (2), hasoru maka eleisaun 2012

Eleisaun jeral 2012, ba ema barak nudar teste importante ida ba konstrusaun Estadu-Nasaun. Liliu procesu ne´ebe demokratiku no iha duni maturidade suficiente hodi simu ninia rezultadu eleisaun husi forsas politikas sira ka lae. Elementus hotu-hotu iha sociedade Timor-Leste prontu atu kontribui ba seguranza no estabilidade politika. Seguransa politika importante atu garante ba demokrasia, boagovernasaun no respeitu ba direitus humanus.

Tolu (3), Timor-Leste tama ba ASEAN

Timor-Leste mos iha ninia kompromisu hodi tama ba ASEAN. Iha kriterius barak tenki obedece, jeografikamente pertense ba ASEAN, kumpri deveres nudar membru ASEAN, hetan konsensus husi membru permanente ASEAN. Pilares sira ne’ebe maka tenki kumpri mos, politika no seguranza, sosio-ekonomika no kultural. No kriterius importante mos maka la iha misaun ONU hanesan UNMIT no la iha forsa rai liur hanesan ISF iha Timor-Leste. Mos sei uja moeda rai seluk nian ka foreign currency, tamba Timor-Leste, em termos politika monetaria sei uja hela US Dolares nudar ita nia osan.

Iha surumutuk ne´e GAMR ninia kompromisu hodi halo reflesaun sai nudar teste bot ida ba Timor-Leste, se bele duni tane ba ita nia soberania. Iha loron 14 fulan Maio tinan 2011, GAMR sira halo juramentu ba Nasaun ba Maromak, ba Rai lulik, ba Matebian sira husi Luta Libertasaun Nasional no ba povu tomak, katak:
  • Ami Jura, prontu defende soberanu Nasaun Timor-Leste ne'ebe Ukun Rasik A'an liu hosi luta naruk ida ho nia rohan iha Proklamasaun loron 28 Novembru 1975; Ami Jura, hametin unidadi nasional ho ispiritu nasionalismu no patriotismu ba Rai Lulik no ba Povu rai ida ne'e, Ami Jura, hakribi violensia ne'ebe bazea ba rasa, etniku, reliziaun, suku, interese politiku no diferensia-sira rha organizasaun arte marsiais, arte ritual no seluk-seluktan; Ami Jura, haberan moris paz, haburas hakmatek ba diak polu nian nudar lisan no kultura ba Rai no ba Por, rr Timor-Leste; Ami Jura, ba Nasaun ninia Independensia iha loron 28 fulan Novembru 1975, hametin unidadi nasional, hakribi violensia, haberan moris paz nudar lisan no kultura ba Rai no Por,.u Timor-Leste; (Dili, loron Sabadu, data 14 fulan Maiu tinan 2011)“.
Komponentes hotu-hotu iha sociedade Timor-Leste, inkluindu artes marciais no rituais iha ninia responsabilidade ba Tane ita nia soberania nasional. Iha loron hiran nia laran, publicidades ne´ebe principais Jornais hanesan Suara Timor LoroSae (STL), Timor Post (TP) no Jornal Nacional Diário (JND) konaba surumutuk ne´e maka grupos artes marciais no rituais halao iha loron 14.05.2011, iha pajina oin ho slogan, ”Kompromisu Artes Marciais no Rituais ba Seguransa, Estabilidade no Defende Soberania Nacional”.

Seguransa

Seguransa importante atu moris iha ambiente neébe maka hakmatek tamba wainhira ita ema moris hakmatek hafoin bele halao buat hotu. Ho seguransa bele hadok ema husi ambiente ne´ebe tauk, husi psikolojika ne´ebe tauk no deskonfia ba malu.

Estabilidade

Wainhira koalia konaba seguransa ninia ligasaun ba estabilidade, tamba ita emar wainhira moris iha ambiente neébe estavel hafoin kontribui ba moris harmonia no dame nia laran.

Defende soberania nasional

Soberania maka ita nia rain, ita nia riku no soin, ita nia organizasaun Estadu nian, sira ne´e hotu maka ita nia soberania. Buka tane ita nia soberania atu nune labele monu ba ema seluk nia liman ka ema seluk ho sira nia interesse atu buka sobu. Laos tur-tur mosu relatoriu ka hanoin balun husi staff UNMIT sira konaba ita nia lideransa Estadu nian. Sira hanoin tasak didiak maka lansa ne´e, ho objetivu atu sobu Soberania nasional.

Solusaun

Hatan ba hamenus problemas ne´ebe envolve klosan sira, liliu provoka husi konflitus artes marciais no rituais. Resposta bele liu husi dalan estruturais no mos bele liu husi oinsa maka kontrolu ba vicius, hanesan konsume ba drogas, konsume ba alkolikus no jogus ilegais.

a. Resposta estruturais ne´ebe maka tenki resolve problemas sira, hanesan estrutura legal ka enquadramentu juridika no responde husi problemas sociais, hanesan harii fatin servisu, harii kompitisaun desportiva iha nivel hotu, husi distritais no nasional.

