VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20100801

THE WORLD IN 2030: OIN SA TIMOR-LESTE?

Hosi )* Augusto S. Barreto

Ray Hammond, futurista famozu europeia nian ida ne’ebé iha esperensia no halo publikasaun barak ona kona-ba moda ka trend hirak ne’ebé bele afeta sosiedade no negosio, iha ninia relatóriu 343 pájinas ho titlu: The World in 2030 fó alerta mai Ita katak iha fator xave nen mak sei afeta mundu iha tinan 2030 oin mai. Fator hirak ne’e hanesan tuir mai:

1) World Population and Changing Societal Demographics (Populasaun Mundial no Mudansa Demográfiku Sosiedade nian)

Prediksaun ba populasaun mundial hatudu katak populasaun mundial sei aumenta hosi numeru ida agora nian hamutuk billaun hitu to’o billaun sia iha meadu seklu (abad) ida ne’e (tuir dadus hosi Ajensia Sensus Estadu Unidus nian hatudu katak to’o 31 de Maiu 2009 populasaun mundu nian hamutuk 6,783,555,000). Implikasaun ne’ebé sei mosu hosi kresimentu populasaun ne’e mak sei iha mos kresimentu ba pobreza no hamlaha. Problema ida ne’e sei bele rezolve bainhira Ita aselera kresimentu produtividade aihan nian ho lalais. Liu hosi esperimentasaun kona-ba modifikasaun ba plantasaun jenériku sira (generic modification crops), fó esperansa katak sei iha impaktu boot ba kresimentu aihan nian.

2) Climate Change and the Environment (Mudansa Klimátika no Ambiente)

Mudansa klimátika no ambiente sai nu’udar fator ne’ebé sei afeta makaas vida moris iha rai no defisil atu kontrola iha futuru. Mudansa hirak ne’e mosu la tuir Ita nia hakarak maibe mós tamba provoka hosi Ita ema nia hahalok rasik (anthropogenic). Ida ne’e sei bele hamate ema barak no la iha fatin ba ema atu moris ho di’ak (displaced). Karik akesimentu global ka global warming (temperatura iha planeta rai nian aumenta gradualmente tamba karbon dioksida no gas seluk iha atmosfera) afeta hosi green house ka casa-de-vegetação (konstrusaun uma hosi material masa ka plástiku ne’ebé haree borus hodi proteze plantasaun hosi klima aat) sei kauza redefinisaun medidas no baliza entre rai no bee ka tasi.

3) The Loaming Energy Crisis (Krize Enerjia)

Krizi Enerjia mós sei afeta Ita nia vida moris futuru nian. Iha ona debate barak hosi nasaun hirak iha mundu kona-ba mina rai (fossil fuels) ne’ebé menus ba bebeik. Ida ne’e sai hanesan sujeitu ida defisil atu konvense, mezmu nasaun dezenvolvidu sira katak dezenvolvimentu no padraun ka estandar moris umanu nian oras ne’e depende makaas tebes hosi enerjia mai hosi mina-rai. Ida ne’e tamba rekursu enerjia la’os-konvensional (non-conventional) barak mak Ita sei dauk esplora no uza ho didi’ak hanesan enerjia mai hosi anin (wind), loron ninia manas (the sun), laloran (the waves), fatuk manas (hot rocks), nsst.

4) Expanding Globalization (Globalizasaun ne’ebé ekspande ba bebeik)

Banku Mundial hateten katak globalizasaun bele halo kresimentu medíu (average) ne’ebé lalais ba rendementu iha tinan ruanulu resin lima oin mai kompara ho ida ne’ebé mosu iha tinan 1980-2005 liu ba no nasaun sira foin dezenvolve-an ka’er papel sentral iha prosesu ida ne’e. Maski nune’e, mosu mós alerta ida katak karik kresimentu ida ne’e mak la jere ho didi’ak, bele akompaña mós ho balansu ne’ebé la hanesan iha rendementu entre ema ho ema, no rejiaun ida ho rejiaun seluk. Ida ne’e bele hamosu presaun makaas ba ambiente. Ema bele halo buat oi-oin no estraga ambiente hodi sustenta moris.

5) Accelerating, Exponential Technology Development (Aselerasaun ba dezenvolvimentu teknolojia ne’ebé makaas tebes)

Teknolojia sai nu’udar forsa ida ne’ebé multiplikadu la’os de’it ohin loron maibe mós iha futuru. Peskiza iha kampu Nanotechnology (siensia kona-ba uza buat ki’ik tebes ne’ebé bele haree hetan ho mikroskope deit), Genome (kona-ba kromossomu atu forma selula ka elementu moris nian) no Proteinomics (proteína ka protein ba moris nian), Supercomputers (kapasidade komputadores ne’ebé aas tebes), no mákina ultra-intelijente fó esperansa ka promete kondisaun ema moris ne’ebé defisil atu imajina, no ida ne’e sei hamosu influensia pozitiva no negativa. Tamba ne’e patente ka direitu ba sasan ka produtu ida sei regula buat hirak ne’e. Iha tinan ruanulu resin nen (1978 – 2004) Organizasaun Mundial ba direitu propriadade intelektual (World Intellectual Property Organization, WIPO) simu ona aplikasaun sira ba patente hamutuk millaun ida.

