VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20180625

RELEVÁNSIA ENTRE LÍNGUA NO SIÉNSIA BA TIMOR





João Manuel da Costa Sarmento
Assistente Tékniku IQA iha ISFIT, Fatumeta
Dosente iha ICS
Kursu Filosofia iha STFK Ledalero Maumere

1.      Introdusaun
Observasaun empírika kona-ba edukasaun formál iha mundu tomak jeralmente, no Timor espesialmente, lori ita ba relanse ida katak língua (dalen eh lian) asume papél fundamentál ba prosesu transmisaun siénsia nian. Papél ne’e realiza ho forma no grau oioin. Iha ensinu báziku, edukadór profisionál sira utiliza dalen liuhosi meiu ne’ebé simples no efetivu, ho objetivu atu fasilita alunu sira hodi komprende ho fásil no klaru kona-ba matéria bázika sira. Diferente ho ensinu básiku, profesór ensinu sekundáriu sira (normalmente) uza língua ho mekanizmu pedagójiku ida bele estimula alunu sira-nia kuriosidade no kreatividade, atu buka-hatene liután siénsia be sira estuda hela. Iha nível ne’ebé aas liután, dosente ensinu superior sira (baibain) emprega dalen ho métodu edukativu be sientífiku, lójiku no sistemátiku (liuliu ba siénsia sosiál sira), ho finalidade atu lori estudante sira ba independénsia akadémika (estudu autónomu). Buat hirak-ne’e, afirma funsaun língua ba prosesu dezenvolvimentu siénsia nian.
Embora, língua nia papél ne’e importante tebes ba siénsia, dezenvolvimentu no ampliasaun hosi dalen rasik mós dependente ba kontribusaun siénsia nian. Realidade ikus-mai hatudu katak, dezenvolvimentu línguistiku iha sosiedade moderna hetan influénsia maka’as hosi intervensaun siénsia nian. Ezemplu hanesan dalen malaiu ne’ebé ohin loron transforma ba língua indonézia tanba esforsu hosi linguista sira. Evidénsia ne’e hatudu katak siénsia (liuliu iha área linguístika) kontribui mós ba língua ida-nia progresu.
Bazea ba konstrusaun fenomenológiku-ipotétika hirak ne’ebé hakerek ona iha alínea anterior sira, autór tenta atu hatudu fundamentu konsetuál-argumentativu sira-ne’ebé afirma relevánsia entre língua no siénsia ba Timor. Ne’eduni, iha artigu ida-ne’e, autór sei hamosu literalmente konseitu apoiante sira-ne’ebé relevante ba ipóteze dahuluk.
2.      Paradigma Konsetuál kona-ba Língua no Siénsia
2.1.   Konsesaun kona-ba Siénsia
Haktuir Robert E. Owen, dalen sai nu’udar kombinasaun no regra konvensionál hosi símbolu sira-ne’ebé ema simu hosi sosiedade. Ne’e signifika katak língua sai nu’udar sistema kódigu konvensionál be sosialmente aseitável, ne’ebé ema uza hodi transfere konseitu no informasaun, tuir provisaun ka regra determinada ida.
Deferente ho Owen ne’ebé haree língua hosi perspektiva linguístika, Edward Sapir ho aproksimasaun sosio-linguístika tenta atu haree dalen hanesan métodu be puramente humanu (mai hosi ema) no mós non-instintivu ( la nakmosu mesak naturalmente), ne’ebé ema utiliza hodi komunika idea, emosaun no dezeju sira, liuhosi sistema símbolu ida be adekuadu. Ideia ne’e hatudu ho klaru katak lian ka dalen la’os kapasidade instintiva ida, mas produtu ne’ebé mai hosi prosesu sosializasaun be naruk tebes.
Tallerman no Gibson fali haree liu ba dimensaun psiko-istórika hosi língua ida. Haktuir sira-nia hanoin, dalen la’os entidade monolítika (sólidu), mas kompleksidade be mai hosi elementu sira-ne’ebé evolui iha tempu naruk no krusialmente refere ba aspeitu kognisaun (ezemplu hanesan memóriu). Liuhosi definisaun ne’e, Tallerman no Gibson (2012) lori ita ba komprensaun katak língua sempre iha relasaun ho kondisaun sosio-histórika povu ida-nian.
Hanoin-hikas kona-ba konstrusaun konsetuál sira-ne’ebé autór aprezenta ona, ita bele tau konsiderasaun ba buat haat hanesan tuirmai ne’e: sistema símbolu, produtu humanu, dimensaun histórika no transferénsia informasaun-nian. Ne’eduni, bazeia ba elemetu haat ne’e, ita komprende língua (dalen ka lian) nu’udar sistema konvensionál hosi símbolu sira iha forma son be sosiedade rekoñese nu’udar produtu históriku hosi kapasidade transendental-humana sira-nian, ne’bé sira uza no dezenvolve iha prosesu transferénsia informasaun nian.
2.2.   Konsesaun kona-ba Siénsia
