VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20091014

INTENSAUN NO VONTADE DIAK HUSI GOVERNO DETERMINA HARII KOMISAUN ANTI KORUPSAUN INDEPENDENTE IHA TIMOR-LESTE

Victor Tavares

Ba intensaun no vontade di’ak nebee IV Governo Constitucional hatudu atu harii Komisaun Anti Korupsaun ida nebee independente nee hanesan novidade di’ak nebee merese hetan lia-fuan parabens ba ukun na’in nebee hola inisiativa ida nee. Maske nune’e, ita Timor seidauk bele kanta vitoria ho deit formasaun komisaun atu trata moras aat korupsaun iha sosiedade Timor nian laran, basaa, ita seidauk hatene loloos KAK nee sei hala’o ninian knaar ho di’ak no loos hodi hetan susesu iha kombate korupsaun. Maibee, nee hatudu sinal ho perspektiva nebee di’ak ba loron aban.
.
Vizaun Sosiolojika kona ba aspektu Egosentrismu nebee hamosu tendensia ba hahalok korupsaun.
.
Iha sosiedade ida, haree husi nosaun bazika kona ba estrutura sosiolojika no psikolojia sosial, sosiedade nee konstitui husi individus nudar ema ida-ida no individus nudar ema koletivu nebee moris interasaun no dependente ba malu. Iha sosiedade kontemporanea ida nian ema iha hanoin nebee avansadu ho karakterisitika nebee mos iha tendensia ba individualismu makaas liu no luta ba materialismu nudar objektivu ba moris. Enkuantu iha sosiedade klasika, ema nudar individu ida-ida no nudar koletivu sai hanesan faktor rua nebee komplementa malu.
Maibee, haree husi Individus nudar ema ida-ida no mos individus nudar koletivu moris hamutuk, moris depende ba malu, fo influensia ba malu hodi hamosu ambiente foun nebee di’ak no aat.
.
Sosiedade ida atu evolui ba aat ka di’ak depende ba ema nudar individus ida-ida no ema individus nudar koletivu nian hahalok iha sosiedade nee rasik. Sosiedade nee evolui ba diak ka aat mos depende, liu-liu ba individu ida-idak nian hahalok no moral nebee nia hetan hahu husi inan-aman (edukasaun familiar) no instituisoins relijiozas.
.
Tuir ha’u nian hanoin, kontrariu uitoan ho vizaun Weberiana, kona ba relasaun entre ita ema ho ambiente. Sosiologo Max Weber nian hanorin mai ita katak, ita ema mak forma ambiente la’os ambiente mak forma ita ema.
.
Maibe, tuir ha’u nian hanoin katak, se ita nudar individu ida moris iha sosiedade ida, ita mak sai sujeito no objecto ba formasaun ambiente iha sosiedade nee rasik. Katak relasaun interpesoal nudar individu ida-ida ho individu nudar koletivu mak bele fo influensia ba malu, nebee fo efeitu ba ema ida-idak ka koletivu nian hahalok. Situasaun nebee mos fo ka hamosu efeitu seluk iha sosiedade nebee ita bolu faktores kondisionantes ba ambiente.
.
Nee’duni ambiente nee la’os deit ita maka kria maibe mos ambiente nee mos forma ita liu husi faktores kondisionantes ejistentes, liu-liu ita nian hahalok, ita nian forma de moris, atu individu nudar ida-ida ka individu nu’udar koletivu, ida nebee mos traduz iha ita nian hahalok, ne’ebe la’os di’ak deit maibe mos hahalok ne’ebe mos aat.
.
Individus ida-idak iha sosiedade nian hahalok depende ba individus sira seluk, depende mos ba vida familiar nu’udar faktor determinante ba formasaun karakter ida-idak desde moris mai iha mundu, nebee kontribui ba vida koletiva iha sosiedade nian laran hodi hamosu ambiente foun.
.
Hanesan ejemplu ida katak, labarik ida hetan edukasaun nebee di’ak husi inan-aman no moris iha ambiente di’ak, ninian hahalok sei sai di’ak maibe ida seluk nebee la hetan edukasaun husi inan-aman no moris iha ambiente konflituozu, la hatene halo servisu ruma, baruk teen no moris toman ho ema seluk nian sakrifisiu, sei rekorre hahalok impopulares oi-oin ka krimes hodi bele tuba ninian moris.
.
Ne’eduni, hahalok korupsaun iha mos ligasaun nebee forte ho ema ida-idak nian mentalidade no moral nebee forma hahu husi inan-aman. Maibe iha mos faktor determinante seluk nebee dudu ema ba pratika krime korupsaun. Faktor nee mak ego! Egoismu ka karakter ita ema nian ne’ebee iha termus populares bai-bain temi “ema nebee hanoin nian – an deit” bele hetan naturalmente (genetica), bele mos hetan husi influensia ambiente nebee ita ema moris ba. Hanesan haktuir iha leten katak evolusaun sosiedade mos fo nian efeitus ba ema nian moris, fo influensia ba ema ida-idak nian karakter no implika mos ba individus nian desizoins.