6) The ‘Prevent-Extend’ Model in Medicine (Desease Prevention and Longevity) Prevensaun moras no moris tinan naruk.

Aimoruk no moris naruk ema nian - maski iha ameasa hosi HIV/SIDA no moras perigozu sira seluk, maibe dezde iha ona ‘Human Gene Sequencing’ ka jene ema nian ne’ebé bele halo moris ho di’ak, bele halo kresimentu ba esperansa moris naruk ema nian. Liu hosi uza kódigu rekursu ema moris, terapia jene, alternativa sira Nano-medicine, peskiza kona-ba stem-cell, bone marrow transplants, DNA mapping no aimoruk oi-oin hirak ne’ebé kura moras ema nian ho di’ak sei hamosu posibilidade ba labarik hirak ne’ebé moris iha tinan 2030 oin mai no foin sa’e sira atu indifinitivamente halo desizaun kona-ba sira nia moris.

Alemde pontu neen hosi Ray Hammond iha leten, iha mós prediksaun hirak ne’ebé seidauk iha serteza (uncertain predictions) – CIA identifika kauza inserteza maior haat ne’ebé bele influensia trend ka tendensia populasaun mundial: aihan no bee moos, mosu moras oi-oin, mudansa klimátika no kátastropes ka dezastre naturais, funu no jenosidiu. Maski la iha serteza maibe tuir prediksaun ne’e hateten katak trend populasaun iha futuru sei la iha mudansa boot. Karik funu nuklear mak sai kauza estragus no hamate ema barak. Maibe ida ne’e sei la sai hanesan eventu boot ida antes 2030. Situasaun klimátika mak sei iha mudansa boot.

Iha mós alerta hosi relatório hosi Nasoens Unidas liu hosi ninia relatóriu ho titlu World Water Development Report (WWDR) hateten katak be moos nu’udar parte maioria husi planeta mundu nian, maibe iha pursentu 2.53 mak hanesan be moos. Tersu rua (2/3) hosi bee moos forma hosi zelu isin ne’ebé defisil atu nabeen ka nakfilak ba bee moos. Hosi tempu ba tempu bee moos sai menus ba bebeik tamba kresimentu populasaun. Bee moos ohin loron barak ona mak sai fo’er ka hafo’er (poluisaun) hosi fo’er ka lixu ho total millaun rua loron ida. Poluisaun ne’e mai hosi atividade setor industria, ema moris nia fo’er no atividade mai hosi setor agrikultura.

Seidauk hatene loloos implikasaun hosi mudansa klimátika ba fontes bee moos. Maibe, tuir estimasaun foun hateten katak mudansa klimátika global kauza globalmente redusaun ba bee moos to’o pursentu 20. To’o meiu seklu ida ne’e ka to’o tinan 2050, mais ou menus ema iha nasaun 60 mak sei hetan problema menus bee moos. Do’ok liu tan katak iha periodu tinan 20 ba oin, relatóriu ne’e preve ba media (rata-rata) disponibilzasaun bee moos ba kada ema ida tun ba un tersu (1/3). Moras oi-oin sei mosu tamba problema bee moos li-liu iha nasaun foin dezenvolve-an (developing countries) hanesan diareia, malaria, skabis (moras kulit), nsst.

Relatóriu ne’e mós hateten katak problema disponibilidade bee moos sei influensia ba aihan. Karik dezenvolvimentu agrikultura la aumenta tan mak mundu sei bele fohan de’it ema millaun 500. Maibe total ema moris iha mundu to’o ona billaun nen resin, tamba ne’e presiza hadia sistema agrikultura ne’ebé bele fornese aihan sufisiente ba ema hirak ne’e. Presiza iha aihan ho kaloria 2.800 ba ema ida loron ida, no ida ne’e presiza ki’ik liu mak bee kúbiku 1000. Disponibilidade bee moos ba agrikultura mai hosi udan been no irigasaun balun. Maibe ida ne’e mós sei la to’o nafatin. Ema moris iha mundu oras ne’e konsume alimentasaun makaas liu kompara ho kapasidade produsaun, tamba ne’e alimentasaun rezervadu menus ba bebeik. Nesesidade ba alimentasaun aumenta ba bebeik no ba aihan fos de’it presiza tonelada millaun 50 iha tinan 2030. “Ita han barak liu duke Ita produz”. Karik to’o tinan 2030 kresimentu populasaun to’o billaun 8 hosi numeru ida oras ne’e (billaun nen resin) mak nesesidade ba kaloria mos sei sa’e ba to’o mais ou menus pursentu 50.