Immanuel Kant iha Methaphysische Anfangsgründe der Naturwissenchaft haree siénsia nu’udar sistema komprensivu ne’ebé mai hosi rasiosínu a priori. Perspetiva be Kant konstrui ne’e, fó liu presaun ba esforsu rasionál-intuitivu duké obzervasaun empírika.
Ho aproksimasaun ne’ebé diferente, Robert H. Dott no Henry L. Batten (positivista sira) define siénsia nu’udar formulasaun no avaliasaun ba ipóteze ne’ebé mai hosi atividade obzervasionál-indutiva. Konsesaun ida-ne’e hetan nia fundamentasaun iha idea kona-ba koñesimentu positiva-umanu.
Bazea ba idea sira-ne’ebá ita bele haree katak, iha konflitu maka’as entre paradigma rua: rasionalista (idealista) no positivista (empirista). Iha parte ida, rasionalista sira haree siénsia nu’udar rezultadu hosi rasiosínu a priori, iha parte seluk, positivista sira intende siénsia nu’udar frutu hosi observasaun aposteriori. Embora, konflitu entre idea rua ne’e sei la difikulta ita atu komprende didiak sá mak siénsia. Ho fundamentu konsetuál ne’ebé iha, ita bele komprende siénsia nu’udar produtu konvensionál pensamentu nian ne’ebé mai hosi sínteze entre sistema rasiosínu intuitivu ho atividade obzervasionál-empírika nian ( buat rua ne’e hili-labelek tenke iha).
3.      Relevánsia entre Língua no Siénsia
Ita ko’alia ona kona-ba natureza (nature) hosi língua no siénsia, ora, ita komesa fó atensaun ba relevánsia entre sira. Tanba-ne’e, molok atu hakat klean liután, ita tenke komprende termu relevánsia ho didiak. Iha Dictionary of Language and Linguistic, termu “relevánsia” sai nu’udar sasukat ba kontribusaun hosi entidade ida ba sira-seluk. Ne’eduni, iha espresaun ne’ebé entidade ida la fó kontribusaun ba sira-seluk, ita konsidera ne’e nu’udar situasaun ne’ebé irrelevante. Bazea ba sentidu leksikál ida-ne’e, ita bele intende termu “relevánsia” hanesan ligasaun, koneksaun, vínkulu no relasaun mutual hosi parte ida ba parte seluk. Hodi haree ho klaru relevánsia entre língua no siénsia, ita presiza buka-hetan ligasaun rasionál-positiva hosi buat rua ne’e. Portantu, ita sei haree kona-ba relevánsia hosi língua ba siénsia no hosi siénsia ba língua.
3.1.   Kontribuisaun hosi Língua ba Siénsia
Antes hahú investigasaun reflektivu-sientífika ida kona-ba relevánsia hosi dalen ida ba siénsia, primeiru ita tenke haree-hikas fundamentu konsetuál be autór aprezenta ona iha sub-kapítulu anterior kona-ba língua nian. sistema konvensionál hosi símbolu sira iha forma son be sosiedade rekoñese nu’udar produtu históriku hosi kapasidade transendental-humana sira-nian, ne’bé sira uza no dezenvolve iha prosesu transferénsia informasaun nian. Konseitu ne’e, hatudu katak knaar fundamentál hosi língua mak hodi transfere informasaun hosi parte ida ba sira-seluk.
Relasiona ho objetivu prinsipál ne’e, jeralmente sosiedade hothotu transmite informasaun ba malu ho forma ka modelu komunikasaun rua: Komunikasaun ho língua verbál-orál (speech communication) no língua verbál-eskrita (written communication).
Modelu komunikasaun orál ka eskrita sempre emprega língua ka dalen tuir tendénsia idaidak. De Vito konkorda katak, haree hosi objetivu be falante sira hakarak atinje, iha modelu neen (6) ba atividade komunikasaun makdalek sira-nian. Primeiru mak emotive speech (diskursu emotivu). Iha modelu ida ne’e ko’alia-na’in sira uza língua ho maneira ne’ebé fo liu presaun ba aspeitu psikiku ema seluk nian (ezemplu: falante uza liafuan sira ne’ebé kona ba sentimentu hosi sira seluk). Segundu, phatic speech (komunikasaun fátika). Babain, makdalek sira utiliza maneira ida-ne’e hodi konstrui relasaun sosiál ida diak (ezemplu: iha dikursu formál-internasionál, embaxadór sira sempre uza liafuan sira ne’ebé diplomátiku liu). Terseiru, cognitive speech (komunikasaun informativa) ne’ebé falante sira uza hodi esplika informasaun ida ho klaru, lójiku no sistemátiku, atu nune’e, ema bele komprende no to’o iha koñesimentu komprensivu kona-ba konseitu determinadu. Kuatru,  rhetorical speech (diskursu retóriku). Iha modelu ida ne’e, makdalek sira emprega liafuan ne’ebé bele manipula komportamentu ema seluk nian (ezemplu, iha kampañe nia laran, polítika nain sira ko’alia ho liafuan bé midar hodi dada povu atu vota ba sira). Kintu, methalingual, ne’ebé refere liu ba konseitu abstratu bé uza símbolu ka kódigu konsetuál (ezemplu: diskursu metafíziku no teolójiku sira kona ba Maromak). Sestu, poetic speech (diskursu poétiku). Iha modelu ne’e falante sira ko’alia ho maneira be pontensiál hamoris sentidu kona-ba beleza no arte nia.
