VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20060222

LEI DEFAMASAUN KA LEI HODI PRETEGE MARI ALKATIRI?

Artigo haruka ba STL iha fulan Janeiro laran waihira hahu haksesuk malu konaba "Lei Defamasaun".


Parlamento Nacional (PN) aprova ona CPP (Código Processo Penal) nebe iha 300 artigos, projekto halo CPP ne serbisu todan tamba envolve especialista nacionais i internacionais iha area « Código Penal» sira, liliu projekto nebe envolve Kooperasaun Bilateral husi Portugal i Timor Leste. Tamba deit CPP ne ema maka elabora no mos dala barak maka iha lakuna oan ruma ka faila ruma,hare deit iha artigo oan ida maka koalia konaba “LEI DEFAMASAUN”, nebe provoka reasaun nebe pro i kontra. Tuir sira be pro-Lei Defamasaun katak artigo ne la iha ameasa ida ba demokrasia no liliu ba Liberdade ba hanoin nebe hakerek iha Ukun Fuan Inan. Tuir Prezidente Tribunal Rekursus,Claudio Ximenes haktuir ba media katak “Artigo defamasaun la hamaten demokrasia (STL i TP,03/02)”. Tuir sira be Kontra Lei Defamasaun katak Lei ne bele sai hanesan ameasa ba demokrasia i Liberdade ba hanoin,hare deit Prezidente PD (Partido Democratico) Fernando La´sama ba STL katak “Mari Alkatiri ditadura liu Soeharto,tamba deit kria Lei Defamasaun”. Mari Alkatiri hatan kedan hodi Lori Fernando La´sama ba kesar ba Ministerio Publiku (MP). Posisaun PM Mari Alkatiri nian ne,hetan kedan tulun husi Prezidente Parlamento Nasional Lu-Olo,nebe haktuir katak “Kasu Fernando La-sama nian ne iha Ministeriu Publiku,neduni rekusa atu komentariu (STL,18/01). Lasama re-afirma fali deit saida maka Oceano Exploration (OE) ninia akusasaun kontra OconoPhilips (OP) nebe hetan acesso ba ke Mina rai iha Tasi Timor ka Timor-Gap tamba pratika «Suborno». Tuir Jornal The Sunday Telegraph iha ninia edisaun (22/01) tatoli fila fali konaba korupsaun iha Timor-Gap.
Neduni, se PM Mari Alkatiri hakarak kesar Fernando La´sama ho Partido Demokratiko (PD), uluk liu tenke Lori mos OE (oceano Exploration),Jornal AFR (Australia Financial Review) i The Sunday Telegraph, tamba sira koalia fontes ka sumber hanesan deit.
Prokurador Jeral Republika (PJR) Longinhos Monteiro mos tenke investiga husi kasu «Korupsaun» ninia hun kedan. Se Lae PJR ninia «Independência» ita mos duvida. Nusa maka la investiga tok kasu «Insiden 4 Desember 2002»,kasu ida ke arasta hela kuase tinan hirak nia laran.

Haksesuk malu konaba LEI DEFAMASAUN ne mosu koincidi ka lae,maibe dada ninia nia lia hun ho Akordo Timor-Gap, waihira mosu akusaun katak “«PM simu suborno husi Empresa mina rai naran Oconophilips no movimentasaun osan iha Banko ANZ, Casuarina,Darwin(AFR,05/03/2004)”», iha biban neba PM akusa AFR (Australian Finacial Riview),STL i TP katak “«Halo Defamasaun”»,ne iha tinan 2004. Se memoria la faila Mari Alkatiri lori STL no TP ba Tribunal no ninia advogado defesa maka Aderito Soares husi SIL (Sahe Institut for Libaration), maibe akusasaun PM nian ne la lori ba oin, la hatene kala tamba seidauk iha CPP no seidauk iha artigo ida maka koalia konaba Lei Defamasaun.