Kestaun bee moos iha mós relasaun ho problema moris ema nian iha area urbana ka sidade sira. Kuaze pursentu 48 popoulasaun iha mundu hela iha area urbana. To’o tinan 2030 preve katak persentanzen ida ne’e sei sa’e ba to’o pursentu 60. Kresimentu ida ne’e tenki akompaña ho disponibilidade be moos no sanitariu ne’ebé adekuadu. Jestaun bee moos iha area urbana ka sidade kompleksu tebes tamba tenki haree ba nesesidade ema nian no industria, kontrola poluisaun, inundasaun no oinsa atu mantein sustentabilidade rekursu bee moos nian. Sasukat ida mai hosi Organizasaun Saúde Mundial ka World Health Organization (WHO) katak nesesidade bee moos ba ema ida to’o litru 20 loron ida. Maski sasukat ida ne’e defisil atu aplika hanesan ba ema hotu maibe ida ne’e hatudu de’it karik tenki iha esforsu seriu hodi ema moris bele iha asesu ba bee moos pelumenus besik ba litru 20 ne’e.

THE WORLD IN 2030 IHA KONTESTU TIMOR-LESTE NIAN

Timor-Leste hanesan parte integrante hosi mundu global ne’e, obviamente la’os deit sei hasoru maibe hasoru dadaun ona konsekuensia hosi problema komun hirak temin iha leten. Maski ninia grau ka volume kompleksidade la hanesan hosi fator ida ba fator seluk maibe Timor-Leste sei afetadu duni hosi fator hirak ne’e.

Maioria povu Timor-Leste hela iha area rurais no sira nia moris depende barak liu ba atividade agrikultura subsistensia. Sistema lere no sunu rai hodi halo tos, sunu rai arbiru de’it, tesi aihoris hodi fa’an halo rai ne’e sai molik no maran dekor hotu, temperatura manas aumenta, no ikus mai bee moos ne’ebé iha hahú maran dadauk ona, no balun maran tiha ona. Tamba ne’e rekursu bee moos ba nesesidade moris ema nian, animal no ba agrikultura menus ba bebeik. Nune’e mós to’o tempu udan, udan tau rai iha tempu badak deit maibe makaas tebes, halo mota boot, inundasaun ne’ebé dalabarak halo estragus hanesan rai halai, sobu rai, sobu estrada, sobu natar ka to’os, hamosu dezastre, moras no mate. Aleinde rai halai iha parte distritu balun, iha semana hirak kotuk iha kapital Dili udan boot halo Dili rai sidade ne’ebé furak tebes nakonu tiha ho bee merak, mota tun no konsege hamate ema balun. Bainhira bee merak ne’e maran hamosu fali rai rahun ne’ebé bele kria moras respiratoriu.

Populasaun iha Timor-Leste oras ne’e tuir dadus ne’ebé iha hatudu komesa liu ona millaun ida. Tuir prediksaun katak iha tinan 2030 oin mai populasaun Timor-Leste sei atinji besik millaun rua. Kresimentu populasaun ne’e maski ladun boot maibe bainhira la balansu ho kriasaun kampu serbisu bele hamosu problema foun ne’ebé sai nu’udar naha todan ba estadu. Ita rona informasaun balun ne’ebé hateten katan oras ne’e numeru dizempregu to’o 15,000 no maioria ema foin-sa’e ka jovem sira. Ho dezenvolvimentu Pakote Referendu karik kria kampu serbisu to’o de’it 1000 resin. Ho kresimentu populasaun ne’ebé la kontrola ho di’ak no la balansu ho kampu serbisu bele kontinua fó presaun ka ameasa makaas ba ambiente hanesan temin iha leten, mosu krime oi-oin, dezarmonizasaun sosial no hamihis koezaun sosial.

Kestaun bee moos problematíku iha Timor-Leste. Maski iha estudu balun hateten katak Timor-Leste iha disponibilidade bee moos ne’ebé barak iha tempu udan tau rai, maibe menus tebes iha tempu bailoron. Problema ninia hun karik tamba atetude ema nian temin iha leten nomós falta fasilidade infrastrutura hodi bele akumula no armazena bee moos ho di’ak no atetude populasaun ne’ebé estraga bee moos arbiru de’it.

Implikasaun hosi limitasaun be moos ne’e mak kria sofrimentu ba setor agrikultura. Estrutura rai Timor-Leste nian maioria foho no fatuk lolon, iha rai tetuk balun ne’ebé la bokur (infertil), la utiliza tamba la iha bee moos sufisiente. Bainhira populasaun aumenta maibe produsaun aihan la aumenta mak sei kria hamlaha no pobreja. Tamba ne’e presiza duni estratejia no investimentu boot hodi bele rezolve limitasaun aihan ne’ebé oras ne’e Timor-Leste hasoru hela. Fahe mákina trator atus-ba-atus, depende hosi nia problema jestaun fahe ba povu iha terenu, ida ne’e hanesan inisiativa no insentivu ne’ebé didi’ak. Importante atu kontinua espande esforsu ne’ebé iha tiha ona, halo modernizasaun ba teknolojia no infrastrutura agrikultura ninian li-liu armazenamentu ba bee moos, iha irigasaun di’ak hodi kanaliza no distribui be moos ba nesesidade agrikultura ninian, halo ekstensifikasaun, intensifikasaun, diversfikasaun hodi nune’e Ita labele dependente deit ba produsaun hare ka fos maibe mós batar, aifarina, fehuk, nsst. Karik la’e, Ita la’os ezazera maibe karik to’o 2030 oin mai Timor-Leste sei dependente nafatin ba fos importasaun hosi Tailandia no Vietname.

