VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20120912

Diskursu PM Xanana Gusmao iha Aprezentasaun Programa V Governu Konstitusional iha Parlamentu Nasional

DISKURSU 

SUA EXELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU KAY RALA XANANA GUSMÃO NIAN IHA OKAZIAUN APREZENTASAUN

PROGRAMA V GOVERNU KONSTITUSIONAL
IHA PARLAMENTU NASIONAL

Parlamentu Nasional, Díli
12 Setembru 2012

Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Suas Exelênsias
Señores Deputadus

Karus kolegas, membrus Governu

Señoras no señores,

Tanba ha’u rasik mai husi IV Governu Konstitusional, mak ho hakraik-an, lori V Governu Konstitusional nia naran, ha’u aprezenta ba Vosa Exelênsia, Señor Prezidente, no ba distintus deputadus iha Uma-Fukun ida ne’e, ami-nia respeitu boot ho ami-nia votus sinserus ba III Lejislatura, ida nebé sei nakonu ho susesus, ba timoroan tomak nia moris-di’ak.

Maski ho progresus boot, nebé ita hetan ona, iha tinan sanulu nia laran, no liu-liu iha tinan tolu dahikus ne’e, ita hotu hatene kona-ba Nasaun ne’e nia nesesidades prementes, ka urjentes, ho mós difikuldades nebé timoroan tomak hasoru loroloron.

Tinan ida ne’e, ita selebra duni vitórias ki’ik balun ba ita nia país. Ita selebra 10º Aniversáriu Restaurasaun Independênsia, ita selebra mos realizasaun eleisoens prezidensiais no lejislativas, nebé hala’o ho klima hakmatek ho forma livre no demokrátika. Ita sei selebra, iha dia 28 de-Novembru, tinan atus ida (100) revolta Manufahi.

No, importante atu ita dehan, katak ita selebra mos vizitas husi altus dignitárius (polítikus no relijiozus), nebé hakarak mai duni koñese realidade ita-nia país nian no, liu-liu, fó testemuña kona-ba klima ho paz, estabilidade no konfiansa iha futuru, ne’ebé ohin-loron ita hetan daudaun.

Nuné mós, Ita mos sai nudar kazu susesu ida, iha nível internasional. Timor-Leste, ohin-loron, aleinde benefisia ho paz no estabilidade, benefisia mos ho ekonomia ida ho kreximentu buras tebes, keximentu nebé reflete, daudaun ona, iha melhoria jeral ba Povu nia moris.

Líderes país ne’e nian, líderes instituisoens Estadu nian tomak, iha dever moral atu servisu ba dezenvolvimentu Timor-Leste, no servisu maka’as liu-tán hodi hadi’a ita-nia povu nia kondisoens moris.

Ne’e mak kompromisu preliminar V Governu Konstitusional nian.

Lori país ne’e, ba fortalesimentu Estadu nian nebé diak liu, no ba harii bazes dezenvolvimentu nasional nebé metin - ne’e mak objetivus prinsipais ba governasaun ida né.

Agora, no iha ona tempu paz, ita iha planu ida ba futuru.

Ita iha objetivus ho metas konkretas atu transforma Timor-Leste sai país ida ho rendimentus médius-altus, hodi kria oportunidades ba ema hotu-hotu ho forma justa no inkluziva, hodi nuné permite kreximentu ekonomia ida, nebé dinâmika no bele kria empregu.

Ita-nia vizaun ba país ida ne’e, maka vizaun koletiva Povu timor tomak nian, vizaun ne’ebé hateten klaru iha Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu 2011-2030, nebé hakarak katak ita-nia populasaun tenke saudável, instruída, segura no auto-sufisiente kona-ba ai-hán no ho asesu ba justisa ho beins i servisus esensiais.

Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional

Exelênsias
Distintus Deputadus
Señoras no Señores

Ho mos sentidu responsabilidade nebé boot tebes, mak ohin, ha’u mai aprezenta ba Vosa Exelênsia, Señor Prezidente, no ba distintus Deputadus, programa V Governu Konstitusional nian, ba tinan lima oin mai.