Kuandu ita hanoin-hikas ba meiu komunikasaun hirak-ne’ebé autór aprezenta ona, kada modelu kontribui mós ba prosesu edukasaun ita-nian. Ko’alia kona-ba prosesu edukativu (atividade ensinu-aprendizajem), iha aspeitu tolu be signifikante loos ba dezenvolvimentu siénsia nian: primeiru mak aspeitu kognitivu, segundu mak aspeitu atitude (relasaun sosiál) no terseiru mak aspeitu abilidade prátika (skills). Liuhosi modelu komunikasaun sira be autór aprezenta iha parte anterior, dalen ka língua hola parte iha prosesu edukasaun, transmisaun abilidade nian (liuhosi cognitive speech, methalingual speech no rhetoric speech) no mós formasaun morál ema nian (liuhosi emotive speech, phatic speech, no poetic speech). Ho meiu ida simples ita bele dehan katak, dezenvolvimentu siénsia iha mundu tomak (no iha Timór espesialmente) só bele realiza, kuandu eziste língua ida-ne’ebé kualifikada ba prosesu transmisaun edukasaun nian.
3.2.   Kontribuisaun hosi Siénsia ba Língua
Bazeia ba investigasaun leksikál no literál sira be autór aprezenta ona, ita bele komprende siénsia nu’udar estudu ka produtu koñesimentu be mai hosi esforsu rasionál-intuitivu eh atividade obzervasionál-empírika ka sínteze hosi buat rua ne’e hotu dala ida, ne’ebé uza métodu konvensionál ida espesífiku no sistemátiku. Konsesaun ne’e mós hatudu ba ita katak siénsia hotuhotu sempre utiliza métodu espesífiku hodi dezenvolve ninia objetu própriu (ezemplu, sosiolojia ho métodu investigasaun kualitativu no kuantitativu).
Ko’alia kona-ba língua, ita koñese mós siénsia linguístika ne’ebé hala’o estudu kona-ba dalen sira. Simplesmente, ita bele dehan katak siénsia linguístika ne’e, estabelese duni língua rasik nu’udar objeitu iha nia investigasaun sientífika.
Haktuir Jos Daniel Pereira, iha kuadru mínimu linguístiku tolu (3) ne’ebé linguista utiliza hodi dezenvolve dalen hanesan siénsia linguístika jerál, sosiolinguístika no psikolinguístika.  Primeiru, ko’alia kona-ba siénsia linguístika-jerál, nia ajuda ita atu bele komprende didiak kona-ba aspeitu semántiku no letra hosi língua ida-nian, no mós bele intende regra gramátika, lista vokabuláriu, sentidu leksikál, liafuan fonétiku, sílaba no tóniku sira. Ita bele dehan katak siénsia linguístika-jerál ajuda ita atu bele halo klasifikasaun kona-ba natureza no karáter língua ida-nian no komprende relasaun konsetuál-sistemátika entre karáter sira-ne’e rasik.
Segundu, haree kona-ba siénsia sosio-linguístika, nia ajuda ita atu bele komprende komportamentu ka maneira komunikasaun hosi sosiedade ida. Liuhosi siénsia sosio-linguístika ita bele komprende língua ida la’os de’it hosi ninia sentidu leksikál, mas hosi mós ninia interpretasaun sosiál (sentidu sira-ne’ebé sosiedade konsidera nu’udar take for granted). Witgenstein liuhosi konseitu the game of language hatudu dimensaun interpretativa ne’ebé luan-tebes.
Terseiru, hanoin kona-ba psikolinguístika, siénsia ida-ne’e ajuda ita atu bele komprende sentidu hosi liafuan ida haktuir esperiénsia privada ema idaidak nian (hetan afeta hosi psikoanalista sira hanesan Sigmund Freud). Ne’eduni, psikolinguístika konsidera ema idaidak nia kondisaun histórika, komprensaun, edukasaun no interaksaun sosiál, nu’udar baze atu interpreta liafuan sira-ne’ebé makdalek sira emprega hodi komunika ba malu.
Ramu hosi siénsia linguístika balun be autór aprezenta ona iha leten, hatudu katak dezenvolvimentu efetiva-sistemátiku hosi língua ida, hetan mós influénsia no intervensaun maka’as hosi parte siénsia. Tamba ne’e, ita bele dehan katak siénsia (liuliu linguístika) relevante ba dezenvolvimentu língua nian.

