VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20161113

HADIA KUALIDADE INSTITUISAUN ENSINU SUPERIOR...

-->
HADIA KUALIDADE INSTITUISAUN ENSINU SUPERIOR TIMOR-LESTE:
Estratejia Merger, Diferensiasaun no Investimentu Publiku

Husi Estanislau S. Saldanha, Staf Hanorin DIT

Estanislau S. Saldanha, Staf Hanorin DIT
Papel instituisaun ensinu superior (IES) iha nasaun ida importante tebes hodi forma rekursu umanu nesariu ba dezenvolvimentu nasional. Nunee mos halo peskiza ho invensaun oioin hodi tulun hamosu, hariku, hadia no halao vizaun politika, planu estadu, no halo kontrola sosial hodi transforma sosiedade ho nasaun ida ba moris diak, dignu, kompetividade aas ho hametin identidade nudar povu ho nasaun. Existensia IES nasaun ida nian sei afetadu tebes husi fator internal (rekursu no estrategia), no fator eksternal hanesan politika governu konaba estabilisimentu ho akreditasaun IES, politika investimentu ho haforsa IES nasional, politika dezenvolvimentu kapital umanu, reforsa kapasidade nasional & papel IES nasional nian, no penetrasaun IES husi liur implika ba intensifika kompetisaun entre IES, nebee bele benefisia publiku (tanba publiku hetan oportunidade husi opsaun barak), maibe sai ameasa boot mos ba IES rasik. Iha natureza kompetisaun masivu entre IES sira bele ameasa boot ba kualidade, no iha tempu mediu ho naruk bele hamate IES balu, output IES barak la kualifikadu bele sai ameasa boot ba distorsia koezaun social no estabilidade nasional, sekarik problema nee la konsege jere didiak iha nivel makro-politika.
Papel IES Timor-Leste nian mos hanesan papel IES rai seluk, maski hasoru ambiente ho dezafiu la hanesan tuir karakteristiku Timor-Leste nian. Timor-Leste hasoru kuantidade IES ho nian kursu/departamentu nebee boot tebes (high supply) no menus prokura (low demand). Ohin loron IES akreditadu hamutuk 11 (UNTL, UNPAZ, UNDIL, UNITAL, DIT, IOB, ICR, IPDC, ICFP, ISC ho ETCI), ho non akreditadu ka sedauk tuir prosesu akreditasaun akademiku husi Agensia Nacional ba Avaliasaun ho Akreditasaun Akademika (ANAAA) hamutuk 7 (JSU, Institutu Siensia Saude, Institutu Filozofia, Seminario Maior, Akademia/Sentru Formasaun Polisia, ASTI, ho Institutu Jezuita nian), no posibilidade mosu tan seluk. Kursu ka departamentu iha IES akreditadu hamutuk 176 (seidauk tama ho kursu sira iha IES non akreditadu), no nee sei eksklui duplikasaun kursu iha IES sira. Iha sorin seluk, numeru populasaun iha Timor-Leste hamutuk 1.2 milaun, no numeru graduadu annual (average annual graduation rate) husi eskola sekundariu (ES) por volta 15,000-17,000. Husi nee, 45-50% mak projeta bele kontinua estudu iha nivel tuir mai, nunee implika ba IES ho kursu barak halao atividade akademika la tuir kapasidade nebee dezigna ona.      
