VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20161220

Alkatiri, ZEESM no OJE: Legalidade, Konflitu Interese no Inkompatibilidade Tuir Lei

Prezensa Prezidente Autóridade ZEEMS hanesan deputadu durante diskusaun OJE kada tinan: Ne’e infrasaun ba lei, konflitu interese no inkompatibilidade prevalese 

Prezidente Autóridade ZEEMS
Dr. Marie Alkatiri
Prezensa Prezidente Autóridade ZEEMS, Dr. Marie Alkatiri hanesan deputadu durante diskusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) kada tinan iha Parlamentu Nasionál (PN), hamosu preokupasaun públiku relasiona ho kestaun sira kona-ba legalidade, konflitu interese no inkompatibilidade tuir lei.

Iha mandatu lejizlatura datoluk, Dr. Marie Alkatiri eleitu nu’udar deputadu iha Parlamentu Nasionál (PN) hosi Bankada Fretilin. Mezmu nune’e, Deputadu Marie Alkatiri nunka partisipa iha sesaun plenaria sira seluk no/ka partisipa iha servisu Komisaun Espesializada Permanente sira iha PN, maibé so partisipa de’it iha plenaria ba diskusaun kona-ba OJE nian kada tinan.

Durante asume pozisaun nu’udar deputadu, Dr. Marie Alkatiri la ativu hanesan deputadu, fatin ne’e mós la iha subtituisaun hosi deputadu seluk hosi Bankada Fretilin, no pozisaun ne’e mamuk durante períodu lejizlatura datoluk nian, inklui bainhira asume kargu hanesan Prezidente Autóridade ZEEMS nian. Ne’e signifika mós katak Bankada Fretilin rasik lakon ona votu hirak ne’ebé elitór rihun balun depozita hela liuhosi Fretilin, tanba votu ne’e la-utiliza ho efetivu durante lejislatura datoluk no votu hirak ne’e bele konsidera saugate de’it.

“Kestaun sira hanesan ne’e, tuir loloos bele evita atu hatudu katak ema hotu respeitu prinsípiu sira ne’ebé hatur ona iha lei, liu-liu líder no figura sentrál sira hanesan Dr. Marie Alkatiri. Líder sira hanesan ne’e tenke husik hela buat di’ak ba ita nia sistema no nasaun no la’ós sai fali obstákulu ka dezafiu” dehan Luis de Oliveira Sampaio, Diretór Ezekutivu JSMP.

JSMP preokupa kestaun sira kona-ba “legalidade, konflitu interese entre pozisaun nu’udar deputadu ka membru órgaun lejizlativu no pozisaun nu’udar Prezidente ZEEMS ka membru órgaun ezekutivu durante diskusaun OJE.

Rasionalmente, tuir prinsípiu separasaun podér iha sistema demokrátiku, la iha lójika atu membru ezekutivu sai fali membru lejizlativu hodi aprova orsamentu ba nia-an rasik no fiskaliza nia-servisu rasik. Ne’e mak konflitu interese prevalese teb-tebes iha situasaun hanesan ne’e.

Pozisaun ne’ebé Dr. Marie asume mós kontráriu ho devér deputadu nian tuir Artigu 10 Lei Nú. 15/2009 kona-ba Rejimentu Parlamentu. Parlamentu Nasionál tenke foti medida sira tuir Artigu 8 Lei Nú. 5/2004 kona-ba Estatutu Deputadu sira nian no Artigu 7 (a) Rejimentu Parlamentu kona-ba deputadu ida sei lakon nia mandatu hanesan deputadu bainhira la partisipa iha reuniaun plenaria dala 5 tui-tuir malu.

JSMP mós observa katak inkompatiblidade ne’ebé define iha Artigu 13 1) letra d) Lei Nú. 5/2004 kona-ba Estatutu Deputadu la fó dalan ba deputadu ida atu asume kna’ar nu’udar reprezentante ezekutivu iha kargu públiku iha tempu ne’ebé hanesan.

Aleinde ne’e iha Artigu 15 alinea 1) letra b) Lei Nú. 3/2014 define katak Prezidente Autóridade ZEEMS hanesan Órgaun Ezekutivu Estadu no funsionáriu Estadu. Nune’e mós iha Artigu 20 alinea (1) no (2) Dekretu-Lei Nú. 5/2015 kona-ba Natureza no Nomeasaun ba Prezidente Autóridade ZEEMS nian prevee katak Prezidente Autoridade nu’udar órgaun ezekutivu no reprezentante másimu iha rejiaun ne’ebé responde ba órgaun soberania sira kona-ba ezersísiu ba nia-podér sira (alinea 1) no Prezidente Autoridade ne’e nomeadu hosi Prezidente Repúblika tuir proposta Primeiru Ministru nian (alineia 2).

Hanesan funsionáriu estadu ka funsionáriu públiku, Lei Nú. 8/2004 ne’ebé aprova Estatutu Funsaun Públiku nian (ne’ebé altera ho Lei Nú. 5/2009) iha Artigu 10 alineia (2) kona-ba konflitu interese, bandu atu funsionáriu públiku sira la bele iha interese ka involve iha organizasaun públika ka privada ne’ebé hamosu konflitu interese ne’ebé ligadu ho nia pozisaun ofisiál .

JSMP rekomenda ba komisaun G ne’ebé trata ba asuntu Étika deputadu sira nian atu elabora paraser ruma tuir Lei No. 5/2004 kona-ba Estatutu Deputadu nian no aprezenta ba plenaria atu halo apresiasaun no ezamina kestaun sira kona-ba hahalok sira ne’ebé la tuir lei (ilegalidade), konflitu interese no inkompabilidade. JSMP kondena maka’as aktu ignoránsia politika ida-ne’e, tanba PN husik hela prátika hirak ne’e la’o livre loos sein kestiona.

JSMP konsidera Parlamentu Nasionál pasivu liu durante ne’e no intensionalmente husik hela aktu inkomprimentu ne’ebé akontese hodi la foti medidas ruma hasoru deputadu ne’ebé la kumpri nia devér tuir Rejimentu no Estatuta Deputadu nian. JSMP konsidera katak hahalok ne’e mós la fó lisaun polítika edukativu ba públiku, liuliu ba jerasaun foun sira iha ukun aban-bain rua no sei hamosu de’it ejemónia hodi abuzu podér ne’ebé la tuir lei no kontra-produtivu ho interese nasionál.

KOMUNIKADU IMPRENSA
PARLAMENTU NASIONAL
20 DEZEMBRU 2016


1Lei Nú. 15/2009 kona-ba Rejimentu Parlamentu Nasionál http://www.mj.gov.tl/jornal/public/docs/2009/serie_1/serie1_no40.pdf
2Lei No. 3/2014 kona-ba Criacão a Região Administrativa Especial de Oe-Cusse Ambeno e estabelece a Zona Especial de Economia Social de Mercado, 18/06/2014; http://www.mj.gov.tl/jornal/?q=node/6670
3Dekretu-Lei Nú. 5/2015 kona-ba Estatutu Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse-Ambeno nian:
http://www.mj.gov.tl/jornal/?q=node/6571
4Lei Nú. 5/2009 ne’ebé altera Lei Nú. 8/2008 kona-ba Estatu Funsaun Públika.
5Lei Nú. 5/2004 kona-ba Estatutu Deputadu sira nian


Atu hetan informasaun liutan favór kontaktu direitamente:
Luis de Oliveira Sampaio
Diretór Ezekutivu JSMP



Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.