VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20100308

Krizi 2006: Lider Balun Autoriza F-FDTL Fahe Kilat ba Civil nebe tama dau-daun Komarka, bo'ot sira la tama komarka?

Fernanda Borges: Tenki investiga Gabineti Krize 2006

DILI – Tuir rezultadu Komisaun Inkeritu Internasional (KII) Organizasuan Nasoes Unidas (ONU) nian ba krize politika militar 2006, hatudu evidensia forti katak, lider politikus balun fo orden ba Kamandu F- FDTL hodi fahe kilat ba ema sivil.

Prokuradoria Jeral Republika (PJR), Ana Pessoa Pinto, presiza esplika razaun arquiva kazu fahe kilat ba ema sivil hodi publiku bele hatene. Tanba kazu fahe kilat ema balun tama ona komarka “Ami hanoin presiza loke fali investigasuan, tanba se ita haree ba kazu fahe kilat nee iha evidensia forti tuir relatoriu ONU katak komisaun Interitu Internasional (KII) presiza bolu ema sira nebe responsabel ba krize nee, tanba agora arguidu Frederico Florindo “Kiak” no Alberto da Costa hetan sentensa nudar vitima simu kilat ne'e,” Prezidente Komisaun A - PN Asuntu Konstitusional Justisa Administrasaun Publika Poder Lokal no Legislasaun Governu, Fernanda Borges ba STL iha salao Delta Nova Komoro Dili, Segunda (8/3).

Fernanda Borges husu atu loke hikas kazu nee, hodi buka tuir kilat nebe Kiak sira hetan atraves saida hodi hamosu tiruteru iha akontesementu 27 Abril 2006 iha Merkadu Lama no rezulta membru PNTL nain 8 mate no kanek inklui padre militar ida.

Borges husu ba lider sira nebe fahe kilat ba ema sivil sira atu labele halai ses husi justisa, no tenke brani simu responsabilidade ba sira nia hahalok no labele fo kulpa ema seluk nebe sai vitima “Politiku nebe desidi konaba fahe kilat nee haruka F-FDTL intervene iha siguransa interna presiza atu responde iha tribuna,”.

Fernanda Borges hatutan, PJR bele iha razaun atu koalia kazu nee nudar segredu justisa, maibe presiza esplika tanba autor sira nebe simu kilat nudar vitima la simu desizaun tribunal “Se dehan, hanoin segredu justisa labele tau fali kulpa ba tranparensia ho justisa atu lao hanesan ba ema hotu iha rai laran,” nia hatete.

Tanba tuir Borges katak, se justisa la fo sai segredu demais bele fo impaktu ba justisa iha TL atu lao iha nakukun laran, no justisa so ba deit ema kiak, maibe ba politikus hanesan kurtina deit. “Se justisa segredu demais fo kauza ba justisa atu lao ladiak iha rai Timor, ita presiza loke prosesu nee, e responsabiliza ema nebe fahe kilat, tanba arquido “Kiak” nebe implementa orden sai vitima,” Borges preokupa.

Responsavel Gabineti Krize 2006 mak se se?

Prezidente Komisaun A-PN sublinha liutan katak, relatoriu KII no PDHJ nian hatudu momos katak krize 2006 presiza investiga mos membrus gabineti krize sira hanesan, Eis PM Mari Alkatiri, Eis PM Jose Ramos Horta Komandante F-FDTL, Major Jeneral Taur Matan Ruak “Tenki investiga mos gabineti krize nebe lidera husi Eis PM Alkatiri ho Ministro Defesa Roque Rodrigues, Eis PM Jose Ramos Horta no membru gabineti krize hotu no estrutu hirarkia F-FDTL nebe involve iha fahe kilat ba Kiak sira,” nia sublinha.

Prosesu investigasuan ba kazu nee tenki investiga, tanba pres-peksaun povu Timor agora konsidera povu sira maka sai vitima no kauza husi krize, tanba to agora lider ida nunka responsabilidade ba krize nebe mosu.

