VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20101012

TIMOR-LESTE LA IHA FATIN BA CENTRO PROCESSAMENTO REFUGIADOS

Forum-Haksesuk ho nian Diresaun tomak REJEITA TOTAL proposta hosi Governo Australiano, ne'ebe eskolha Timor-Leste atu harii sentru prosesamentu ba refujiadus Australia nian ne'ebe tama ba rai Australia.

Ohin loron 12 fulan Outubro tinan 2010 tuku 14H00 to'o tuku 14H30, Ministro Imigrasaun Australia ho nian komitiva hasoru membrus Parlamento Nasional, hodi hato'o Governo Australia nian intensaun ba Parlamento Nasional. Iha sorumutu ne'e Minsitro jovem ne'e hato'o ba Presidente Parlamento Nasional Sr. Fernando La Sama de Araujo kona ba Governo Australia ne'ebe hakarak tebes atu Timor-Leste sai destinu refujiadus ne'ebe halai hosi nian rain tanba problemas ekonomikus, sosiais no politika iha sira nian rai.

Maibe Presidente La Sama lori Parlamento Nasional nian naran haktuir hikas pozisaun ne'ebe Parlamento Nasional hola ona liu hosi votasaun iha Plenario hodi rejeita unanimamente proposta ne'e. Presidente La Sama akresenta tan katak
iha RDTL nian sistema oin seluk ho rai hirak seluk, ne'eduni Australia labele hanoin katak Xefe de Estadu koalia buat ruma Parlamento Nasional tuir deit lae. Tutan tan katak mesmu PR hatan maibe mai Parlamento ami sei vota kontra, tanba iha materia ida ne'e kompetensia iha Governo atu hola desizaun maibe Parlamento Nasional mak sei deside loloos atu hatan ka rejeita.

Governo australiano parese konvensidu tebe-tebes ho pozisaun Prezidente Republika José Ramos-Horta, ne'ebe hatudu ninian dezeju simu proposta hosi Governo Australia nian. Nu'une'e, iha hasoru malu ho Prezidente Parlamento Nasional Sr. Ministro Chris Bowen koalia la ho rezerva, maibe bainhira rona Dep. Adriano do Nascimento husu perguntas kona ba tanba sa Australia rai boot ida, imi nian rai riku, evoluido no luan tenke eskolha fali Timor, ami nian rai la'os deit ki'ik hosi dimensaun maibe ami nian ema mos kiak sei barak, kondisoins la iha, dezenvolvimentu la iha ? Dep. Adriano husu tan, di'ak liu imi ajuda ami dada pipeline mai Timor. Rona lia husu hirak ne'e Ministro ne'e mos oin mean, tanba perguntas hirak ne'e hanesan xoke malu ho Governo Australia nian esforsu atu konvense membrus Parlamento sira hodi simu proposta ne'e.

Karik ita hotu hatene konsekuensia oin sa no hira mak sei mosu, balu hatene kompleta liu tan konsekuensias hirak ne'e. Maibe, konsekuensias ne'e sei afeta buat hotu-hotu. Hanesan FH fo sai ona kona ba sa konsekuensias bele mosu, klaru katak la iha satan ruma ne'ebe teri netik elementus terroristas sira tama mai Timor-Leste hodi tama iha sentru prosesamentu. Bainhira mundu hatene katak elementus terroristas tama Timor, automatikamente mundu sei trava buat hotu mai Timor. Ne'e hanesan previzaun maibe la'os imposivel akontese.

Argumento ne'ebe agora lekar iha opiniaun publika kona ba kazu harii sentru prosesamentu iha Timor-Leste, fila ba atu Timor sai fatin atu prosesa "azilu politiku". Maibe ne'e hanesan argumentu deit atu manipula opiniaun publika, tanba muda naran deit maibe konkretamente la muda buat ida, hakarak harii sentru nafatin iha Timor hodi absorve refujiadus sira sira mai hosi rai oin-oin ho objetivu atu buka moris di'ak iha rai Australia.
Bele muda naran hosi sentru detensaun mai sentru prosesamentu, agora sai naran sentru prosesu azilu politiku, aban karik sei ho naran sentru rejistu imigrasaun, fulan oin mos karik sei mosu naran sentru prosesu sidadania...tanba ema Timor hakarak hatudu ba mundu ka atu sai eroi nu'udar ema ne'ebe iha nian konsiensia umanismu ne'ebe klean no toleransia mos boot.

Maibe problema mak ne'e, atu bolu oin sa deit mos ne'e la'os esensia ba problema ida atu tau refujiadus iha Timor-Leste. Tanba, buat ne'ebe iha realidade atu akontese se karik ita hatan atu harii fatin ba refujiadus sira mak ema atus ka rihun ba rihun sei tama mai Timor hodi husu sira nian direitu atu hetan tratamentu ne'ebe hanesan ho sira seluk.