4.      Konkluzaun no Sujestaun
4.1.   Konkluzaun
Argumentu sira-ne’ebé autór aprezenta ona liuhosi análiza literál-teorétika sira-ne’e, hatudu katak iha duni relevánsia entre língua no siénsia. Hosi parte ida língua sai baze fundamental ba prosesu transmisaun edukativa, ne’ebé afeta mós ba dezenvolvimentu siénsia nian. Iha parte seluk progresu siénsia nian mós afeta ba estudu no dezenvolvimentu língua nian. Tamba-ne’e, ita bele dehan katak entre língua no siénsia eziste relasaun mutual-resíproka.

4.2.   Sujestaun
Bazeia ba investigasaun literál be autór halo ona, iha sujestaun balu ne’ebé ita bele aplika iha ita-nia vida prátika hanesan tuirmai ne’e:
a)      Língua sai nu’udar sistema konvensionál ba prosesu transmisaun informasaun nian, liuliu ba prosesu ensinu-aprendizajem iha instituisaun edukativa sira. Ne’eduni, hakarak ka lakohi, governu tenke proporsiona polítika edukasaun ida kualifikada atu forma dixiplina mentál estudante Timór sira-nian hodi estuda língua ho didiak (liuliu dalen portugués no tetun).
b)      Iha situasaun Timór nian, ita presiza akordu jerál ida (uniformidade) hosi parte interessada (stakeholder) sira-hotu kona-ba sistema no padraun dalen tetun nian. Tanba atu intende malu ho diak, ita tenke iha vizaun ida hanesan kona-ba utilizasaun dalen tetun nian.
c)      Atu bele dezenvolve língua, liuliu dalen tetun, ita tenke utiliza siénsia linguístika ne’ebé haree duni língua nu’udar objetu estudu ida. Implikasaun prátika hosi konsiderasaun ne’e mak preparasaun rekursu umanu, liuliu linguísta sira, hodi dezenvolve ita-nia língua tetun ho meu ida sientífiku no sistemátiku.

BIBLIOGRAFIA

REFERÉNSIA PRINSIPÁL SIRA
Dott, Robert H. & Henry L. Batten, Evolution of the Earth (2nd edition). Pearson: New York, 2005.

Immanuel Kant, Methaphysische Anfangsgründe der Naturwissenchaft iha Immanuel Kant: Werke in Sech Banden diedit, hosi Wilhem Weischedel, Edisaun dalimak. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1998.

Owen, Robert. Language Development: an Introduction. Pearson: New York, 2008.

Sapir, Edward. Language, An introduction to the study of speech. Harcourt: New York, 2004.

Tallerman, M. & K. Gibson, The Prehistory of Language: When and Why did language evolve?,iha Edisaun Oxford Handbook of Language Evolution. Oxford University Press: London 2012.



DISIONÁRIU SIRA

Bussmann, Hadumod. Routledge Dictionary of Language and Linguistic. London: Tylor & Francis E-library, 2006.

Correia, Adérito José Guterres (Cs.). Disionáriu Nasionál ba Tetun Ofisiál. Instituto Nacional de Linguística: Díli, 2005.


REFERÉNSIA APOIANTE SIRA

Bloom, Benjamin. Taxonomy of Educational Objective. Longmans: New York, 1975.

De Vito, Joseph A. Human Communication. Paperback: New York, 2008.

Parera, Jos Daniel Linguistik Edukasional, edisi II. Surabaya: Penerbit Erlangga, 1997.

Sudaryanto, Linguistik, Esai tentang Bahasa & Pengantar Kedalam Ilmu Bahasa. Gajah Mada Universitas Press: Yogyakarta, 1985.




Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.