Moras barak mak oras ne’e mosu iha Timor-Leste li-liu iha kapital Dili hanesan HIV/SIDA ne’ebé lori hosi ema liur hirak mai serbisu iha Timor-Leste. Moras aat ida ne’e komesa da’it ba bebeik. Populasaun sira li-liu labarik sira mós sofre moras respiratoriu mai hosi ar foer hosik hosi kareta tuan sira ne’ebé ohin loron faan iha Dili. Ita bele dehan Dili sai fali hanesan lixu kareta tuan sira mai hosi rai liur ne’ebé aumenta loron ba loron, halo engarrafamentu tráfiku, estrada mós klot ba bebeik, kria poluisaun hodi hafo’er ar no aumenta temperatura manas.

Rekursu umanu sai hanesan fator xave ka fator determinante ba dezenvolvimentu nasional. Maibe dizafiu jigante ida ba Timor-Leste oras ne’e mak falta ba kualidade kapasidade rekursu ema nian iha area hot-hotu li-liu kapasidade tékniku. Problema ambiental hamosu moras oi-oin iha rai laran, no moras hirak balun tama mai hosi fatin ka rai seluk, maibe fasilidade saúde ne’ebé sei limitadu, numeru pesoal saúde ne’ebé mós limitadu tamba ladauk bele kobre fatin hot-hotu iha territoriu tomak, no problema asesu ba estrada halo moris povu nian sai susar nafatin.

Problema hirak temin iha leten hanesan parte ki’ik oan ida hosi problema boot tomak ne’ebé Timor-Leste hasoru hela. Tamba ne’e tenki iha estratejia propriu ida ba dezenvolvimentu nasional li-liu atu reduz kompleksidade problema moris temin iha leten, hodi nune’e to’o tinan 2030 oin mai povu Timor-Leste nia moris ne’ebé karik seidauk di’ak liu maibe di’ak duni ona iha nivel mediu kompara ho rai sira seluk.

Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) 2030: Presiza iha mentalidade nasionalizmu dezenvolvimentu nian.

Koensidensia ho prediksaun Ray Hammond no prediksaun sira seluk temin iha leten, IV Governu Konstitusional alias Governu AMP oras ne’e prepara hela planu dezenvolvimentu nasional longu prazu ida to’o tinan 2030 ho naran Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PEDN) 2030. Sua Excelência Primeiru Ministru Xanana Gusmão oras ne’e halo hela divulgasaun ka sosializasaun PEDN ne’e iha sub-distritu sira iha terrirotiu tomak. Karik iha ona esbosu ruma maibe Ita seidauk haree dokumentu PEDN ne’e tamba seidauk públika ba ema hotu. Ita haree ona mak Sumariu PEDN ne’e ne’ebé distribui ba públiku iha sorumutu internasional Dili International Dialogue fulan Abril liu ba.

Maski seidauk haree no hatene konteudu hosi dokumentu PEDN maibe akompaña materia hirak ne’ebé Primeiru Ministru aprezenta ona iha prosesu sosializasaun durante ne’e iha sub-distritu balun bele hamosu esperansa boot mai Ita katak iha tinan 2030 oin mai povu Timor-Leste sei moris didi’ak. Planu hirak temin durante prosesu sosializasaun ne’e la’os buat ki’ik ida. Iha projetu boot barak mak sei hala’o, purezemplu dada kadoras minarai mai Beassu, tau iha refinaria iha Betanu, suplly base iha Suai, halo portu no airoportu, dezenvolvimentu urbana, agro industria, agro bisnis, no sira seluk tan. Karik planu hirak mak konsege realiza bele foti Timor-Leste sa’e tan ba nivel ida aas, li-liu jerasaun sira foin sa’e sei goza duni dezenvolvimentu ida ne’e. Maibe bainhira la jere ho kuidadu bele iha mós potensia atu hamosu implikasaun negativa ba ambiente, poluisaun ne’ebé hafo’er ar, hafo’er no hamenus bee moos ne’ebé iha.

Independentimente hosi aspetu negativas ne’ebé mak karik sei mosu iha futuru, parte pozitivu hatudu katak Ita iha duni planu mediu no longu praju ida ne’ebé klaru kona-ba saida mak atu halo to’o tinan 20 oin mai. Hosi aspetu tempu, sura hosi tinan 2011 ba to’o tinan 2030 hamutuk tinan 20 atu implementa PEDN ne’e. Maibe keta haluha katak tempu la’o lalais. Iha fator barak mak sei determina ba susesu implementasaun PEDN 2030. Tuir mai hakerek nain propoem fator sia (9) ne’ebé tenki hadia hodi nune’e bele garante PEDN ne’e la’o ho di’ak ba oin.

