VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20071014

ESKUTA TELEFONIKA NE'E ILEGAL

Iha Rai Nebe Demokratiku no estado direito, liberdade no privacidade ema idaidak nian hetan protesaun husi Lei no Ukun Fuan Inan (Konstituisaun, red). Neduni autoridade estado nian ka klibur ida-idak no mos ema idak-idak ninia hahalok buka lao tuir Ukun Fuan Inan no Lei sira nebe maka serve hanesan materizasaun husi UFI ne´e rasik.

Waihira autoridade estado nian, hanesan Ministerio Publiku (MP) atu halo eskuta telefonika ka menghering ema nia koalia buka iha Lei ka ukun Fuan ruma maka bele sai hanesan figura juridika, atu nune atuasaun hanesan eskuta telefonika ne´e bele iha kobertura juridika. Hanesan ita hotu hatene, iha eskuta Telefonika ba dada lia husi Prokurador Jeral Republika (PJR), Longinhos Monteiro (LM), Agio Pereira (AP) ho Leandro Izaac (LI). Lian litik maka ne´e: iha ka la iha Lei konaba Eskuta telefonika. Se iha se maka determina atu investigadores husi MP bele halao servisu hodi halo Eskuta. Problema ka lian bot maka ne´e, eskuta ne´e rasik hasoru MP nia bot, LM. Karik nune, iha tan estrutura ivestigasaun kriminal nian nebe superior iha PJR nia leten. Lae, tuir UFI RDTL/CRDTL, konaba materias investigasaun kriminais ne´e kompetencia MP nian, MP Timor-Leste ninia bot maka LM. Iha ne´e atuasaun ne´e iha liur kompetencia MP, neduni ida ne´e ilegal. Lian litik seluk, se laos MP maka halao eskuta telefonika, se maka fo autorizasaun? Iha ne´e manipulasaun sistema Judicial (SJ), liu husi agentes sira seluk, hanesan Poder Politika (PP) buka investiga. Uluk nanain se maka fo autorizasaun konaba eskuta ne´e. Telefone ka mobile nebe sira koalia ne´e pertence ba rede telefone nebe,se maka kontrola iha central komunikasaun, iha kasu ne´e Timor Telecom. Tamba telefone ka HP sira nain tolu nian hotu-hotu mesak rede Timo Telecom nian. Se nune Timor Telecom maka halao servisu eskuta telefonika, Timor Telecom hetan autorizasaun husi se? Se se maka servisu iha Timor Telecom hanesan posisaun politika. Posisaun politika tamba funcionarios sira nebe PP maka delega ba servisu iha neba. PP nebe maka tau nia ema iha Timor Telecom ne´e husi Governo nebe? I-III Governo Konstitucional ka IV Konstitucional.

Tamba aksaun ne´e natureza Kriminal, tamba:

Ida (1); Ausencia Lei konaba «Escuta Telefonica». Se iha duni lei iha circonstacia nebe maka bele aplika Lei ne´e. Klaru ke iha ne´e waihira iha investigasaun kriminal ruma, nebe se maka executa servisu escuta telefonika ne´e MP. Ausencia Lei ka Ukun Fuan konaba «Escuta Telefonika» tamba Codigo Processo Penal (CPP) Prezidente Republika (PR) seidauk promulga, neduni aktos konaba «escuta telefonika» ne´e ilegal no aktos kriminal. Tamba aksaun ne´e fora husi mekanisme legais nebe rai nebe «Estado de Direito».

Rua (2); Eskuta telefonika ne´e hatudu katak atentado ba ema nia liberdade no privacidade.Tuir konstituisaun RDTL nian «garante ba liberdade»ema ida-idak nian hodi hatou saida maka sira nia hanoin no estadi protege konaba privacidade ema ida-idak nian, ema nia koalia privados ne´e privacidade.

Tolu (3); Tamba aksaun eskuta telefonika ne´e natureza kriminal, neduni buka iha investigasaun kriminal konaba kasu ida ne´e, investiga autores sira nebe maka halao servisu ida ne´e, hahu husi: i) Timor Telecom tamba sira maka domina rede telefonika nebe personalidade nain tolu (3): LM, AP no LI ninia koalia. Tamba iha Timor-Leste rede telefone no empresa Telekomunikasaun maka Timor Telecom. Neduni investigasaun hahu husi Timor Telecom. ii) Se se maka servisu iha Timor Telecom, nebe hetan acessso ba servisu hanesan «escuta telefonica», iha ne´e se se maka servisu ihaTimor Telecom hanesan agentes estado nian, hanesan: agentes secretas (liur ka laran nian), se se maka servisu hanesan rekomendasaun husi PP ka liliu sira nebe maka Governo hatama servisu iha Timor Telecom tamba hetan rekomendasaun husi Governo, liliu Governo eis-PM Mari Alkatiri nian. iii) buka mos investiga,se se maka transcreve dada lia entre LM, AP ho LI ne´e ba Tetum no depois traduz ba Ingles, ikus maka halekar iha internet. Pista iha ona, hein MP ninia servisu no didikasaun konaba atentado ba Estado Direito.

Hat (4); Ikus liu, tamba materia ne´e Kriminal no buka hamos sira nebe maka naran foer ho «escuta telefonika» nebe ilegal ne´e. Tamba sira nia naran foer no ninia impaktu material no moral ba sira ninia vida iha sociedade. Neduni MP iha dados, lori ba Tribunal hodi tesi, no justisa ba ema hotu. Se empresa hanesan Timor telecom maka komete erro ida ne´e ka, ka hetan autorizasaun ka rekomendasaun husi agente seluk laos MP hodi halao servisu ne´e. Se maka sala buka selu ba nia sala!

Lisboa, 14-10-2007

António Ramos Naikoli

1 comentário:

  1. Parabens ba Forum Haksesuk,tamba FH maka levanta kasu konaba «Escuta telefonica»,kestaun sira nebe maka STL ho Parlamento Nasional (PN) levanta koresponde konaba kestaun sira nebe maka FH foti (levanta,red) no litik (kestiona,red).
    Neduni FH buka sai hanesan ninia misaun haksesuk konaba:demokrasia,justisa,ekonomia no socia-politika. FH«Setting a news agenda».

    FH

    ResponderEliminar

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.