VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20090619

RENETIL - Relatoriu Badak Tinan Ida Hatoo iha Konferencia Anual

Resistência Nacional dos Estudantes de Timor-Leste
R E N E T I L
Avenida Loriku No. 1, Farol, Dili, Timor-Leste
Telf. +670 3310126, Mob.7249774/7312387, 7375674,
e-mail: renetil_sccp@yahoo.com

Relatoriu Badak Tinan Ida (Jullo 2008 – Juñu 2009)

Hatoo iha Konferencia Anual

INTRODUSAUN

Kongresu RENETIL ba dala V fo nafatin konfiansa mai hau atu lidera organizasaun nee ba periode tinan 4 tan hahu 2008 too 2012. Resultadu eleisaun demokratiku nee hatudu konfiansa no apoiu husi membrus sira liu-liu sira nebe tuir kongresu no husi ida nebe eleitu exige responsabilidade, prontidaun, vontade no kapacidade atu tane konfiansa no apoiu nebe kompañeirus sira fo. Kongresu mos difine asuntus estrategikus nebe preciza halao iha tinan hirak tuir mai.

VISAUN

Kria Sociedade nebe kritika, civika no soberana

MISAUN

1. Formasaun Cidadania

2. Hametin instituisaun estadu

3. Kontrola no promove desenvolvimentu social

III. Asuntus Estrategikus

Desenvolve kapacidade intelektual no kapacidade analiza assuntus socio-politiku no ekonomiku,

Promove valores cultural no edukasaun cidadania hodi hametin sentidu estadu no soberania Timor-Leste,

Participa iha gestaun rekursus naturais hodi desenvolve ekonomia nebe justu no sustentavel,

Tau matan ba implementasaun lei no governasaun estadu hodi hametin instituisaun estadu,

Promove kooperasaun institucional,

Desenvolve RENETIL sai espasu aprendizagen no formasaun lideransa ba futuru.

Kongresu hotu tiha Sekretariu Geral Eleitu forma Diresaun Exekutivu.

ESTRUTURA EXEKUTIVU

Estrutura Exekutivu RENETIL ba periode 2008 - 2012 hanesan nee:

Sekretaria Geral: Jose Antonio de Jesus das Neves

Vice-Secretariu Geral: Francisco José Maria Freitas Belo

Responsável Departementus

• Elvis Caero, Chefe Departementu Administrasaun no Finansas,

• Nelson Norberto, Chefe Departmentu Estudos Sektorias,

• Edwin Duarte Noronha, Chefe Departementu Formasaun no Kaderizasaun,

• Prezado Ximenes, Chefe Departmento Komunikasaun Social

• Natalina Lídia Aparicio, Chefe Departemento Servisu Komunitariu no Promosaun Dame,

Orgauns Suportivas Autónomo

1. Fundação Haburas,

2. Instituto da Proteção dos Consumidores (IPROC) – Proposta atu harii,

3. Instituto de Estudos Estrategicos (INES) – Proposta atu harii,

Diresaun Exekutivu halo plano servisu ba tinan 4 nebe hatudu iha matriz planu asaun iha anexu. Tuir planu nebe iha ami foin halo programa balu deit inkui Prevensaun Konflitu ho Sociedade Civil (SCCP), Rekopersaun Social Komunitaria, Parliament no Government Watch, Publikasaun, halibur Dokumentus durante tempu resistencia no Re-inskrisaun membrus sira.

1. Prevensaun Konflitu ho Sociedade Civil

Programa nee foka liu ba mediasaun atu buka solusaun ba konflitus no desenvolve mekanismus solusaun hamutuk ho komunidade sira nebe hahu iha 2006. Iha tinan 2008/2009 atensaun fahe ba mediasaun no prevensaun liu husi mekanismu komunitariu no tradisional nebe komunidade rasik mak deside no halao. Mekanismu mediasaun lori komunidade ba simu malu hodi bele moris hakmatek para bele halao sira nia moris lorloron. Mekanismu nee la taka dalan ba kasus especifiku nebe preciza solusaun liu husi sistema legal. Programa nee la halo intervensaun iha area legal.

Iha dalan barak atu prevene konflitu violentu labele mosu ka minimiza atu labele akontece bebeik. Bele ho dalan promove interasaun social no komunikasaun diak, halao atividades positivu entre cidadaun, grupu, aldeia ka suku no desenvolve hanoin, atitude no komportamentu nebe positivu hodi fomenta relasaun diak entre individu, grupu no komunidade tomak. RENETIL liu husi programa nee hakasan ba halibur nai-ulun komunidade ka grupus sira atu hanoin kona ba faktor internal no external nebe lori ema ba konflitu violentu liu husi workshop no treinamentu ka seminar.

