VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20101213

DISCURSO PREZIDENTE PARLAMENTU NASIONAL IHA SESAUN PLENARIA SOLENE PARLAMENTU NASIONAL

Loron Internasional Direitus Umanus

Lia-fuan hosi S. E. Prezidente Parlamentu Nasional

Sr. Fernando La Sama de Araújo, iha Sesaun Plenaria Solene

Dili, 10 de Dezembru de 2010

 

Ha’u nian respeitu no hakru’uk ba Na’i Presidente  Republika

Ha’u nian respeitu ba Na’i Primeiro-Ministro

Ha’u nian respeitu ba Na’i Presidente do Tribunal de Recurso

Na’i ex-Primeiru Prezidente Republika,

Na’i ex-Prezidente Parlamentu Nasional,

Na’i ex-Primeiru-Ministru,

Distintus Deputadus sira,

Membrus  Governu sira

Senhor Reprezentante Especial Interinu Secretário-Geral Nações Unidas nian,

Ilústres Membrus  Korpu Diplomátiku sira,

Distintus Deputadus sira,

Senhora Prokuradora Jeral da Republika,

Senhoras ho Senhores sira,

 

Ohin, ita hotu hamutuk iha Sesaun Plenaria Solene Parlamentu Nasional ida ne’e, atu selebra loron Internasional Direitus Umanus nian.

Iha biban ida hanesan ohin, ita hotu hanoin hikas kona ba saida mak ita, nu’udar sidadaun ka nu’udar politiku hanoin, hatete, no hatene halo kona ba Direitus Umanus, no buat hirak ne’ebe mak ita hatete kona ba Direitus Umanus ne’e tutan malu ka lae ho buat ne’ebe mak ita defende.

Basaa, iha ne’e ita la haree hosi konseitu teoriku no filozofiku, kona ba saida mak Direitus Umanus, maibe, atu ita hatene loloos saida mak Direitus Umanus iha konkretu.

Dala barak ema halo debates kona ba konseitus kona ba Direits Umanus nian, no Direitus Umanus sai hanesan objetu ba diskusaun iha sosiedade sivil, entre akademinkus no intelektuais sira, maibe esensia hosi lia-fuan Direitus Umanus ne’e rasik maka, ema ida-idak iha nian direitu fundamental ba moris iha kondisoins ne’ebe dignifika nia nu’udar ema.

Ema ida-idak iha nian direitu atu husu ba estadu, atu estadu asegura ho meius no respeitu, hodi realiza iha konkretu sentidu loloos dignidade ne’e ba nia, tuir nian natureza nu’udar ema.

Kestaun esensial la’os ita atu hatene ema nian direitus mak oin sa no oin hira, la’os atu haree hosi direitu natural ka direitu tuir istoria, la’os mos atu hatene direitus ne’e absolutu ka relativu. Maibe, atu ita hatene loloos, oin sa ema ida-idak nian direitus ne’e hetan garantia, katak ema seluk labele viola.

Ohin loron Timor-Leste iha nian nesesidades barak, maibe iha mos hanoin barak no esperansa boot, hosi ita Timor oan tomak, katak Estadu bele asegura no defende ema hotu nian direitus, Estadu hala’o nian funsaun fahe riku soin ne’ebe hanesan ba ema hotu. Maibe, bele mos Estadu sai hanesan makina ba burokrasia ne’ebe impede realiza buat oituan ka buat hotu ne’ebe ema hotu hein.

Buat ne’ebe ita hakarak, mak ita hetan tiha ona ukun rasik an, besik tinan 10 (sanulu) ona ne’e, maibe saida mak povo hein hosi ukun an ne’e rasik ka hein hosi ukun na’in sira, la’os diskursu ka proklamasoins ho ibun.

Povu hein hosi ukun na’in sira, atu hetan sira nian direitu ba ekonomia, direitu ba sosial, direitus hirak ne’ebe haktuir ona iha ita nian Konstituisaun, hanesan : direitu ba Saúde ba sidadaun sira hotu, direitu ba Edukasaun ba labarik sira, ema hotu nian direitu atu hetan servisu no mos famílias sira hetan protesaun.

Buat hirak ne’ebe simples atu ema hotu bele hetan iha konkretu, iha uma ida ho dignidade, hetan bee moos ba nian moris, tur iha ahi (eletrisidade) naroman, tulun ba família sira atu sira nian oan sira bele han ai-han ne’ebe saudável, família sira han ai-han pelu menus loron ida han dala tolu.

Iha lia-fuan badak ita bele hatete nu’une’e : Iha Timor-Leste ami hakarak Edukasaun, Saúde, Uma, Bee, Ai-han, Servisu no Protesaun ba Família. Buat hirak ne’e mak Povu hein hosi nian ukun na’in sira.

Bainhira povu hetan hotu ona buat hirak ne’e, entaun ita politiku no ukun na’in sira bele konta ona katak, boa governasaun konretiza ona, demokrasia funsiona no estadu de direitu mos la’o dadaun ona ba oin.

Ida ne’e mak ita hotu nian mehi, mehi ida ne’ebe lori ita halo funu ba ukun rasik an, hodi harii sosiedade ida ne’ebe demokratika, justa, inkluziva, partisipativa no asegura ema hotu moris ho dignidade.

Atu bele akontese buat hirak ne’e hotu, eziji buat etika publika, kompromisu politiku, rigor iha politika, responsabilidade no respeita lei. Valores hirak ne’e labele moris hamutuk ho hahalok korrupsaun.