Dahuluk, tenki iha konsensu nasional. Konsensu nasional importante tebes hodi hamosu sentimentu pertensa ka ownership ba PEDN 2030. Sentimentu ownership ne’e sei bele mosu bainhira invole komponenti tomak hanesan Partidu Polítika sira, Grupu Akedémiku, Komunidade, Setor Privadu, ONG, Sosiedade Sivil, Uma Kreda, hahú kedas hosi prosesu konsulta no formulasaun PEDN ne’e rasik, la’os formulasaun tiha mak konsulta. Konsulta hanesan pasu dahuluk ida atu hamutuk buka hatene no identifika uluk Timoroan sira nia hanoin, nesesidade, no saida mak sira sente hanesan prioridade iha tinan hirak mai. Ida ne’e mak ema dehan planeamentu mai hosi kraik ba leten (button-up). So ho nune’e mak PEDN bele iha valor no pezu todan tamba reflete ema hotu nia hanoin, aspirasaun ka mehi. Tamba ne’e tuir mai PEDN sai hanesan matadalan ne’ebé kesi ema hotu no orienta prosesu dezenvolvimentu nasional ba to’o tinan 2030. Karik la’e mak bele mosu hanoin ka dúvidas oi-oin dehan PEDN ne’e ema ida ka grupu ki’ik ida nia hakarak no impoen de’it.

Daruak, bainhira iha ona konsensu nasional no ownership, tuir mai tenki iha kompromisu no konsistensia hosi ema hotu li-liu partidu polítika sira katak bainhira partidu polítika hirak ne’e ruma manan eleisaun ka forma koligasaun hodi ka’er governu, governu ida ne’e tenki implementa duni PEDN 2030 ne’e. Nune’e mós iha periodu tinan lima tuir partidu polítika seluk ka’er ukun fali, nia iha obrigasaun atu kontinua ho PEDN. Prosesu ida ne’e tenki kontinua to’o tinan 2030. Konsistensia hanesan ne’e importante tebes hodi halo prosesu dezenvolvimentu nasional ne’e estruturadu, orientadu, sinerjiku, kontiuu, no iha ligasaun nafatin hosi faze tinan lima ida ba tinan lima oin mai. Karik la’e mak sei mosu fragmentasaun, tetak PEDN ba pedasuk-pedasuk ba ida-idak nia interese kurtu praju nian, kria lakuna entre faze hirak ne’e, la iha kontinuasaun, la iha ligasaun, no la iha sustentabilidade.

Datoluk, tenki iha koordensaun ne’ebé di’ak entre ministériu sira. Dizafiu boot tebes ne’ebé durante ne’e Ita hasoru mak faltade koordenasaun didi’ak entre ministériu sira. Iha tendensia ego setorial, silos departemental la’os deit iha nivel polítika maiba li-liu iha nivel implementasaun. Dezenvolvimentu iha terenu la’o la integradu, ida-idak la’o ninian de’it. Purezemplu ministériu saúde halo klínika iha fatin ida, maibe la iha bee, la iha estrada, la iha eletrisidade. Importante ba saúde mak oinsa bele iha lalais postu klínika ne’e. Problema grave liu tan mak fahe ministériu sira tuir kor polítika. Tamba ministru ida mai hosi partidu polítika A mak ministériu ne’e kuaze domina hosi partidu ida ne’e no serbisu ba objetivu partidu ida nian. Nune’e mós ministru ida hosi partidu polítika B mak ministériu ne’e asosia ho partidu ministru nian. Karik Ita halimar ho situasaun ida ne’e mak fiar de’it ba katak PEDN 2030 sei la konsege la’o ho integradu, la koordenadu no la iha sinerjia. Nia rezultadu mak Ita sei lakon osan barak, lakon hanoin, lakon tempu, no povu nia mehi, aspirasaun ka hakarak sei la realiza.