Nai-ulun komunidade sira mos iha preokupasaun no hakarak buka solusaun ba problemas nebe sira hasoru maibe sira sente laiha apoiu, rekurusus la too, dala ruma fahe tempu la too tan asuntu barak liu. Balu lakon tiha kbiit tan ba estrutura informal dominante liu, laiha apoiu, ka involve iha problema. Kondisaun hanesan nee mak preciza duni apoiu, suporta no mediasaun.

Problemas nebe hasoru iha mediasaun mak hanesan konflitu entre grupus artes marciais, partidus politiku, problema rai ka rikusoi, problema uma-kain no iha mos kasus mak hatudu katak problemas hirak nee kahur hamutuk iha laran.

2. Rekoperasaun Social Komunitaria

Programa Rekoperasaun Sosial Komunitaria ho objetivu atu hakbiit lideransa no gestaun suku no promove desenvolvimentu local liu husi treinamentu, dialogu, workshops no enkontru komunitariu.

Chefe Suku sira halao funsaun importante iha promosaun dame no desenvolvimentu lokal. Maibe kapacidade no koñecimentu nebe limitadu no konflitu nebe mosu iha sira nia suku laran halo sira hasoru problemas todan lobuk ida nebe desafia sira nia kapacidade lideransa no atensaun ba desenvolve suku. Chefe Suku sira precisa lideransa no gestaun suku, planeamentu, utilizasaun rekurusus nebe iha komunidade, promove kooperasaun no solidariedade komunitaria hodi desenvolve komunidade sira nia moris.

Programa nee hahu ho treinamentu ba fasilitadores Distrital durante semana rua nebe hahu iha dia 23 de Fevereiro 2009. Participantes mai husi Distritu tolu inklui staff iha RENETIL. Materia treinamentu kona ba Administrasaun Suku, Resolusaun, Prevensaun no Transformasaun Konflitu no Gestaun Finansial. Treinamentu hotu tiha facilitadires sira halo surumutk ho Autoridade Distrital, Sub-Distrital no Sukus iha Ermera, Maliana, Kailaku, Fatumea no Fatululi hodi implementa actividades iha nivel suku. Iha sorumutu ho comunidades identifika problemas lobuk ida.

Ekonomia

Povu iha area rural hasoru difikuldades atu hetan osan. Produto lokal la hetan asesu ba merkadu liu-liu tempo udan tanba estrada at no mota boot. Em relasaun ho kondisaun nee, Autoridade Lokais sira husu ba Governo atu prepara kondisoens infraestrutura ba area rural hanesan Estrada no transporte.

Elektresidade

Komunidade nebe hela dok husi Vila (area rurais) susar atu hetan assessu ba fornesimento energia elektrika ba sira nia nesesidade lor-loron.

Eleisaun

Komunidade barak mak seidauk hatene kona ba Eleisaun Municipiu, Presidente Kamara no funsaun no poder Kamara Municipal.

Demokrasia

Komunidade barak mak interpreta salah demokrasia tanba wainhira lider komunitario sira husu ba sira atu sira hamos sira nia uma oin, sira la halo kazu. Wainhira lider komunitario ejiji ba sira atu hamos uma oin, sira dehan katak tenki selu dolar $2.

Problema Adat

Cerimonia kultural barak exige komunidade sira gasta sasan barak inklui osan animal no hahan nebe hamenus atensaun ba prepara moris ba aban-bainrua liu kondisaun ekonomika, oan sira nia saude no edukasaun no bele resulta mos iha violensia domestika.

Problema Rai

Kestaun rai sai problema boot ba komunidade barak too oras nee seidauk iha solusaun. Iha Distrito Covalima laiha problema signifikante ruma konaba Rai, maibe komunidade balu iha Sub-Distrito Tilomar enfrenta problema konaba Ai Teka tanba nain oras nee dadaun hela iha Indonesia. Too oras nee problema referida seidauk iha solusaun konkreta tuir lei nebe vigora iha Nasaun Timor Leste.

