VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20131106

Mekanismu Koordenasaun Servisu Entre CAC-MP, Hódi Kombate Korrupsaun iha Timor Leste

Mekanismu Koordenasaun Servisu Entre CAC-MP, Hódi Kombate Korrupsaun iha Timor Leste

Husi: Emilio F. Quintas

Funsaun ida husi kualker lei ne’ebé orgaun estadu halo iha Timor Leste, em prinsipiu  atu regula kona-ba  asaun ka hahalok ne’ebé bele no la bele halo, hó ninia sansaun pena no disiplinar. Tanba iha prinsipiu legalidade penal, katak labele penaliza ema ida ninia hahalok sai krime, bainhira seidauk iha lei ida maka  define hahalok ne’e sai krime “ Nulum delictum nula poena sinie pravie lege poenali” . Tanba ne’e, estadu liu husi ninia instituisaun hanesan Polisia Nacional Timor Leste (PNTL-Servisu Investigasaun Kriminal), Comissaun Anti Corrupsaun (CAC-Investigador sira), Procuradoria Geral Republika (Ministeriu Públiku-prokurador/a sira) no Tribunal - Juiz sira, ne’ebé núdar implementador ba leis, tenke serteza.

Funsionamentu lei ka legal hanesan forma ida atu aplika, iha faze realizasaun no implementasaun leis. Liga  ba krime korrupsaun tuir Lei No 8/2009, 15 Jullu kona-ba Commissaun Anti corrupsaun (CAC), iha artigu 5 pontu 2 iha alinea (a) to’o (m) kona-bá kompetensia comisaun nian hanesan Orgaun Polisia Kriminal especializada ba krime korrupsaun  ne’ebé hó forma oi-oin, hanesan pekulatu, abuzu poder, tráfiku influénsia no partisipasaun ekonómika iha negósiu.

Iha prosesu tratamentu kazu krime korrupsaun tenke iha koordenasaun servisu extra entre Polisia Kriminal (investigadores CAC) hó Ministeriu Públiku (MP-Prokurador/a tutela). Basá, importante atu determina rapidamente sobre  kazu krime korrupsaun hó nune’e bele lori ba iha audensia julgamentu, ka lae? Tanba, krime korrupsaun hanesan mós extra ordinary crime ou the mother of all crimes, ne’ebé presiza mós hetan tratamentu extra ordinaria, mesmu seidauk iha lei espesifiku kona-ba prosesuais refere.

Iha parte seluk, atu implementa leis hó serteza, posizaun Polisia Investigasaun Kriminal, Investigadores CAC halo  dilijensia no investigasaun, MP (prokurador sira) iha kompetensia absolutamente hódi halo akuzasaun, iha kontestu ne’e importante teb-tebes hódi realiza lei In Concreto . Signifika,  realiza lei In Concreto,  fenomena ne’e la’os tribunais (juiz sira deit), maibé inklui mós definisaun hósi prestasaun  atendimentu ba servisu, intermus  ba iha implementasaun lei sira.

Tanba ne’e, Polisia Investigasaun Kriminal, Investigador CAC no prokurador sira hanesan tekniku professional ne’ebé servisu iha instituisaun publiku atu implementa lei sira ne’e, basá instituisaun hirak ne’e iha sistema judisial, ne’ebé sira nia  papel  fundamentu hódi bele realiza lei In Concreto.

 Prosesu atu determina kazu krimi korrupsaun ida, iha sentidu katak investigasaun tenke kompletu, tanba rezultadu investigasaun kriminal no dilijensia  ne’ebé hala’o husi investigador CAC  ne’e importante tebes ba MP nomós linha koordenasaun servisu entre Investigador CAC  ne’ebé kaer kazu hó MP (prokurador/a tutela ba kazu), atu nune’e  MP  bele halo  akuzasaun no bele rejistu ka submete ba iha tribunal hódi halo prosesu julgamentu. Tanba ne’e, importante tebes komunikasaun entre Investigador ne’ebé kaer kazu hó prokurador/a tutela ba kazu refere. Maske, bazeia ba artigu 132 Lei-Inan Timor Leste hakerek ona, katak MP reprezenta estadu hódi halo asaun penal “Prinsipiu Dominius Litis”.

Em prinsipiu, investigasaun kriminal ba kazu korrupsaun  ne’ebé hala’o husi investigador CAC,  hanesan atividade  atu halibur provas kona-ba krime no sé mak autor principal hósi krime refere. Enquantu  akuzasaun ne’ebé  halo husi MP, ne’e oinsá para ema ne’ebé komete krime, atu husu ninia responsabilidade bainhira kazu ne’e MP submete ona ba tribunal hódi halo audensia julgamentu. Purtantu,  ba iha implementasaun  sistema justisa kriminal integradu realmente atu realiza implementasaun lei hó kontinuidade. Tanba ne’e, iha prosesu inkeritu ba arguidu/a sira, investigador tenke iha kapasidade  atu hatudu provas ka evidensia, ho nune’e nomós, antes  MP halo akuzasaun, tenke garantia katak relatoriu investigasaun ne’e priense duni elementu krime objektivu no elementu krime subjektivu, para akuzasaun ne’e labele hetan absolveisaun hósi tribunal.

Mekanismu koordenasaun servisu, entermus investigasaun ba kazu krime/krime korrupsaun entre Posilia Servisu Investigasaun Kriminal no Investigadores CAC hó MP (prokurador/a tutela), importante tebes. Tanba Polisia atu hatene katak krime ida akontese iha terrenu bazeia ba Dekreto-Lei No.13/2005, hósi Kodigu Prosesu Penal (KPP), ne’e bele  hahú husi kualker sidadaun naran ida hato’o denunsia kona-ba krime publiku (korrupsaun) ba iha  postu polisial ka ba MP, bazeia ba artigu 213 husi KPP. Rezultadu husi informasaun ne’e, maka Investigador bele halo auto-nutisia kriminal ka halo Auto Partisipasaun no informa kedas ba MP hódi analiza no halo konkluzaun, para bele delega kompetensia servisu investigasaun ba iha Polisia Investigasaun Kriminal/Investigador CAC hódi halo prosesu dilijensia no investigasaun. Iha prosesu investigasaun ba kazu krime korrupsaun, investigadores CAC no Procurador tutela ne’ebé kaer kazu ne’e, tenke akompaña nafatin prosesu investigasaun refere, hó nune’e bainhira Procurador tutela  atu elabora prosesu akuzasaun la hasoru difikuldade ruma.

Emilio F. Quintas 
Dosente Fakuldade Direitu Univ. Dili

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.