Konfrontasaun konaba Lei Defamasaun ne iha pontus de vista rua maka la hanesan, pro i kontra.
a) Pro-Lei Defamasaun. Sira pertence ba grupo ida ne, sira nebe iha formasaun kultural i Juridika husi liur,liliu husi Portugal i Mozambique.
Mari Alkatiri (formasaun Juridika Mozambique nebe hetan influencia barak husi Eskola Juridika Coimbra,Portugal). Claudio Ximenes (formasaun juridika iha eskola Lisboa,Portugal). Kopi Lei nebe husi Europa? Ka Mozambique? Tuir Claudio Ximenes iha Europa neba iha rai sira demokratiku maibe sira iha Kodiku Penal iha mos artigo nebe konaba Lei Defamasaun,ne la ameasa ba demokrasia ida. Argumentu Mari Alkatiri i Claudio Ximenes ne koresponde ba sira nia formasaun juridika i experiencia nudar juristas iha rai sira ne.

b) Kontra-Lei Defamasaun: Sociedade Civil Nasional i solidariedade Internacional ,hanesan ETAN (The East Timor and Indonesian Action Network) iha sira nia Komuinikadu apelo ba Prezidente RDTL,Xanana Gusmao atu «Veta Imediatu Lei Defamasaun ne», iha nota ETAN fo hanoin katak EUA ka USA nebe konsidere nudar kampeaun iha Demokrasia maibe sira la iha artigo ruma maka koalia konaba «Defamasaun», cita ETAN : “« The US has no criminal defamation law like the one contemplated for Timor Leste. (idem) One of the foundations of a democratic socieaty is the ability of it´s people to speak truth to power”».
Husi Sociedade Civil,iha komponente iha Sociedade Timor LoroSae nian la simu konaba «Artigo nebe koalia konaba Lei Defamasaun», ba Sira husi Journalista nian konsidere LD ne afekta liu Jornalista, neduni hare ba surumutuk nebe maka halo entre Direktor RTTL,Virgilio Guterres,Direktor Timor Post, Aderito da Costa i Domingos Saldanha,direktor adjunto STL nian, sira manifesta preokupasaun ba representante ONU no Komunidade Internacianal atu fo nafatin tulun ba Journalista i media Timor LoroSae iha aban bai rua (TP, i STL,07/2).
Husi parte agente juridika sira mos iha opiniaun hanesan,iha tendencia ba «“Politizasaun ba sistema judicial”»,haktuir Vital Santos ba STL ( 13/01). Tuir Napoleão da Silva husi AATL (Associação Advogados Timor Leste) ba STL katak “CPP sira hasae buat ne segredos deit tamba hasae nonok deit no derepente sem konsulta (STL,3/2)”.

Konfronta katak Poder politika i poder ekonomika iha tentativa atu manipula Sistema Judicial, Lei Defamasaun hanesan meios ida oinsa maka bele konsilida Poder politika i ekonomika. Waihira Poder Judicial i sistema judicial manipula husi Poder politika i ekonomika,ne dificil atu «“investiga kasu sira hanesan Suborno iha Timor-Gap, iha ka la iha ne dificil”», tamba Poder Judicial laos ona serbisu hodi garante ba demokrasia i funcionamentu Instituisaun demokratiku, maibe hodi servi deit Poder Politika i Ekonomika ninia interesse.

Aplika Lei ida,precisa iha buat rua: Eficacia no validade.
a)Efikasia, katak Lei ne serve duni ka atu resolve buat ruma.
b) Validade, katak waihira atu aplika Lei ida, Lei valid duni ba Sociedade ka lae?Se Sociedade rejeita klaru ke Lei ne la bele aplika. Hare deit Lei Defamasaun ne Sociedade la simu. Iha ne koloka kestaun maka ne: Lei Defamasaun ka Lei hodi Protege Mari Alkatiri?
Se Prezidente RDTL,Xanana Gusmão promulga Lei Defamasaun ne signifika Lei Defamasaun hodi protege Mari Alkatiri!