Haré tuir Planu Estratéjiku, programa V Governu Konstitusional nian, aleinde halo planus konkretus kona-ba buat nebé, presiza atu halo iha kurtu prazu (iha tinan lima oin mai), hatama mos estratéjias médiu prazu nian (tinan lima to’o sanulu), hodi kaer nafatin objektivus longu prazu nian (tinan sanulu to’o ruanulu).

Atu halakon pobreza extrema, katak moris-kiak rabat rai, no atu hetan susesu ba ita-nia país, buat sira né depende, oras ne’e duni, ba ita-nia kapasidade atu implementa planu nebé trasa ba dezenvolvimentu nasional.

Ho razaun ida ne’e, mak ami mai, iha Parlamentu Nasional, aprezenta Programa ida, nudar rezultadu, husi koñesimentu nebé kle’an kona-ba ita-nia povu nia nesesidades, ho laran nakloke atu simu ita-boot sira-nia kontribuisoens, hodi nuné Programa V Governu Konstitusional nian, bele sai hanesan Programa timoroan tomak nian.

Tanba ne’e, no antes-de halo aprezentasaun ba programa, ha’u apela ba ita-boot sira atu konsidera buat sira nebé tuir mai:

Primeiru – La ós timoroan atus lima ka atus nén, mak konkista ita nia Independênsia - maibé Povu tomak. Tanba ne’e mak, sei la ós timoroan atus ida-resin, sura ita hotu nebé hamutuk iha plenária ida ne’e, ita mesak, mak sei konsege hatuur Timor-Leste, iha dalan nebé irreversível, katak tenki ida né duni, ba dezenvolvimentu - maibé sosiedade tomak.

Tanba razaun ida ne’e, presiza duni atu organizasoens sosiedade siviil, partidus, organizasoens naun-governamentais, Igreja ho konfisoens relijiozas siraseluk, setor privadu no ajentes ekonómikus ho instituisoens Estadu tomak, hotu-hotu bele partisipa ativamente iha implementasaun ajenda estratéjika dezenvolvimentu nian.

Timoroan tomak – jovens, adultus ho idozus, mane ho feto sira – sei halo parte integrante iha prosesu dezenvolvimentu. Sei bolu Timoroan tomak, nebé bele halo buat ruma ba Nasaun ida ne’e, atu partisipa ho idaidak nia esforsu no nia servisu.

Segundu – Planeamentu, knaar ida nebé difísil, liu-liu bainhira iha prioridades barak no oioin deit. Halo planu kona-ba dezenvolvimentu nasional, hanesan halo jestaun ba dezafius, ka sasadik, nebé kompleksus duni.

Maski ita-hotu hatene dalan nebé ita hakarak hatuur ba país ida ne’e, nia dezafiu mak oinsá bele prevee meius atu hala’o, ho formas oin-sá hala’o, hodi bele iha probabilidades nebé bot liu, atu konkretiza ita-nia objectivus.

Ita hatene katak, sei la-bele tau matan ba prioridades hotu-hotu, no mos, ita iha hatene katak ita-nia rekursus finanseirus, umanus no lojístikus, sei limitadus duni.

Ita labele hasees-an husi sirkunstânsias reais, husi ita nia pontu-de partida. Ita-nia rekursus umanus espesializadus nebé sei kuran duni, ita-nia setores produtivus nebé estagnadus, ka la book-an, no dependênsia ba reseitas husi setor petrolíferu – reseitas nebé tenke prezerva didi’ak ba jerasoens aban-bainrua nian, maibé tenke mós investe ba agora – ligadu, dala barak, ho ita-nia kultura rasik, ho ita-nia mentalidade, no liu-liu ho ita-nia istória demokrátika nebé sei nurak, buat hirak ne’e hotu maka sai hanesan entraves, ka sasatan, ba dezenvolvimentu.