High supply no low demand ba IES implika ba kompetisaun entre ensinu superior iha Timor-Leste makas tebes hodi hetan estudante, dosenti, jestor & ofisial administrativu kualifikadu no meritu (human resources), fasilidade adekuadu hanesan sala hanorin, laboratoriu, ofisina, biblioteka, ho asesu informatika (physical resources), osan investimentu ho operasional, osan eskola, doasaun ho fundu eksternal ba hanorin, peskiza, promosaun (financial and marketing resources). Nian konsekuensia mak IES barak hetan rendimentu no asesu ba fundu investimentu kiik ka limitadu, ultimamente sakrifika performansia ka kualidade, nebee la tuir ejijensia governu, sosiedade industria, ho merkadu servisu, no ameasadu la sustentavel, bainhira governu rigirozu implementa politika avaliasaun ho akreditasaun. Kualidade IES kiik sei fo implikasaun boot tebes ba sosiedade, bele sai fonte destabiliza nasaun, karik graduadu barak no absorve merkadu kiik (high output and low market absorption) nebee kontinua akumula tinan-tinan, no hamenus produtividade no kompetividade nasaun nian.
Atu hadia kualidade, extende vantazen kompetetivu no atinzi sustentabilidade, IES bele adopta estrategia sira hanesan instituisaun rua ka liu no nian kursu bele integra hamutuk sai ida (merger strategy), halo aliansa hodi dezenvolve no uza rekursu hamutuk (alliance strategy), kosentra iha area nebee la hanesan, unik, kualidade diak, value added boot no defisil atu imita husi instituisaun sira seluk, no hetan apresiasaun diak husi entidade hotu (differentiation strategy), kustu baratu maibe kualidade diak tanba efisiensia no kontrola kustu (cost leadership), no servis nebee diak iha termu hanorin, fasilidade no tulun hodi satisfas interese konsumidor (service strategy). Kombinasaun estrategia sira nee tuir fator internalidade, eksternalidade ho politika reguladora no investimentu boot estadu nian ba IES sei tulun instituisaun edukativu sira nee hetan vantazen kompetetivu nebee sustentavel (sustainable competitive advantage) no kualidade aas. Tanba fator internal (rekursu ho estragia) ho eksternalidade (politika governu konaba akreditasaun, estabilisimentu IES nebee rigirozu, prezensa IES husi rai liur, kresimentu IES ho rivalidade kompetisaun iha low demand ba IES) sei influensa makas tebes ba kualidade no sustentabilidade IES nian.   
Hare husi anatomia IES iha Timor-Leste, nebee nian karateristiku ida mak “high supply” no “low demand”, limitasaun rekursu hanorin, estudante rejista barak (high input), estudante sai barak (high drop out rate), estudante gradua oituan ho kualidade limitadu (low output and low skill), no abzorve merkadu ba graduadu limitadu (low labour market absorption) implika tebes ba kualidade no sustentabilidade operasaun IES. Nunee importante tebes IES hamutuk ho governu elabora no formula estrategia ida mais viavel tuir natureza nee no adopta estrategia industria-differentiation and low costs (Porter Generic Strategy) integradu ho haforsa rekursu interna (resource-based strategy) hodi asegura kualidade ho sustentabiliza operasaun IES nian. Estrategia merger no diferensiasaun nebee komplementa ho investimentu boot husi fundu eksternal, bele husi governu ka seitor privadu, nebee fo tuir nivel aproveitamentu, progresu no kualidade (performance-based funding) hanesan opsaun diak no todan, maibe viavel liu hodi asegura vantazen kompetitivu nebee kontinuada (sustainable competitive advantage) no kualidade-performansia IES Timor-Leste nian.
