VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20091115

Mari Alkatiri hahu lakon influencia iha FRETILIN (Alkatiri desgastado e perde influencia no partido que dirige)

Husi* Alberto Reis Maklear

Mari Alkatiri (MA) hahu lakon ona dadaun influencia iha Partidu Fretilin ne’ebe nia rasik maka kaer no ukun nudar Sekretariu Jeral Partidu Fretilin. Iha faktus balun maka hatudu no justifika ba hakerek nain ninia titul hakerek ne’e. Faktus sira hanesan tuir mai ne’e: Personalidade; grupo interese; eleisaun Lideres Komunitariu; Komemorasaun loron 12.11.2009, konferensia Fretilin distrital Dili.

Personalidade Mari Alkatiri:

Mari Alkatiri ninia personalidade, hare iha passado recente hatudu katak ema Timor oan mesak Supermi deit,Timor sira mesak beik ten deit. Matenek ba Mari Alkatiri maka sira ne’ebe tuir nia ordem no hakruk ba nia. Ema sira ne’ebe maka laos hakruk no tuir nian, ne’e laos matenek, mesak beik ten no supermi deit.

Mari Alkatiri, wainhira kaer ukun, dehan lia fuan mesak ladiak ba antigo kombatentes sira, sira husi Guerila ne’ebe resiste kontra Okupasaun iha ailaran dehan ho lia fuan “Fuk la fase”, sira ne’ebe resiste no organzia iha Frente Klandestina dehan ho lia fuan ladiak hanesan “Kaixote”.

Grupo Interesse:

Fretilin ba Mari Alkatiri ho ninia grupo ne’e projektu ida, projektu ne’ebe favorece no luta ba grupos ninia interesses. Interesse ba poder politika liu husi kaer Ukun, interese ba poder ekonomika, liu husi monopoliu ba ekonomia no interesse ba poder judicial liu husi kontrola aparelu justisa.

Eleisaun Lideres Komunitarius:

Mari Alkatiri, liu husi ninia deklarasaun reklama katak”Fretilin manan eleisaun ba lideres komunitarius foin dadaun ne’e”. Orsida dehan 51%, orsida dehan fali 63%. Tuir estatistika, wainhira apresenta rezultadu maka la hanesan husi estudi ka polling ida, neduni ninia kebenaran ka reklamasaun ne’e merece kestiona ka litik makas. Hakerek nain hakarak konfronta ho argumentu Mari Alkatiri ho dadus sira tuir mai ne’e: Base legal no rezultadu ba eleisaun rasik.

Base legal, tuir lei ba Eleisaun Lideresa Komunitarius, partidu politiku labele envolve. Lei ne’ebe Parlamento Nasional aprova ne’e passu importante ida katak labele partidariza populasaun iha base. Se Lei la loke dalan ba partidus politikus iha eleizaun Lideres Komunitarius, oinsa maka ldieres Partidus Politikus id abele hamrik tur-tur reklama katak ninia partidu maka manan. Hatudu momos katak lideres partidus politikus sira viola Lei. Se Viola Lei, ninia sansoens ka hukuman ne’e saida? Se lideres partidus politikus balun maka la iha sansoens ka hukuman, ne’e la los ona. Tribunal, Prokurador Jeral Republika (PJR) no Policia, sira la halao knar lolos ona.

Rezultadu ba eleizaun lideres komunitarius rasik. Analise ne’ebe risku bo'ot, wainhira partidus politikus sira atu reklama katak Partidu A maka manan ka B maka manan. Iha eleisaun lideres komunitarius tamba lideransa rasik, laos tamba nia pretence ba partidu A ka B. Iha Dili, kasu Motael ho Comoro, tuir hakerek nain hatene katak molok formaliza pakote hodi hatama ba STAE, Mari Alkatiri husu ba antigo cefes sukus, Motael ho Comoro avansa hanesan pakote nebe partidu Fretilin maka kandidata. Maibe cefes sukus nain rua lakohi envolve partidus. Mari Alkatiri rasik hirus malu ho sira. Sira nain rua povu hili tamba sira ninia servisu diak, sira atende populasaun ninia necesseidade oras ne’ebe no iha ne’ebe deit. Ikus mai Fretilin atu reklama katak sukus rua ne’e Fretilin maka manan,ne’e ladun los. Se Mari Alkatiri mai reklama katak Fretilin maka manan ne’e analise ne’ebe risku bo'ot tebes.