Terseiru - Aprezentasaun Programa Governu nian ne’e, sai hanesan primeiru ezersísiu III Lejislatura nian, nebé ezije reflexaun konjunta kle’an ida. Ami nakloke ba diálogu di’ak ho reprezentantes Povu nian tomak, iha Parlamentu Nasional ida ne’e, tantu husi parte koligasaun parlamentar, nuné mós husi opozisaun. Ami konta ho debate demokrátiku, kona-ba opsoens ho desizoens polítikas, ami konta ho fiskalizasaun nebé forte no ho aprezentasaun propostas alternativas, ho forma krítika no konstrutiva.

Ita nunka bele haluha katak, politikamente, iha kontribuisaun nebé fó ba solusaun problemas nasionais nian, la iha vensedores ka vensidus, ka ema balun manán, ema balun lakon. Iha mak, ‘mais de um milhão de timorenses’ ka timoroan liu tokon ida, nebé bele hetan liután liberdade, seguransa, estabilidade, tolerânsia ho kondisoens moris, nebé di’ak liu... husi desizoens polítikas nebé ita hotu hasai.

Tanba né, mak halo planu ho forma nebé koerente, sustentada no responsável, sempre fó probabilidade susesu nebé boot liu, no Programa ida ne’e, nebé ohin ami aprezenta, reflete tebes duni vontade ida ne’e.

Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Exelênsias
Distintus Deputadus

Señoras no Señores

Dezenvolvimentu kapital sosial hakarak hatuur pessoa humana, ka ita-ema, ás liu interese sira seluk. Valoriza timoroan hotu, ne’ebé hanesan rikusoin loloos Nasaun ne’e nian, signifika harii Nasaun ida nebé justa no dezenvolvida.

Ami komprometidu atu hasa’e ba ás, kualidade no asesu ba saúde, ba edukasaun, ba formasaun profisional, ba informasaun, ba justisa sosial no ba kultura.

Ita se investe iha setor saúde no iha nível institusional, ne’ebé abranje jestaun, apoiu no rekursus, atu nune’e prestasaun servisus saúde bele hala’o ho efisiênsia, profisionalizmu no seleridade, ne’ebé ezije.

Governu sei introduz lejislasaun foun ba setor ne’e, no sei tau matan ba instituisoens nebé bele presta kuidadus ho kualidade, inklui servisu privadu saúde nian, ida nebé sei halo parte integrante husi sistema nasional saúde, no mós ba iha provizaun medikamentus esensiais, sistemas diagnóstiku to’o fornesimentu raan.

Kapasitasaun Institutu Nasional Saúde, kontrolu nebé efikaz ba farmásias ho lojas retalhu sira seluk, programas kuidadus saúde domisiliárius ho provizaun ambulânsias ho sistemas komunikasaun adekuadus, sei kontribui mos atu fortalese setor ida ne’e.

Melhoria iha setor saúde implika investimentu nebé maka’as iha rekursus umanus, inklui médikus, enfermeirus, parteiras ho téknikus laboratóriu, no iha infra-estruturas saúde, hahú husi reabilitasaun no konstrusaun Postus Saúde iha país tomak, to’o reabilitasaun sentrus komunitárius saúde no expansaun ba Hospital Nasional ho hospitais referênsia lima.

Inisiativas sira seluk, nebé relasiona ho promosaun saúde jeral, hanesan programas nutrisaun, liu-liu ba labarik ho inan sira, programas vasinasaun, asesu ba bee-hemu no saneamentu báziku ho edukasaun ba prevensaun kona-ba moras, sei tama hotu iha liña atuasaun estratéjika Governu nian.

Saúde materna ho saúde infantil, liu-liu kona-ba redusaun taxa mortalidade infantil, sei kontinua hanesan prioridade ida hotu. Ne’e, só bele halo liuhusi dezenvolvimentu polítika abranjente saúde infantil nian, hodi hadi’a kuidadus preventivus no integradus, inklui habelar servisus vasinasaun no aumenta maka’as kobertura imunizasaun ba poliomielite, sarampu, tuberkuloze, difteria ho hepatite B, hodi nuné bele kumpri Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu nian.