Iha nivel politika, estratejia merger no diferensiasaun nee bele halao liu husi rejime estabilismentu, avaliasaun ho akreditasaun hodi rekere ba IES atu performa iha nivel kualidade dezignadu (designated quality and performances) nebee aas tuir kondisaun Timor-Leste nian, maibe mos iha range minimum kriteria kualidade ho best practices rai seluk nian hodi posibiliza kompetividade ho transferibilidade kapasidade ho output (jestor, dosenti, estudante, graduadu ho publikasaun sientifiku) IES TL nian ba IES ho merkadu servisu domestika ho rai seluk. Politika nee tenki implementa rigirozu, justu, meritu no akuntavel, maibe tenki hetan suporta politika husi organ estadu, partidu politiku ho entidade interesadu hotu (stakeholders) tanba nee interese komum estadu nian. Bainhira iha periodu balu (tinan tolu ka haat), IES nebee la konsege priense kriteria kualidade ka performansia nebee dezignadu ona, governu bele fasilita hodi halo merger no hahu introduz estrategia diferensiasaun IES iha nivel institusional ho kursu. Maibe antes introduz estrategia merger no diferensiasaun, fator importante nebee tenki halo uluk mak determina numeru IES iha TL tuir kuantidade ho kresimentu populasaun nebee ligadu ho trend kresimentu numeru estudante ES hanesan input IES nian ba oin. Hare husi data iha leten, nebee ohin loron, iha high supply no low demand, kresimentu populasaun, no rekursu hanorin & aprende, formasaun no investigasaun siensifiku nebee limitadu (dosenti, jestor, ekipamentu, fasilidade, osan ho konektivitas eksternal), ideal tebes Timor-Leste iha deit IES masimu lima (5) nebee konstitui husi universidade tolu (3) no institutu rua (2) ka universidade rua (2) no institutu tolu (3) iha faze dauluk re-estrurizasaun IES hodi haforsa kualidade no hametin sustentabilidade operasaun hodi haforsa papel IES iha Timor-Leste ba interese dezenvolvimentu nasional, no haforsa identidade nasional.  
Atu estimula diskusaun konaba hadia kualidade IES iha Timor-Leste, autor hatoo eskenariu ho proposta hanesan tuir mai:
Dauluk, implementa estrategia merger ho diferensiasaun Institusional. Iha kontekstu nee, merger IES bele halao hanesan: (1). UNTL, Institutu Siensia Saude, Akademia Polisia, Institutu Defeza (IDN), UNITAL ho UNDIL bele integra hamutuk hodi sai universidade estatal Ida. (2). UNPAZ nafatin nudar universidade privada tanba nian rekursu rai, uma, dosenti, fasilidade diak no barak ona. (3). ICR, ICFP Baucau, IPDC, Institutu Filozofia Fatumeta sai ida deit nudar universidade Katolika tanba instituisaun sira nee harii husi instituisaun igreija katolika nian (4). DIT sai institutu privada ida tanba reskursu, dosenti, fasilidade adekuadu, no hetan skor akreditasaun boot (100%) no bele konsentra iha teknolojia no engineria. (5). IOB nafatin tanba iha dosenti, fasilidade, propriedade mesak no hetan akreditasaun ho skor boot (100%) no bele konsentra iha jestaun ho komersiu. (6). IES sira hanesan ISC, ETCI, ASTI bele merger ho IOB ka DIT. Nunee iha Timor-Leste sei iha instituisaun ensinu superior lima (5) deit nebee kompostu husi universidade tolu (3), no institutu rua (2). Bele iha opsaun merger seluk, maibe tenki iha formula ida katak IES iha TL lima (5) deit. Atu diferensia universidade ho institutu, maka universidade konsentra barak liu iha filozofia siensia nian iha area oioin hodi produs siensia no invesaun, no institutu konsentra barak liu iha siensia aplikada hodi produs ema professional nebee nesesariu ba dezenvolvimentu nasional. Nunee kurikulu kursu sira iha universidade ho institutu dezeina hodi hetan learning outcomes tuir filozofia ida-idak nian nee.   