*Cidadaun Timor Oan hela iha Lisboa!

----

1 comentário:

  1. Uluk-nanain hakerek nai'n hato'o loron di'ak ba Ita-Boot sira hotu,

    Haree ba ita-nia lala'ok polítika rai-laran ikus-ikus ne'e, ne'ebé hatudu katak ita sai uitoan ona hosi dalan demokrasía no estadu direitu ne'ebé maka konsagra tiha ona iha ita-nia lei-inan. Ema sira-ne'ebé loloos sai liman, ibun no ulun povu ninian, tantu ulun boot governu nian no partidu polítiku nomós sidadaun sivíl sira. Ha'u apresia tebes señór/a, amigo/a sira ne'ebé hakerek artigu sira kona-ba situasaun polítika Timor-Leste nian, liuliu sira ne'ebé maka hela iha Portugál. Iha oportunidade ida-ne'e, hakerek nai'n hakarak atu fó de'it ninia hanoin no haree ba asuntu ne'ebé ita-boot sira hakerek liuliu kona-ba artigu difamasaun iha kódigu penál foun Timor-Leste nian, ne'ebé dadaun ne'e sei iha Gabinete Prezidensiál nian hodi hein promulgasaun hosi Prezidente. Uluknana'in hakerek nai'n hakarak ko'alia uitoan kona-ba idéia sira la hanesan ne'ebé maihosi Governu (pro) no sidadaun sivíl no partidu pólitiku/opozisaun sira (kontra).

    1. Governu: Hanesan ita-hotu hatene katak Governu nu'udar órgaun soberanu ida, ne'ebé iha responsabilidade atu hala'o no ezekuta polítiku jerál nasaun nian no mós órgaun superiór Administrasaun públika nian. Hosi responsabilidae hirak-ne'e, nia nuda'ar órgaun ida ne'ebé iha mós kompeténsia lejizlativu nian. Ho competénsia ida-ne'e, nia harii tiha lei lubun ida, ida maka lei kódigu penál. Lei Kódigu penál ne'e, namas nu'udar asuntu importante ba ema lubun boot (governu) no lubun ki'ik (sosiedade sivíl plus partidu polítiku (opozisaun) plus igreja) ne'ebé hotu-hotu sente la'os de'it tanba hakesi ho direitu ne'ebé maka konsagra iha konstituisaun maibé mós konsagra iha idak-idak nia fuan ne'ebé maka hanaran konxiénsia morál. Ha'u fó basa liman maka'as ida ba governu, tanba nia iha duni kbiit maske nato'on hodi harii lei ida-ne'e. Ho hanoin ne'ebé la hanesan liliu maihosi ema lubunki'ik sira, governu ho ninia razaun katak lei ida-ne'e, liuliu artigu difamasaun bele garante ema hotu nia direitu, liuliu direitu ba naran di'ak, reputasaun no dignidade.