Iha setor da edukasaun, ami kompormete-an atu hadi’a la ós de’it kondisoens eskolares, hanesan salas-de-aula, mobiliárius ho materiais ensinu, maibé mos sei hadi’a kualidade edukadores sira nian, hodi investe di’ak liután iha formasaun ba professores ho téknikus edukativus sira seluk.

Ami sei revê kurríkulus nebé dezajustadus ho ita nia realidade, hodi revê mós sistema interasaun profesor-alunu, atu nuné alunus sira bele hetan aproveitamentu eskolar nebé di’ak liu, hodi atinji meta eskolaridade obrigatória, no aumenta kualidade aprendizajem, nebé tenke sai hanesan sinónimu husi evolusaun inteletual labarik sira nian, atu permite katak, iha futuru, iha duni jovens nebé preparadus liu no ho kbiit, atu partisipa iha dezenvolvimentu país.

Governu ida ne’e sei regula nia atuasaun, iha ensinu pré-eskolar no báziku, kaer ba prinsípiu inkluzividade, atu nune’e la iha labarik timoroan ida bele hasoru desvantajen ka la hetan oportunidades hanesan, tan de’it nia la bele hatene, ho nia lian-inan rasik, buat ne’ebé edukador hateten, iha nia primeirus anus, tur iha banku eskola.

Ensinu sekundáriu, sei fahe ba eskolas sekundárias jerais, nebé vokasionadas liu ba preparasaun alunus atu bele kontinua estudus superiores, no eskolas sekundárias téknikas, nebé sei prepara alunus sira atu tama iha merkadu trabalhu ou atu bele iha asesu ba ensinu superior tékniku.

Governu sei promove mos setor politékniku no universitáriu, nebé efikaz, hodi kria oportunidades ba Rai doben ne’e nia oan sira. Ho objectivu ida né, liu-husi Ajênsia Nasional ba Avaliasaun ho Akreditasaun Akadémikas, sei impoen, gradualmente, padroens ho kritérius nebé bele garante kualidade ensinu superior, no mos sei dezenvolve parserias ho instituisoens ensinu superior nian, atu asegura jestaun no koordenasaun nebé di’ak liu, ba universidades sira. Governu sei kontinua enkoraja instituisoens privadas ensinu superior nian, atu hadi’a sira-nia kualidade ensinu no sei tulun, iha buat nebé presiza, atu bele satisfaz padroens nebé ita hotu hakarak.

Governu, durante tinan lima mai né, sei hahú ho estabelesimentu Institutus Superiores Politéknikus iha setores estratéjikus, hanesan: Engenharia iha Suai, Servisus Turizmu no Hotelaria iha Lospalos, Agrikultura nian iha kosta-sul ho Akademia Peskas ida, iha kosta-norte.

Hanesan estratéjia fundamental ida mós, husi Governo, maka, iha médiu prazu, sei alarga UNTL, núdar instituisaun vital ida ba dezenvolvimentu ita-nia kapital umanu, ba fakuldades hitu. Fakuldades, ba Agrikultura, ba Enjeñaria, ba Siênsias no Teknolojia, ba Medisina ho Siênsias Saúde, ba Ekonomia ho Jestaun, ba Edukasaun, Artes no Umanidades ho ba Direitu no Siênsias Sosiais, mak sei hametin sistema nasional ensinu superior ho kualidade, ho padroens kualidade mós, bele rekoñesidus iha nível internasional.

Apoia dezenvolvimentu kapital umanu, la rezume los de’it ba sistemas formais edukasaun ho formasaun. Governu sei kontinua promove ensinu rekorrente no aprendizajen ba vida tomak, hodi kontribui mos ba erradikasaun analfabetizmu, liu-husi kontinuasaun programas nebé hetan duni susesus, no liu-husi estabelesimentu 65 Sentrus Komunitárius Aprendizagem nian.

Ami sei implementa Kompromisu Nasional ba Formasaun, atu garante katak alunus sira, mesmu ke husik tiha ona eskola, bele iha asesu ba programas formasaun, nebé akreditadus no sei finansiadus. Formasaun né, hatutan ho programa nasional estájius ida, sei permite jovens sira sai kualifikadus, hodi bele tama iha merkadu trabalhu ou atu bele sente motivadus atu loke sira-nia negósiu rasik.