Estratejia husi cefes ka kandidatu lideransa komunitarius sira, buka oinsa maka apresenta pakote ida maibe enkosta ba partidus politikus liu ida.Neduni to’o rezultadu final partidus hotu-hotu reklama katak ida ne’e partidu A nian,ida fali dehan ne’e partidu B nian. Afinal cefes sukus sira maka matenek, partidus politikus sira maka ayam potong hotu.

Hanesan mos,sukus sira ne’ebe maka sai hanesan barometer ba sai haensan sasukat ba Fretilin ninia forsa to’o ne’ebe. Tuir informasaun ne’ebe hakerek nain hetan katak: Suku Francisco Guterres Lu’olo, Presidente Fretilin, pakote Fretilin nian lakon, suku Antonio Cardoso, Deputado Fretilin, pakote Fretilin lakon, suku Cipriana Pereira, deputada Fretilin, pakote Fretilin, suku Baucau kota, pakote Fretilin lakon, suku Antonino Bianco, Deputadu Fretilin, pakote Fretilin lakon, suku Holarua-Same, pakote Fretilin lakon. Dadus sira ne’e tau hamutuk, cedu liu ka risku ba analise katak Fretilin maka borong.

Komemorasaun 12.11.2009:

Mari Alkatiri la tama ba komisaun ba Honra ba komemorasaun 12.11.2009. Hanesan babain, Mari Alkatiri sempre hola parte ba aktividade 12/11 nian, tinan ida ne’e Mari Alkatiri la hola parte. Ba tuir deit maka cerimonia kari aifunan maibe tur iha familia vitimas sira nia kotuk, atu hatudu katak nia mos iha familia balun vitimas ba 12.11.1991. Husi hakerek nain nia hare buat rua:Ida; Komite 12.11.1991, hakarak hases husi influencia ka konotusaun katak ninia membrus sira besik liu ba Fretilin ka milita ba partidu Fretilin. Oinsa maka bele minimize observasaun publiku ba kasu ida ne’e. Rua;12.11.1991, ne’e buka sai issus nasional laos partidaria, oinsa maka bele envolve komponente hotu iha sociedade timor nian, laos lori partidu ida deit ka grupo ida deit. Buka matebian sira nia ruin, halo monument ba 12.11.1991, halo Museu ba 12.11.1991 buka envolve komponente hotu-hotu, husi estadu to’o sociedade civil. Buka oinsa maka dignifika ba espiritu 12.11.1991, valores ne’ebe maka lori juventude Loriku Assuwain kaer metin iha tempo neba maka “Mate ka Moris Ukun Rasik-an”, oinsa maka valores no espiritu ida ne’e bele moris nafatin ba juventude ohin loron no aban bai rua? Risku bo'ot, se partidariza 12.11.1991, tamba ita maka hakarak estraga historia no valor "12.11.1991" nian rasik.

Konferencia Distrital Fretilin:

Foin dadaun, iha loron 7 to’o 8 fulan Novembru, konferensia Partidu Fretilin, distrital Dili nian. Tuir akta final konferensia, hakerek konaba kandidatu nain rua maka halai taru ka konkore ba lideransa distrital Partidu Fretilin, Arsenio Bano, nudar kandidatu favorite husi Mari Alkatiri. Tamba Mari Alkatiri prepara dadaun ninia substitute maka Arsenio Bano ba kaer partidu Fretilin. Kandidatu seluk, Gregorio Saldanha, Mate restu 12.11.1991.

Rezultadu final, Gregorio Saldanha manan no Arsenio Bano lakon. Leitura saida maka halo konaba eleisaun ida ne’e? Tuir Mari Alkatiri iha fulan hirak liu ba dehan katak "ho deit mobilizasaun Dili laran bele doko no AMP monu”. Oinsa maka doko governu AMP ho Dili, se kandidatu Mari Alkatiri nian rasik lakon ba eleisaun distrital partidu Fretilin nian. Hatudu katak militante Fretilin iha Dili, la fiar ona Mari ALkatiri, tamba ninia politika ne’ebe pasa liu husi ninia murid Arsenio Bano la iha implementasaun iha Dili laran. Se Dili deit,rejeita ona Mari Alkatiri ninia politika, oinsa tan Timor-Leste laran tomak. Se Timor-Leste laran tomak militante la fiar ona ba Mari Alkatiri, oinsa maka bele borong hotu eleisaun iha 2012? Servisu no esforsu bo'ot ba Mari Alkatiri ho ninia grupos, oinsa maka bele manan fila fali lakon ne’ebe maka militante Fretilin sira hahu lakon dadaun!

*Hakerek nain, servisu nudar aileba iha merkado Taibesi no hatun mos iha STL, edisaun (16/11,paj.14)!

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.