    2. Sosiedade sivíl, partidú polítiku no igreja: Nu'udar rai ne'ebé adota tiha sistema demokrasía (maske terminolojía foun maibé loloos ita, no ita-nia ema sira uluk-uluk hatene oinsá moris haktuir hahalok no hanoin demokrátiku). Ema lubun ki'ik ida-ne'e iha papél importante hodi harii sistema governasaun ne'ebé di'ak. sistema governasaun di'ak katak komponente hotu-hotu, inklui ema lubun ki'ik ne'e, sira-nia partisipasaun, liliu partisipasaun foti desizaun. Partisipasaun em lubun ki'ik ida-ne'e ninia desizaun kona-ba artigu difamasaun ne'e oinsá? Loos duni katak sira la iha kompeténsia lejizlativu nian hodi halo lei ida-ne'e, maibé sira mós iha kontribuisaun ho hanoin no krítika ne'ebé konstrutiva, oinsá maka harii lei ida ne'ebé haktuir duni isin-klamar povu ida-ne'e nian. ka haktuir klamar-isin governu nian ka ema lubun ki'ik nian? Liuhosi haksesuk entre ema lubun hirak ne'e, hakerek nai'in haree-hetan tiha musan importante ne'ebé sai hanesan tali ida ema lubun hirak ne'e hodi dada bá-mai, sira-ne'e maka tatuir: Ida : pro-kontra kona-ba artigu difamasaun, difamasaun ne'e tama iha Lei kódigu penál ka Kódigu sivíl? Tuir hakerek na'in, hanoin katak iha rai barabarak, rai balu, sira-nia sistema jurídiku kosidera difamasaun tama iha prosesu penál no balu seluk konsidera difamasaun tama iha prosesu sivíl. Ne'e duni ba Timor-Leste la iha problema, bele tama iha prosesu sivíl ka penál. Hahusuk maka ita tenke tetu, nu'usa maka tama iha prosesu penál ka sivíl. Governu ne'ebé orgaun lejítima, no hetan konfiasa liuhosi prosesu demokrátiku ida (elisaun) katak povu maka tu'u no hili sira, entaun governu tenke uza sasukat (kbiit) povu ninian. Autarkía (ONG, sidadaun sivíl) sira karik hodi povu nia lian (lia-tutan na'in), entaun sira mós tenke uza sasukat povu ninian. Hakerek na'in lia-ida ho Sr. Prezidente ne'ebé konsidera difamasaun ne'e tama iha prosesu penál ho razaun maka tuir mai ne'e: Hanesan ita-hotu hatene katak dadaun ne'e mundu fahe tiha ba grupu rua; ida maka hanaran WEG (World Economic Group) ka Grupu Mundu Ekonómiku aliás kapitalista, ida fali hanaran WSG (World Social Group) ka Grupu Mundu Sosiál aliás sosialista. Idiolojía ida-ne'e la'ós hela metin iha nia fatín politíka nian maibé nia mós hakuak no hakahur an iha área hotu-hotu. iklui área Justisa nian. Hanesan ita-nia lei na'in balu hateten katak atu buka justisa iha dalan barak, nu'udar sidadaun ne'ebé hatene di'ak katak justisa ne'e babain ba sira maka liuhosi dalan ida ne'ebé temi nu'udar tribunál. Sentensa dahikus tribunál nian sei tetu barak no dia'k liu ho kapitál (osan) no polítika (CAVR no dadaun ne'e CVA karik?). Entaun oinsá ita tetu ho povu nia kbiit, povu ne'ebé la iha kbiit finanseiru no la iha konfiansa politika ho politiku balu (maske dala ruma sira tenke bosok, maibé ita tenke konfesa duni katak ida-ne'e maka sorin rua hosi natureza ema ninian). Ho sasukat hirak-ne'e maka hakerek nai'in ho pesoál konsidera defamasaun ne'e tama iha prosesu penál ka kriminál. Karik balu sei husu, ida-ne'e karik sei fó vantajen boot liu ba governu?; bele hametin no sori di'ak liután governu hosi ninia kbiit (Podér). Loos duni ita dala ruma kahur sasán sira hanesan salada. Hakerek na'in fó ninia komentáriu badak ida ba:

    governu: Maske hakerek na'in seida'uk fiar 100% ba governu tanba la iha esperénsia atu bá tuur iha governu ka sai polítiku ida karik. Ha'u hanoin sira iha sorin rua, ne'ebé sorin ida, nu'udar ema polítiku ne'ebé di'ak tenke haktuir banati Aristotele nian, ne'ebé maka nia dehan katak: "nu'udar polítiku na'in ka kaer órgaun polítika nian ka nu'udar orgaun polítika ne'ebé soberanu, iha ninia objetivu ne'ebé aas no sagradu, ne'e maka atu halo povu ninia moris sai di'ak." Ne'e duni iha sorin ida-ne'e ha'u fiar katak ita-nia governu ne'e la'o tuir dalan ida-ne'e. Sorin seluk sai hanesan hahusuk boot (bele ka la'e), hakerek na'in ladún fiar ka pesimista uitoan bainhira atu ko'alia kona-ba asuntu polítika. Dala ruma Polítiku sira hateten katak ema ne'ebé nunka sai polítiku nia sei la kompriende saiida maka polítiku sira hakarak. Tanba ne'e maka bele governu uza oportunidade ida-ne'e (lei difamasaun) hodi sori ninia an hosi krítika? ka hahalok la respeita ema ninia dignidade. Akontese nun'e karik, governu sei hateten adeus ba ema lubun ki'ik sira hodi hateten:
    "imi la iha faktu, maske imi iha osan ba karik maibé imi la iha faktu entaun adeus! Imi la iha faktu, maske imi nia loos ba karik, maibé imi la iha faktu, entaun adeus!