3. Parliament and Government Watch

Parliament Watch hahu desde II mandatu legislativu husi Agostu 2007 too agora no Government Watch hahu iha Setembru 2008. Parliament ho Government Watch halo monitorizasaun loloron iha Uma Fukun Parlamentu Nacional, Workshop Nacional, Regional no Distrital kona ba funcionamentu Parlamentu Nacional no implementasaun programas IV Governu liu-liu Ministeriu Edukasaun no Kultura, Ministeriu Saude no Ministeriu Agrikultura, Peskas no Florestas iha Distritus Kovalima, Bobonaru, Ermera no Baukau. Atividades nebe halo mak hanesan hato informasaun, rona informasaun husi povu no simu mos avaliasaun husi komunidade kona servisus governu no parlamentu nacioanal.

Parliament Watch nia objetivus atu fo apoiu ba funcionamentu demokratiku, transparente no motiva deputadus sira nudar representante povu bele halao sira nia funsaun diak liu tan. Enkoraja komunikasaun diak entre povu ho sira nia saseluk iha Parlamentu no ajuda hatutan hanoin nebe povu hakarak hatoo ba sira nia representantes.

4. Publikasaun

Programa nee halao iha formas rua: transmisaun Radiu Loriku Lian no Publikasaun Neon Metin. Transmisaun Radiu Loriku Lian ho programas radiu nebe hahu on air husi tuku 5.55 dader to tuku 14, depois hahu fali husi loraik tuku 16 too tuku 11.30 kalan. Programas hirak nee kompostu husi entertainment, Noticias, talk-show, feature no rely Programa Radiu Nederland ho lian Indonesia.

Programa radiu nebe fo sai durante semana nia laran mak hanesan Bom dia Dili, Hamuluk Inan-Feton sira, Loriku Kmanek, Loriku Nato’o istoria, Loriku Tatoli, Info Atual, Sweet Memory, Haksolok Belun, Loriku Dale (Talk show), Knananuk religiozu.

Neon Metin Publika fulan ida dala ida ho exemplar 1000 nebe distribui iha


Distritu

Organização/Instituição

Exemplar
DiliGoverno, Sociedade Sivil, Universidade, Eskola Ensino Sekundaria200
ErmeraAutoridade Lokal, Sosiadde Sivil, komunidade, Escola Ensino Sekundaria 200
BobonaroAutoridade Lokal, Sosiadde Sivil, komunidade, Escola Ensino Sekundaria 200
CovalimaAutoridade Lokal, Sosiadde Sivil, komunidade, Escola Ensino Sekundaria 200
BaucauAutoridade Lokal, Sosiadde Sivil, komunidade, Escola Ensino Sekundaria 200

5. Rekollha Dokumentus, imagens no re-inscrisaun membrus

Durante tinan ida nee halao mos atividades kooperasaun servisu ho Museu no Arkivu Resistencia Nacional. Iha dia 15 Jullo reuniaun ho director Museu no Arkivu hafoin RENETIL haruka membrus nain rua ba tuir treinamentu badak kona arkivu no digitalizasaun dokumnetus. Iha 9 Agostu entrega dukumentus balu nebe rekolla ba Museu no Arkivu Resistencia Nacional.

Reinskrisaun membrus hahu iha Janeiru too 13 Juñu 2009 hanesan nee:

• Total formularius nebe membrus sira foti ona: 298

• Total formulariu registu nebe preenche no entrega ona: 139

• Total registus nebe hatama ona ba data base: 115, entre numeru nee iha 9 mak seidauk hatama fotografias.

Orsamentu

Total orsamentu nebe aloka no uza ba programas iha tinan ida nia laran.

Prevensaun Konflitu (SCCP): $54,644.33: exekuta ona $37,676.45: balansu: $12,368.25. Husi Governu Finlandia.

Government no Parliament Watch: $16,620 exekuta hotu: husi United Kingdom.

Rekoperasaun Social Komunitaria: $13,242, exekuta $12,661.60. Balansu $580, husi UNDP.

Publikasaun

• $7,080, exekuta ona 3,585.85, balansu: $3,494.15, husi Apheda ba operational cost.

• $540, exekuta $140, balansu: $400, husi Fundasaun Harii Timor, ba broadcasting fee no produsaun programa HIV/AIDS.

• $3,123, exekuta hotu, husi Plan International, ba produs programa Lian Juventude.

RENETIL hetan mos apoiu husi Fundu ba Sociedade Civil husi Governu ho total US$30,000 ba harii Centru Formasaun Cidadania nebe lao dadaun hela.

Nee mak relatoriu badak atividades tinan ida nian husi Jullo 2008 too Juñu 2009.

Obrigadu ba atensaun.

Dili, 20 Juñu 2009

José António de Jesus das Neves “Samala Rua”

Sekretariu Geral

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.