.
Iha sosiedade kontemporanea, nian ema moris iha kompetisaun ba sira nian vida, kompetisaun iha vida sosial no politika, kompete malu iha halibur riku-soin liu husi aktividades ekonomikas nebee dala barak kapitalistas sira sempre sai vensedor, kompete malu iha okupasaun kargus publikus, kompete malu iha hasa’e nivel moris nian no mos kompete malu iha defeza ida-idak nian onra ho dignidade no mos kompete malu iha auto proklamasaun ba orgulhu individual ida-idak ninian.
.
Moris iha kompetisaun nian laran, dala barak hamihis ita ema nian moral, hamihis “kualidade” edukasaun familiar nebee diak, desvia edukasaun formal ho valores sivikus nebee aas no falsifika ita ema nudar kriatura Aman Maromak nian vontade jenuinu. Ho kompetisaun hirak nee hotu mak kondisiona ema nudar individu ida-idak nian desizaun ho konsiente viola lei formal ka valores sivikus husi normas tradisionais.
.
Ne’eduni, edukasaun husi inan-aman nebee, jeralmente edukasaun nebee tun husi ita nian ante-passadus sira ka husi ita nian bei-ala sira liu husi kultura ka tradisaun ida nee atu reziste iha loron naruk ka reziste iha loron badak, mos depende ba ema individu ida-idak fo nian importansia ba buat nee to’o nebee.
.
Sujestaun ba Kompozisaun Komisaun Anti Korupsaun
.
Hahalok korupsaun sei moris buras liu tan se karik la iha instituisaun ka orgaun independente ida mak hala’o knaar ho nian kbiit tomak hodi kumpre prinsipiu imparsialidade no transparente.
.
Atu kombate korupsaun hodi hamoos total moras aat korupsaun husi sosiedade Timor Loro Sa’e tomak presiza tebe-tebes orgaun ida nebee independente no ho nian estrutura nebee la submete ba governo ka instituisaun estadu nian ruma, ho esepsaun ba kolaborasaun ho Ministerio Publiku.
.
Kompozisaun estrutura Komisaun nian bele inklui membrus sira husi Parlamentu Nasional, husi majistradus sira husi Ministeriu Publiku, ho objektivu atu asegura KAK funsiona ekiliriu no estavel iha hala’o nian knaar no iha ambiente independente, imparsial no transparensia nian laran.
.
Membrus sira husi Parlamentu Nasional alein nudar membrus komisaun, mos nudar fiskalizador ba kazus, monitoriza prosesu investigasaun no averiguasaun, hatene tuir medidas de koasaun husi autoridades kompetentes no mos hetan konsulta husi autoridades kompetentes kona ba desizoins prosesuais hirak nebee komisaun hola.
.
Enkuantu membrus sira husi Ministeriu Publiku hanesan instrumentu atu prosesa kazus korupsaun liu prosedimentu legal, hanesan halo peritajem kriminais, hato’o rekomendasaun ba Tribunal de Rekursus kona medidas de koasaun, hanesan prevensaun ba kazus ho indisius kriminais nebee iha risku obstrusaun de dados testemunhais no fuga do autor etc.
.
Alein kompozisaun KAK husi instituisaun rua temi liu ba, komisaun mos presiza membrus sira husi sosiedade sivil hanesan Igreja Katolika, ONG, no mos reprezentante husi juventude.
.
Ho inskluzaun sosiedade sivil hanesan Igreja, reprezentante husi ONG no reprezentante husi juventude sai hanesan interlokutor entre estadu ho sosiedade sivil, tanba sira mak hun no sira mak abut ba hahalok nebee diak no aat iha Rain Timor nian laran. Ho sira nian partisipasaun iha KAK bele fasilita di’ak liu tan Komisaun nian servisu no liu husi sira bele habelar informasaun preventiva kona ba oin sa ita bele kombate korupsaun, no liu husi sira Komisaun bele fasilita hato’o informasaun edukativa, no mos liu husi sira fasilita liu tan kampanha sosializasaun kona ba oin sa foin sa’e sira hakribi hahalok korupsaun, nune’e mos liu husi sira bele kria rede ba edukasaun sivika, sosializasaun lei no konstituisaun kona ba Kombate Korupsaun.
.
Obrigado Wa’in !

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.