    Entaun faktu ne'e maka saida loos? Faktu ne'e nia folin aas tebetebes! tanba ne'e, faktu ne'e dala barak tenke sosa hó matenek, podér no osan. loos duni faktu ne'e hatauk ita, hanesan ita mateklamar ne'ebé hatauk ita. Ba sira ne'ebé iha kbiit ona karik sei susár lahalimar atu hetan buat ida-ne'ebé hanaran faktu, satán ba ita povu ne'ebé la iha matenek, podér no osan.

    Sosiedade sivíl sira: Ha'u apresia tebes kompromisu sosiedade sivíl nian, partidu polítika no igreja nian. Loloos ne'e ita mós tenke simu ho laran-di'ak no ho hanoin ne'ebé di'ak ba inisiativu governu nian hodi harii lei Kódigu penál (inklui artigu difamasaun) ida-ne'e. Ida-ne'e hakerek na'in la haree hetan katak hamate demokrasía maibé oinsá atu respeita ema nia direitu. respeita ema nia direitu katak respeitu ema nia dignidade ka naran di'ak. Ida-ne'e hanesan meus no instrumentu importante ne'ebé hodi bele respeita malu. Hahalok no hanoin respeita malu ida-ne'e la'os foin ita sai tiha sidadaun RDTL maka ema mai hanorin ita maibé, ida-ne'e ita hamoris nanis ona liuhosi edukasaun no sosializasaun dezde ita moris. Ba Jornalista sira; loos duni katak, lahó Jornalista (nune'e mós ninia meus sira), maka sei la iha demokrasía, ne'e signifika katak, laiha iha meus komunikasaun nu'udar ponte no manu talin entre ema ulun boot no sidadaun sira (entidade sira hotu). Ikusliu, sei la iha asesu ba informasaun. Tanba ne'e, meus informasaun sira, hanesan meus emprénsa no elektróniku sira, nune'e mós ninia ajente sira hanesan jornalista sira hetan fatin importante no sasukat determinante ida iha vida demokrasía. Naran katak bainhira sira (jornalista) hala'o sira-nia knaar tenke haktuir banati deotolojía jornalizmu nian, loos duni sira iha direitu ba liberdade ba hakerek ka hateten nian ba públiku kona-ba asuntu ruma, maibé sira mós iha responsabilidade no devér ba sasá de'it maka sira hakerek no ko'alia tiha ona. Ikusliu, ba entidade sira hotu, liuliu sira-ne'ebé maka la'ós de'it atu justifika sira-nia aan tanba lejítima liu, maibé importante liu maka iha vontade hodi haksesuk no esforsu hodi rezolve duni ba povu nia interese, no tenke hatene sira-nia an loloos, tau sira-nia aan loloos.

    Atu ramata artigu ida-ne'e, ha'u bele empresta Sr. Prezidente Xanana nia liafuan katak: "Se karik nu'udar ema partidu hatudu duni sira nia an nu'udar ema partidu nian, labele sai fali hanesan ema ONG nian".

    Entidade hotu bele fó liman ba malu ba dezenvolviventu nasionál nia interese, ita hein!

    ResponderEliminar

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.