Timor-Leste iha ona meius sufisientes atu atende ema tama ita nian rai ilegalmente, meius maritimus atu trava onda refujiadus sira, meius aereos atu deteta trafikantes ilegais ne'ebe hakarak hakna'ok tama Timor, meius ka teknikus atu deteta ema elementus terroristas, buat hirak ne'e hotu ita iha ona ? Ka ita nian forsa guarda kosteira iha ona kapasidades ho meius bele halo blokeiu dalan atu tama ? Ka estadu husik ema tama ilegais sira, ita haree deit depois tama hotu mak prosesa sira nian situasaun hodi bele deside se mak bele hela iha Timor no haruka fula ba sira nian rai se mak labele iha iha Timor ?

Se sira ne'ebe fo nian vida tomak hodi hakur tasi buka sentru iha Timor, depois de tama maibe tanba kriteriu balun la priense no haruka fila fali ba nian rai orijem, entaun ita nian sentimentu umanismu ne'e tau ba ne'ebe ? Koitadu, se nia hatene atu fila hikas ba nian rai nia la presiza hakur tasi luan boot taru nian vida hodi to'o Timor. Diak liu ba nia karik nia hili oho an iha dalan bainhira sai hosi Timor atu deporta hikas ba nian rai.

Kona ba konsekuensia hosi harii sentru saida deit iha Timor, sei hamo'ut Estadu RDTL ba rai ku'ak...

Agora dadaun Estadu Indonesia rasik preokupadu tebes ho intensaun atu harii sentru iha Timor. Sira hato'o sira nian preokupasaun ba Ministro Imigrasaun Australia nian iha sorumutu horiseik. Ita imajina nasaun boot hanesan RI mos ninian governu preokupadu maibe ita nian PR la iha preokupasaun tanba ninian sensibilidade umanismu aas liu buat hotu.

Koitadu ita nian povu sei kiak, mukit iha rai kuak seidauk salva hotu, ita nian fuan  osan mean nabeen ona ba ema hosi rai seluk ne'ebe iha maioria halai sai hosi sira nian rai tanba problema sosial ho ekonomia.

Se sentru ne'ebe atu harii ho objetivu atu prosesa azilu politiku ba refujiadus sira ne'ebe tama iha Timor, signifika sentru ne'ebe atu harii apenas ba refujiadus politikus. Se nu'une'e, entaun sira seluk ne'ebe soe hela ninian rai la'os tanba persegisaun politika ka la'os tanba funu iha sira nian rai (motivu sosial ekonomiku) sei la hetan fatin iha sentru. Agora refujiadus tanba motivus sosio-ekonomiku sira sei dudu ba nebee ? Ka sei halo selesaun iha tasi laran antes atu tama terrestre Timor-Leste ka husik tama tiha mak halo selesaun hodi haketak entre refujiadus tanba politika ka funu ho sosek ? Ida ne'e tuir interpretasaun hosi lojika ida dehan katak sentru harii atu prosesa azilu politiku.

Tanba azilu politiku tuir kontestu lei internasional nasaun ida fo protesaun no azilu politiku ba ema ne'ebe persegidu no ameasadu tanba funu ka persegisaun politika to'o hetan ameasa ba nian seguransa fizika.

Ezemplu konkretu ida iha Timor oan sira rasik. Uluk iha anos '90 jovens Timor oan barak tama embaixadas rai osidente nian iha Jakarta husu azilu politiku ba rai lubun boot ida iha Europa no Amerika, maibe nem Timor oan ida hetan azilu hosi embaixadas hirak ne'e hodi haruk Timor nian oan ruma ba sira nian rai. Hanesan jovens 29 ne'ebe okupa embaixada Amerika nian iha Jakarta hodi husu azilu atu ba Amerika maibe embaixada Amerika la fo, maibe deporta deit ba Portugal. Estatutu ba Amerika ho ba Portugal la hanesan. Ho estatuto azilu politiku ba rai hirak ne'e mak konsege karik prosesu libertasaun sei aselera liu tan ba objetivu. Maibe tanba ipokrizia, Timor oan sira nian aksaun ho estatuto azilu politiku sai la iha efeitu iha kontestu ida ne'e.

Agora ita hakarak sai eroi ba sentimentu umanismu, hodi gadai ka pinhora dignidade Estadu Soberanu atu sai instrumentu rai seluk nian ?

Atu sai instrumentalizadu hosi rai Australia karik diak liu ita integra deit ba rai Australia, hosi nu'une'e ita lalika tan temi dignidade nasaun soberanu.

BASTA !!!

Riku soin balun hosi esplorasaun mina-rai iha tasi Timor nian, Bayu Udan ba ona Australia. Greater Sunrise iha hela haksesuk malu nian laran, atu dada ba Australia ka mai Timor, sei dada malu hanesan asu dada malu na'an teen.

Oin sa ita hakarak ona ema hanehan tan ita, sama ita nian dignidade, sama dignidade nasaun soberanu ?

TIMOR-LESTE LA IHA FATIN BA SENTRU PROSESAMENTU AZILU POLITIKU !!!
 



 




© Editor FH

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.