Dahaat, tenki hadi’a kapasidade institusional administrasaun públika hodi implementa PEDN. Iha pontu importante tolu ne’ebé karik tenki hadi’a: (A) kria lei ida kona-ba planeamentu rasik. Iha Konstituisaun RDTL artigu Konstituisaun RDTL 2002 artigu 115 (parte 1 pontu d) hateten katak Governu mak iha kompetensia atu prepara no implementa Planu no Orsamentu Estadu nian bainhira hetan tiha aprovasaun hosi Parlementu Nasional. Mandatu Konstituisaun hatudu momoos katak Planu mak orienta Orsamentu la’os orsamentu mak orienta fali planu. Ohin loron Ita iha ona Dekretu Lei No. 13/2009 nu’udar rejime jurídiku kona-ba Orsamentu no Jestaun Finanseira, maibe Ita seidauk iha lei proprio ida ne’ebé regula kona-ba purezemplu Planu no Jestaun Planeamentu Nasional. Lei ne’e importante nu’udar enkuadramentu legal, liña orientasaun no normas hodi regulariza prosesu implementasaun PEDN. Durante tinan walu prosesu dezenvolvimentu nasional Ita hasoru problema inkapasidade ba ezekusaun orsamental la’os de’it tamba funsionariu sira lahatene gasta osan maibe ninia abut iha planu. Kualidade planu ladun di’ak no la iha konsistensia atu implementa programa ka atividade ne’ebé planeadu tiha ona. Programa ka atividade hirak ne’e dala barak trukaba-trukamai iha dalan klaran, no orsamentu mudaba-mudamai, tranferensia ba-mai, monitorizasaun no avaliasaun ne’ebé la efetivu maibe ema la preokupa ho buat hirak ne’e. Situasaun ida ne’e mosu tamba la iha regulamentu ida propriu ba prosesu planeamentu ho ninia implementasaun. (B) harii Ajensia Planeamentu Nasional ida atu bele sai hanesan lokomotivu Governu nian hodi koordena, harmoniza, sinkroniza, sinerjia, monitoriza no avalia prosesu implementasaun PEDN liu hosi Planu Asaun Anual (PAA). Prosesu ida ne’e labele fó ba individuu asesor ida ka rua mak halo maibe tenki entrega ba ajensia ka dirasaun nasional ida ne’ebé institusionalmente iha estrutura, kna’ar, iha normas no prosedimentu rasik. Tenki rekruta Timoroan intelektual ho esperensia hosi setor hot-hotu hodi akumula iha ajensia planeamentu ne’e. Timoroan sira ne’e mak sei sai hanesan think tank hodi orienta prosesu dezenvolvimentu ekonomi no sosial iha futuru. Karik Ita la kaderiza Timoroan matenek sira hahú agora mak Ita sei kontinua ho dependensia makaas ba asesor internasional sira. Asesor internasional sira iha kontribuisaun duni maibe ida ne’e sei la sustentabel. Ida ne’e mós hatudu katak Ita sei iha mentalidade kolonizadu ne’ebé sente-an inferior, la fiar-an no la fiar malu hodi fiar deit ema hosi rai seluk. (C) harii Tribunal de Kontas ida hodi kontrola ba lalaok ezekusaun orsamentu estadu nian ne’ebé aprova ona hosi Parlementu Nasional, koordena ho Ajensia Planeamentu Nasional hodi tau matan ba implementasaun projetu ne’ebé estadu fo ba emprezariu sira, nssst. (D) fó formasaun ka workshop ba jestor senior sira iha administrasaun públiku kona-ba PEDN 2030 li-liu iha area ka setor sira nian. Ida ne’e importante tebes atu loke Jestor senior sira nia vizaun, perspetiva, horizonte ne’ebé luan no tuir mai tenki domina sira nia setor iha PEDN nia laran. Atu nune’e sira bele traduz ba sira nia planu asaun anual no serbisu operasional lor-loron nian.

Dalimak, hadi’a kualidade kapasidade rekursu umanu iha administrasaun públiku ne’ebé forte. Nu’udar nasaun jovem ne’ebé setor privadu sei ki’ik no limitadu, setor públiku ka administrasaun públiku mak sei ka’er papel importante iha prosesu dezenvolvimentu nasional iha tinan hirak mai. Administrasaun públiku ne’ebé forte depende ba ninia rekursu umanu. Maibe kapasidade rekursu umanu ne’e rasik mós seidauk didi’ak tebes. Problema limitasaun rekursu Ita hotu infrenta to’o ohin loron la’os tamba Ita ema mak la iha kapasidade maibe estratejia ba dezenvolvimentu kapasidade rekursu umanu ne’e rasik mak ladun di’ak. Dezenvolvimentu kapasidade rekursu umanu maioria sei donor driven, no seidauk organiza ho didi’ak, ad hoc, no dala ruma tuir deit ema ida-idak nia hakatak no interese. Dezenvolvimentu kapasidade rekursu umanu tenki bazeia ba nesesidade setor ka area prioridade no instituisaun ka organizasaun nian. Ita bele haree dezenvolvimentu kapasidade ne’e hosi aspetu bazíku rua: dezenvolvimentu kapasidade ministérial no dezenvolvimentu kapasidade setorial. Ida, dezenvolvimentu kapasidade ministerial refere ba oinsa ministériu sira prepara sira nia funsionariu potensial hirak haree hosi nesesidade ministériu nian iha kurtu, mediu, no longu praju. Formasaun hirak ne’ebé iha li-liu ba formasaun longu prazu hanesan ba hola lisensiatura ka mestradu tenki bazeia ba nesesidade organizasaun, tuir durasaun no esperensia serbisu, la’os tuir ida-idak nia ambisaun no interese. Formasaun hirak ne’e tenki liga ona mós ba promosaun karreira funsionariu públiku nian atu nune’e bele motiva sira hodi halo serbisu ho efikaz no efisiente. Karik la halo hanesan ne’e mak kapasidade rekursu umanu administrasaun públika sei rungu-ranga, sabraut, depende makaas de’it ba asesor internasional sira no ikus mai sei la konsege implementa PEDN ho didi’ak. Rua, Dezenvolvimentu kapasidade setorial refere ba oinsa setor ida-idak prepara sira nia ema iha setor hanesan setor saúde, rekursu mineral, infrastrutura, agrikultura, nsst. Setor Saúde bele sai ezemplu didi’ak ba setor sira seluk hodi bele halo tuir. Karik estratejia rua temin iha leten mak la’o ho didi’ak mak Ita sei iha kualidade rekursu umanu ne’ebé preparadu hodi bele garante katak implementasaun PEDN 2030 sei la’o ho didi’ak mós no sustentabel.