Daruak, implementa estrategia merger iha nivel kursu ka departamentu. Ohin loron IES iha Timor-Leste oferese kursu ka departamentu barak no hanesan, maibe rekursu hanorin limitadu hodi asegura kualidade. Atu konsolidiza rekursu, no asegura kualidade, kursu sira iha IES mos presiza merger. Atu implementa merger kursu ka departamentu, tenki determina uluk IES hira maka bele oferese kursu ida  nebee hanesan, nunee la bele multiplika kursu iha IES barak-barak. Tetu husi proposta autor nian, depois faze merger institusional, no IES hela lima (5) deit iha TL, maka autor mos propoin masimu kursu ida nebee hanesan so oferese deit iha IES tolu (3), no la bele liu nee. Nunee bele estimula kompetisaun, no mos konsolidiza limitasaun rekursu aprende-hanorin iha Timor-Leste. IES ida bele espesializa no konsentra iha kursu nebee nian iha rekursu diak no kapasidade atu oferese diak. Depois pasu nee, foin mak halo merger ba duplikasaun kursu sira nebee iha tuir valor akreditasaun programatiku nebee sei halo. Kursu iha IES nebee valor akreditasaun kiik bele integra ba kursu iha IES nebee hetan skor boot.       
Datoluk, merger institusional no kursu halo ona, governu ho seitor privadu bele investa makas hodi asegura kualidade IES. Investimentu nee prioritiza hodi hadia kualidade dosenti, kurikulu, fasilidade, ho jestaun. Dosenti tenki doutoradu no abilidade teknika (domina materia espesializada, halo peskiza, publikasaun no konsultoriu profesional iha nian area, no hatene rezolve problema uza aprosimasaun multi-disipliner, no hatene antisipa trend oioin tuir evolusaun iha nian metodu hanorin no avaliasaun) (Technical skills), abilidade komunikasaun ho hanorin, no kualidade hahalok ho moral diak (soft skills). Grau akademiku boot la signifika nian sai dosenti diak, no integridade pesoal ho moral diak. Kombinasaun technical skills ho soft skills diak sei hamosu dosenti ida iha kualidade no integridade diak hodi hanorin no transfere matanek ba estudante. Atu alkansa mak haruka dosenti sai ba liur hodi aprende, no lori dosenti husi liur mai iha IES Timor-Leste hodi transfere nian matenek ba dosenti Timor oan. Investa makas mos iha fasilidade hanesan laboratoriu (material ho ekipemanteu tuir rasio estudante), ofisina, sala hanorin, biblioteka (espasu, livru, jurnal sientifiku, ho jornal, ICT), kafetaria, fasilidade ICT, “fatin reflesaun ho halimar (interasaun), fasilidade disportu, parke, fatin konvensaun/konferensia. Importante mos investa makas iha kurikulum no jestaun. Realidade hatudu IES barak iha kurikulu, dosenti no fasilidade diak, maibe jestaun mak fraku nebee afeta tebes kualidade IES.          
Dahaat, Presiza korazen, good will ho political will husi governu, organ estadu, partidu politiku, no iIES hotu hodi hare iha perspetiva nasaun nian interese ho bem estar komum. Nunee dudu duni IES sira iha Timor-Leste ba kualidade, kompetividade aas, no nian graduadu sira laos deit iha abilidade hodi kompete deit iha Timor-Leste maibe mos iha rai ka nasaun seluk. Nunee mos IES sai motor importante hodi dudu ekonomia Timor-Leste husi natural resource-based economy (oil and gas) ba fali service-based economy nebee industria turizmu (tourism), edukasaun (edu-tourims), saude (medi-tourism), agrikultura (agro-tourism) ho finansa sai pilar importante nebee kualidade ema, siensia, teknolojia no inovasaun sai fundamentu ba dezenvolvimentu seitor sira nee.
Reforma IES liu husi estrategia merger ho diferensiasaun presiza mos integra ho reforma fiscal, seitor publiku, kombate inefisiensia & korupsaun. Lider nasaun & lider politiku ho entidade hotu tenki iha korazen, political will ho good will tulun halo reforma sira nee. Nunee bele asegura IES sira iha Timor-Leste iha kualidade duni, vantazen kompetitivu diak ho aas, no tulun nasaun ho povu ba diak liu husi formasaun kapital umanu nebee kualidade aas, no hamosu produtu intellectual capital barak husi hanoin, kreatividade, prokura sientifiku, invensaun no inovasaun oioin. ***

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.