Ne'e duni, nudar Deputadu PN, Borges tenki buka atu hatene informasuan nee, para hadia sistema justisa TL hodi povu komprende lei RDTL maka fo mahon no fo protesaun ba sidadaun hotu-hotu.

Iha fatin hanesan, Prokuradoria Jeral Republika (PJR), Dra Ana Pessoa Pinto informa katak, nia parte iha tempu besik prontu atu fo sai mutivu arquiva kazu fahe kilat nee “Hau sei esplika ba publiku hodi hatene prosesu kazu nee tanba saida maka arquiva,” dehan Ana ba jornalista hodi lakohi fo komentariu naruk.

KII bele tulun evidencias ba Ana Pessoa Pinto loke fali processu

Parte seluk, Direitor Judicial System and Monitoring Program (JSMP), Luis Oliveira Sampaio hatete tuir lei PJR iha poder atu la fo sai ba arquiva kazu fahe kilat ba ema sivil. Maibe kazu hotu nebe KII fo sai sekuandu seidauk prosesa iha tribunal, PJR presiza esplika ba publiku hodi komprende para labele hamosu konfusaun “Se dehan segredu justisa dala ruma kria fali konflitu interese barak liu,” tenik Oliveira ba STL.

Luis Olivera hatutan, PN no publiku mos iha direitu atu buka hatene prosesu nee, maibe la signifika atu intervene ba prosesu kazu nee. Tanba importante liu maka tenki esplika ba publiku atu hatene.

Nia dehan, tuir lei kazu PJR bele arquiva kazu fahe kilat nee wainhira la iha evidensia forti atu lori prosesu nee ba oin. maibe se prosesu julgamentu ba Kiak sira lao PJR tenki esplika “PJR tenki justisa tanba saida maka kazu nee taka, sementara kazu nee julga hela iha tribunal,” dehan Oliveira.

Direitor nee hatutan katak, PJR labele foti razaun kazu nee segredu justisa, tanba justisa halao ba publiku, nee duni, tenki esplika “Justisa nee ba publiku, tanba prosesu hotu tenki nakloke justifika ba publiku hodi ema hotu labele kestiona keta iha mutivasaun seluk.”

Hatan presiza investigasaun ba lider Komando F- FDTL nebe fahe kilat ba Kiak sira, Direitor JSPM, Luis responde katak, se iha nesesidade bele investiga, maibe denki bazeia ba deklarasaun legal husi arguido Kiak nian iha tribunal.

Lere: veteranus simu kilat husi F-FDTL, tuir mekanismu legal?

Parte seluk, Brigadeiru Jeneral F-FDTL, Lere Anan Timor informa katak, "iha krize politika militar ne'e Komando F-FDTL distribui duni kilat ba veteranus F-FDTL atu ajuda F-FDTL hakalma situasaun seguransa, maibe laos distribui kilat atu halo violensia no krime" Komando fo kilat laos atu halo krimi, maibe atu ajuda hakalma situasaun seguransa,” dehan Brigadeiru Lere foin lalais ne'e.
Ita bele litik, fahe kilat la hanesan ho fahe rabusadu ka handphone Morotola ho folin baratu ba ema nara-naran deit. Fahe kilat la tuir lei, viola estatuto F-FDTL rasik, Konstituisaun Republika nudar lei inan. Parlamentu Nasional mak halo lei hodi regula instituisaun hot-hotu estadu nian maibe lei ida atu mosu baseia ba nesessidade nebe estudu ruma rekomenda, laos tur-tur, hamrik mai fahe kilat. Ne'e duni processu ne' e la do'ok husi aktu nebe Rogeiro Lobato halo ona ho Railos no Lima-lima katak aktu ne' e ilegal, traduz abuso de poder no tribunal labele tauk investiga.

Nia hatutan katak, ba kazu fahe kilat ne'e rasik iha tinan 2007 Major Jeneral Taur Matan Ruak no Brigjen Lere Anan Timur rasik ba fo ona sira nia deklarasaun iha PJR (arz).

*Foti husi STL, edisaun (09/03/2010, paj.1 no 15)!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.