a.1. Enquadramentu Legal

Lei no.10/2008, regula ba artes marciais, atu defini direitu no dever ba grupos artes marciais. Ho rejime juridiku desportiva ne´ebe regula ba artes marciais no sira transforma iha ona ninia personalidade juridikas nudar pesoas kolektivas. Iha ninia direitu no mos iha ninia dever ne´ebe tenki kumpri. Direitu, nudar organizasaun desportiva, regula liu husi Lei bazes desportos. Lei artes marciais, regula konaba deveres no procedimentu balun ne’ebe grupos ka organizasaun artes marciais tenki kumpri. Se wainhira maka iha infrasaun disciplinar bele hetan sansaun administrativa. Se iha kometi homicidiu ka krimi penal, sei hetan sansauns ba individuos no mos bele hetan sansaun kolektiva.

a.2. Kompetesaun desportiva

Governu liu husi Sekretaria Estadu ba Juventude no Desportiva hamutuk ho Federasaun Silat sira ka FESTIL, buka halao programas ne´ebe integradu hodi halo kompetisaun desportivas ba grupos artes marciais sira. Artes marciais ninia komponente ida maka treinu ba isin diak, hodi hetan rekoneciemntu ba sira nia meritus liu husi menan medailas iha nivel distrital, nasional no mos bele hetan biban ba kompete iha nivel internasional hanesan: ASEAN GAME, SEAGAME no Olimpico. Buka hamoris kompetisaun ne´ebe hahu ho semi profisional no amadores. Buka hatama nudar kurikulum ba eskolares sira hodi pratika artes marciais nudar defini iha ninia termu, ninia misaun no visaun artes marciais rasik.

a. 3. Postu trabalho ba klosan sira

Problemas sosiais ne´ebe maka afekta ba grupos artes marciais, tamba quase 70% sira ne’ebe pratika artes marciais mesak klosan deit. Nudar klosan, bele sai nudar fontes ba buat rua, ba diak no mos bele sai nudar porblema ka perturbar ba ordem nebe impaktu ba seguransa/estabilidade no bele mos monu ita nia soberania. Neduni problema estruturais ida ne´ebe maka jovens sira hasoru maka servisu fatin ladun iha ba kobre ba klosan nudar komponentes importante iha sociedade ne´e. Tuir Census iha tinan 2010 katak quase Timor oan barak liu maka populasaun ho tinan hamutuk klasifika nudar jovens. Neduni buka responde ho planu ne´ebe integradu, husi ministerius sira ne’ebe maka ligadus ba klosan sira nian, hanesan: SEJD (Sekretariadu Estadu Juventude e Desporto), SEFOPE (Sekretariadu Estadu Formasaun Profisional), MSS (Ministeriu Solidariedade Social) no ME (Ministeriu Edukasaun).

b. Kontrolu ba Vicius ba konsumus hanesan drogas, konsumu alkoliku no jogus ilegais.

b.1. Drogas

Drogas bele konstitui nudar mos kausa ba kria problemas ne´ebe envolve grupos jovens sira. Drogas bele sai hanesan vicius ida ne’ebe maka ninia kontribuisaun bot ba perturba jovens sira ninia kakutak, bele prejudika ba futuru jovens sira nian, prejudika sira nia estudos, prejudika sira nia relasaun ho familias, vizinhus, husi parte ida. Mos bele kontribui ba jovens sira marjinaliza an husi komunidade no inklina ba violensia, no sst. Buka mos iha asaun konjunta husi parte SEJD, ME, Ministeriu saude (MS), Sekretariuadu Estadu Seguransa (SES), no PNTL, hodi halo sosializasaun ba impaktus husi drogas ba jovens sira nai saude, sira nia futuru.

b.2. Alkoliku

Konsumu alkol ka hemu tua moderada ne’e medikus sira mos fó receita, iha nivel ne’ebe moderado, hemu iha refeisaun ka han, hemu kopu ida ka rua normal. Maibe hemu liu ona no tama ona iha fase ida alkoliku ne’e ladiak, ba saude, mos bele ladiak ba komunidade, wainhira jovens sira hemu tua halimar ida dalan ninin, jovens seluk liu tuda malu. Ida ne’e maka ladiak, ne’e laos tamba jovens sira pertense ba artes marciais ka lae. Ne’e tamba efeitu husi hemu tua lanu hodi buka problema.

b.3. Jogus ilegais

Dala barak mos, konflitus entre jovens sira mosu, tamba rivalidades kontrola jogus ilegais, liliu Bola Guling. Kasu konkretu iha fulan Abril nia laran, wainhira grupos ne’ebe kontrola bola guling iha ponte Komoro nia okos, rezultadu oho malu. Ne’e laos tamba artes marciais, maibe jogu ilegal. Ne’e responsabilidade ba autoridade estadu nian, hanesan PNTL hodi kontrola ba jogus ilegais sira. Ministeriu Justisa, buka defini sa maka jogo legais no sa maka jogu ilegais. Jogu iha ponte oku, hatudu momos ilegal.

Problemas artes marciais no rituais ne’e responsabilidade ba komponente hotu-hotu nian iha estadu ida ne’e, husi parte grupos Artes Marciais no Rituais sira no mos husi parte estadu atu responde liu husi pontus sira ne’ebe maka evoka ona iha leten. Atu nune’e ita mos bele dehan katak ba ema seluk, mundu seluk katak, ita ukun rasik an, ita mos bele kontribui ba seguransa, estabilidade no tane metin Soberania Nasional!

*Timor oan hela iha Dili!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.