Ne’eduni, ita buka prevene no kombate ba korrupsaun, hanesan mos ita hala’o ita nian dever atu kumpri valores Direitus Umanus nian.

Iha Estadu de Direitu no Demokratiku, prevensaun no kombate ba korrupsaun tenke sai hanesan prioridade ida, tanba demokrasia la’o bainhira laiha korrupsaun, no ha’u fiar katak Parlamentu hatene asume ninian responsabilidade.

Senhoras ho Senhores sira,

Bainhira sei iha korrupsaun, demokrasia labele funsiona, mak ita labele mehi atu Direitus Umanus iha loron oin mai di’ak liu loron ohin, tanba ita temi Direitus Umanus iha ibun tutun, maibe korrupsaun ita la kombate ho seriu.

Ita hotu hatene katak korrupsaun fo impaktu ne’ebe la di’ak ba ema nian direitu ba ekonomia, ba sosial no kultural, viola direitus umanus ne’e rasik.

Ne’eduni mai ita hotu hamutuk luta kontra korrupsaun no hatete ho konsiensia katak ita hakribi duni korrupsaun, hodi bele konkretiza katak ita respeita duni Direitus Umanus.

Korrupsaun fenomenu ida ne’ebe eziste iha sosiedade rai ka nasaun hotu-hotu iha mundu rai klaran tomak nian laran, komplexu tebe-tebes atu rezolve. Sai ameasa boot ba estabilidade sosial no estabilidade Estadu nian, afeta la’os deit ba valores demokratikus no morais, maibe mos afeta ba dezenvolvimentu ekonomiku, sosial no politiku iha sosiedades hotu iha mundu tomak.

Biban ida hanesan ohin, biban ida oportuna tebe-tebes, atu ita haree didi’ak direitus umanus nian dimensaun ne’e oin sa, atu ita diskuti sa implikasoins mak mosu hosi korrupsaun, implikasoins ba politika, ekonomika, no sosial. Presiza debate ida ne’ebe konstrutivu, ho klean, no respeita malu iha hanoin ne’ebe la hanesan.

Bele oin sa mos, korrupsaun sempre viola direitus umanus, hamenus Estadu nian kapasidades no impede Estadu atu hala’o nian knaar ho loos, no impede mos Estadu atu fo garantia hodi ema hotu respeita direitus umanus.

Korrupsaun halo fraku kapasidades Estadu nian atu implementa politikas ba promosaun justisa sosial, halo mohu riku soin, no hamosu kiak no mukit, la’os deit ba Povu maibe mos, Estadu rasik.

Ne’eduni, se ita tolera korrupsaun, signifika ita kontribui ba malisan aat mosu hodi impede labarik sira nian direitu atu hetan edukasaun, impede direitu atu hetan asesu ba servisus publikus, hanesan saúde, sosiais no ekonomikus, no mos impede ukun na’in sira presta servisu ne’ebe di’ak ba publiku, liu-liu ba kiak sira.

Dezafiu boot ne’ebe ita atu hasoru mak ne’e, oin sa bele evita dezigualdades no injustisas sosiais ne’ebe iha ligasaun direta ho demokrasia no Estadu de Direitu.

Bainhira korrupsaun ita la prevene no la kombate ho seriu mak, infraestruturas ita laiha, edukasaun sei la la’o, la iha servisu saúde, ita la hetan bee moos, tur nafatin iha nakukun laran, signifika katak dezenvolvimentu la iha, hanesan rai selu-seluk ne’ebe ukun an tinan tolunulu resin ona, maibe la iha dezenvolvimentu.

Ita sei la konsege harri sosiedade ida solidária no justa, mesmu ita iha direitus fundamentais ne’ebe barak, haktuir iha konstitusaun, se karik ita la konsege hadok-an hosi hahalok korrupsaun.

Direitus fundamentais hanesan sosial, ekonomiku no kultural ita bele realiza liu hosi pratika demokrasia, signifika ita hala’o dezenvolvimentu ba oin, kuandu dezenvolvimentu ba oin, signifika ita nian sistema funsiona ho transparensia, independente no imparsial, moos hosi fraude finanseira no korrupsaun. Bainhira buat hotu la’o tuir ninian dalan, ne’e hatudu katak ita realiza duni ideais demokrasia nian no respeita valores Direitus Umanus (DH) nian.

Ita nu’udar responsáveis ba politika nian, ita presiza komprende katak dezafius mai ita mak, oin sa ita bele garante governasaun ne’ebe efisiente no sistema judisial ne’ebe efikaz.

Ita nian kompromisu politiku no mos ita nian esforsu atu prevene no kombate korrupsaun, depende ba Estadu de Direitu ne’ebe hetan susesu iha pratika, hodi salvaguarda valores demokratikus ne’ebe tur iha lejitimidade Estadu nian.

Ita iha konsiensia katak dezafius ne’ebe ita hasoru forte no wa’in tebe-tebes. Maibe, ho ita hotu nian komitmentu no kompromisu politiku, ita bele alkansa ita nian mehi ba ita nian sosiedade ida ne’e.

Ha’u fiar katak ho ita hotu nian esforsu, ita Timor oan sira nian kapasidades rasik, no fiar mos ba instituisoins demokratikas, ita sei supera difikuldades ne’ebe ita hasoru, hodi konstroi direitus umanus iha sosiedade ida justa, sosiedade ida ne’ebe ema hotu moris ho dignidade.

Fiar mos katak, Timor-Leste iha ona dalan ba realizasaun kona ba direitus ekonomikus, sosiais no kulturais ne’ebe hanesan ba ema hotu, sein diskriminasaun.

 

Obrigado !

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.