Daneen, presija setor privadu ida ne’ebé iha kapasidade, mentalidade no atitude nasionalizmu dezenvolvimentu nian. Setor privadu hanesan mós parte integrante no ka’er papel importante iha prosesu dezenvolvimentu nasional li-liu atu kontribui ba susesu implementasaun PEDN 2030. Setor privadu iha ne’e refere liu ba emprezariu sira ne’ebé halo negosiu no sira ne’ebé ka’er projetu konstrusaun uma ka estrada sira. Ohin loron estado ka governu fó fiar ba emprezariu Timoroan hodi ka’er projetu hosi montante ki’ik to’o boot. Emprezariu tenki fó valor ba fiar estadu nian ida ne’e liu hosi kapasidade, profesionalizmu no dignidade, hatudu performanse (kinerja) ne’ebé didi’ak tamba halo estrada, ponte, konstrusaun uma ho kualidade didi’ak no bele dura ba tinan naruk. Karik setor privadu ka emprezariu sira mak ambisiozu no galozu (kanten) hodi buka akumula de’it lukru barak iha kurtu prazu,manipula purezemplu halo sub-kontratu hodi hatun kualidade serbisu, manipula presu iha merkadu hanesan fa’an fos ho folin sa’e ba bebeik mak sei halo povu moris susar nafatin. Hahalok hirak ne’e hanesan ezemplu ne’ebé kontra espíritu nasionalizmu dezenvolvimentu nian. Ida ne’e sei la kontribui pozitivamente ba implementasaun PEDN 2030. Karik mentalidade no atitude ida ne’e kontinua nafatin mak nia rezultadu to’o tinan 2030 Ita sei hasoru situasaun ida ne’ebé nakonu ho injustisa, diskriminasaun no mosu lakuna ka gap entre Timoroan sira rasik, individuu no grupu ki’ik oan ida hosi rai-li’ur no rai-laran mak domina paun ka benefisiu dezenvolvimentu hodi riku ba bebeik, no husik hela povu maioria moris iha ki’ak, susar, no mukit nia laran. Situaun ida ne’e potensial tebes hodi hamosu laran moras ka inveiza malu no buat negativu seluk. Ita haree ona buat hirak ne’e mosu iha fatin seluk ka nasaun balun ne’ebé bes-besik hela Ita.

Dahituk, Tenki iha sistema kontrollu ida ne’ebé rigorozu hodi bele asegura katak prosesu dezenvolvimentu tuir duni PEDN 2030. Ita nia esperensia iha tinan hirak kotuk hatudu momoos katak maski Ita iha PDN (2002-2007), maibe proprio Governu rasik la konsistensia hala’o PDN ne’e. Dokumentu PDN sai hanesan dokumentu maten ida, halot hela de’it, ema barak mak la le ka sani. Nia rezultadu mak ema la kompriende no la halo tuir ka la implementa programa hirak ne’ebé temin tiha ona iha dokumentu PDN ne’e. Nune’e mós tinan-tinan Ita prepara Planu Asaun Anual (PAA) no estimasaun orsamentu ba implementasaun PAA ne’e, maibe dala barak mosu derepente programa ka atividade foun iha dalan klaran, tamba ne’e tenki halo fali mundasa liu hosi transferensia ba-mai halo planu (programa ka atividade) sira balun ne’ebé aprova tiha ona hosi Parlementu Nasional la realiza. Tamba ne’e presiza duni Lei ida atu regula, monitoriza no avalia jestaun planeamentu no ninia implementasaun. Alemde harii Ajensia Planeamentu Nasional temin tiha ona iha leten, presiza mós kapasidade hosi Inspesaun Jeral no KAK atu bele kontrola no foti desizaun firme hodi kombate iregularidade no korupsaun hirak ne’ebé mosu durante prosesu implementasaun PEDN 2030 ne’e. Karik sistema kontrollu ne’e mak la’o di’ak Ita bele iha esperansa katak mehi, aspirasaun no nesesidade povu nian reflete iha Vizaun 2020 no 2030 sei bele realiza duni.

Dawaluk, Dezenvolvimentu teknolojia informasaun no komunikasaun ka Information, Technolgy and Communication (ITC) hodi fasilita serbisu administrasaun públiku efikaz, efisiente, no transparente. ITC bazikamente haree ba oinsa bele hetan, analiza, organiza, jere, asegura no fahe informasaun ho di’ak. Ohin loron iha administrasaun públika maioria serbisu ho komputadores, iha ligasaun ba internet, nsst. Ita haree katak ministériu balun hahú iha ona sira nia website rasik hodi publika informasaun kona-ba programa no atividade dezenvolvimentu iha sira nia ministériu rasik. Foin lalais Governu mós lansa ona website Governu nian. Esforsu hirak ne’e di’ak ona maibe karik seidauk integradu no interligadu. Ita seidauk konsege maksimiza benefisiu hosi prezensa ITC ne’e. Ita seidauk estabelese sistema bazede dadus no karik iha ona, maibe la iha jestaun di’ak ba sistema bazede dadus ne’e. Dala barak Ita buka informasaun ruma maibe defisil atu hetan tamba seidauk organiza ho di’ak tantu arkivu (hard copy) no elektronik (soft copy). Bainhira la iha bazede dadus, sei la iha informasaun ne’ebé loos no klaru, no ida ne’e bele hamosu duplikasaun no halo desizaun, polítika (policy, kebijakan), no intervensaun hosi governante sira la efikaz no efisiente. Tamba ne’e iha aspetu importante rua mak tenki hadi’a: (1) tenki kria sistema bazede dadus (database) ba planu, programa, projetu, no atividade no estatistíka kona-ba evolusaun progressu iha area ne’ebé ministériu ida responsabiliza ba. Bazede dadus ne’e tenki aktualiza regularmente purezemplu kada trimestre. (2) kria rede ida ne’ebé interligadu entre ministériu sira hodi nune’e bele fasilita asesu ba bazede dadus hirak ne’e. Ida ne’e mós bele fasilita públiku hodi akompaña dezenvolvimentu ne’ebé halo no fasil iha asesu ba informasaun balun ne’ebé sira presija sem fizikamente to’o iha ministériu ne’e. ITC ne’ebé organizadu, jere ho didi’ak, no aktualizadu mak bele hadia kualidade desizaun, polítika, no intervensaun ruma, asegura dezenvolvimentu ida ne’ebé transparante no responsabilidade.

Dasiak, fator ida ne’ebé mós importante ba susesu PEDN 2030 mak lideransa, governante ka ema makaer ukun sira. Presiza iha lideransa, governante sira ne’ebé iha espiritu nasionalizmu dezenvolvimentu nian. Lideransa hirak ne’ebé iha espiritu nasionalizmu dezenvolvimentu mak sira ne’ebé: (a) Iha vizaun ne’ebé klaru ba dezenvolvimentu nasional iha kurtu, mediu no longu praju. Vizaun hirak ne’e tenki haree iha kontekstu no enkuadramentu PEDN. (b) Iha komitmentu no konsistensia hodi implementa duni vizaun ne’e, hahalok moos, la ambisiozu, la involve iha prátika korrupsaun, kolusaun, no nepotizmu (KKN). Lideransa, governante mak hahú uluk prátika KKN, sei halakon osan barak no sei hamout PEDN 2030. (c) Lideransa, governante sira tenki hametin kapasidade instituisaun estadu no administrasaun públiku. Lo’os duni katak presija iha polítika ida ne’ebé sai hanesan dalan ba implementasaun asuntu tékniku nian. Maibe la bele halimar ka politiza demais asuntu tékniku operasional administrativa nian. Kazu desentralizasaun ka munisipiu hanesan ezemplu ida. Instituisaun estadu no sistema administrasaun públiku ne’ebé forte maski lideransa polítiku sira bele truka malu, funsionamentu mákina instituisaun estadu ka administrasaun públiku sei la’o nafatin. Pelu kontrariu, lideransa no gevernante hirak ne’ebé la hametin kapasidade instituisaun, politiza, no sobu-harii (bongkar-pasang) hela deit mak sei halakon enerjia no osan barak, tamba ne’e PEDN 2030 sei la bele implementa ho di’ak, efikaz no efisiente. Sistema no kapasidade instituisaun administrasaun públika ne’ebé forte, iha kapasidade, profesionalizmu aas mak sei bele garante katak PEDN 2030 sei implementa ho susesu.

LIA FUAN TAKA

Analize no prediksaun kona-ba mudansa global hirak temin antes iha leten mai hosi bazede dadus no realidade ne’ebé mosu tiha oha. Hakarak ka lakohi, karik prediksaun ne’e mosu duni mak sei afeta mós Timor-Leste. Problema ambiente: temperatura manas aumenta, menus bes moos, menus aihan, hamlaha, no moras HIV/SIDA, respiratoriu, moras kulit, nsst. oras ne’e mosu dadauk ona. Importante ba Timor-Leste mak oinsa atu buka estratejia ne’ebé bele antisipa no reduz implikasaun negativu hirak ne’e hodi nune’e bele kria moris didi’ak no saudavel ba povu tomak. Estratejia ida ne’e mak oras ne’e hamosu hosi Governu lansa hela ho naran PEDN 2030, maski sei iha prosesu nia laran maibe Ita espera katak komponenti tomak iha Timor laran, no nu’udar ema Timoroan tenki tuur hamutuk hodi diskuti, konta mós prediksaun hirak iha leten hodi ajusta ba kontekstu Timor-Leste nian, hetan konsensu nasional ida, hametin komitmentu, konsistensia, laran moos hodi implementa PEDN ne’e. Planu ida ne’e mak konsege implementa ho di’ak mak iha esperansa boot katak iha tinan 2030 oin mai Timor-Leste sei tama iha faze dezenvolvimentu ida ne’ebé progresivu, povu sei moris ho kualidade di’ak, saudavel, prósperu no hakmatek, iha dignidade, no hetan respeitu hosi nasaun seluk.

*Hakerek na’in hela iha Dili

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.