Sei iha âmbitu polítika formasaun profisional no empregu, ami sei investe liu-liu atu fó kualifikasoens ba jovens, iha áreas estratéjikas dezenvolvimentu nian hanesan indústria petrolífera, agrikultura, turizmu no konstrusaun siviil. Estratéjia ne’e, inklui formasaun ba formadores, dezenvolvimentu infra-estruturas ho instalasoens ba ensinu no aprendizagem teóriku-prátika, ho ligasaun entre sentrus formasaun ho setor privadu.

Señoras no Señores

Polítika justa kona-ba dezenvolvimentu nasional, mak polítika ida nebé iha mós impaktu ba sidadauns vulneráveis liu. Governu sei kontinua apoia ita-nia labarik sira, feto sira nebé iha risku ba abuzu, famílias ne’ebé kiak, idozus no, klaru, ita-nia heróis Kombatentes Libertasaun Nasional nian.

Nune’e, ami sei revê Lei kona-ba Estatutu Kombatentes Libertasaun Nasional no sei estabelese Konselhus Kombatentes, hahú husi Distritus, hodi bele salvaguarda kredibilidade iha verifikasaun no validasaun ba rejistus, no finalizasaun prosesus sira nebé hetan reklamasaun ka kontestasaun.

Ami sei kontinua mos fó apoiu finanseiru ba Kombatentes Libertasaun Nasional no fó bolsas estudu ba sira-nia oan ho ba Mártires sira-nia oan, hodi fó prioridade ba sira nebé desfavoresidus liu.

Ho perspetiva katak, Estadu iha obrigasaun konstitusional atu defende sosiedade ida nebé justa liu, hodi fó ba ema hotu-hotu oportunidades ba realizasaun pessoal, mak Governu sei desenvolve mekanizmu ba asistênsia, nebé efikaz, ba ita-nia idozus, defisientes, feto ho labarik sira, nebé iha risku vulnerabilidade. Nune’e, ami sei estuda implementasaun kona-ba sistema seguransa sosial permanente ida, nebé inklui pensoens ba reforma, maibé sistema ida nebé tenki sustentável ba Estadu rasik.

Governu sei konsidera atu hasa’e pensoens ba idozus, ba feto-faluk ho defisientes no sei asegura katak, wainhira rejime seguransa sosial estabelese ona, ho forma universal no kontributiva, trabalhadores sira hotu, iha setor públiku no mos privadu, tenke hetan pensaun kuandu tama reforma, tamba invalidez ka tamba mate.

Sosiedade nebé forte, mak hanesan pilar fundamental ba sosiedade ekonomikamente dezenvolvida. Governu sei reforsa nia kompromisu, atu feto iha direitus ho oportunidades nebé hanesan ho mane, iha aspectus hotu-hotu, iha nia vida familiar, kultural, sosial, ekonómika no polítika. Ida ne’e, sei sai hanesan kestaun transversal ba atuasaun Governu nian tomak, hodi garante abordajen ida nebé integrada kona-ba jéneru, iha atividades instituisoens Estadu nian.

Ami sei promove mos Polítika Tolerânsia Zero, ba violênsia hasoru feto no hasoru labarik sira. Konstitusionalmente, sira, feto no labarik, iha direitu ba protesaun espesial, liu-liu hasoru formas hotuhotu, kona-ba abandonu, diskriminasaun, violênsia, opresaun, abuzus no neglijênsia.

Ami sei implementa Polítika Protesaun ba Menores, la ós de’it liu-husi programas ba sensibilizasaun no edukasaun, maibé atu hola medidas nebé proativas liu, hodi inklui sistemas nebé di’ak atu halo akompañamentu ho avaliasaun, iha protesaun ba labarik sira, ho estabelesimentu “linha labarik nian” ida, nebé bele, permanentemente, atende hodi simu denúnsias ba situasoens kona-ba abuzus ba menores.

Sei proteje mos jovens sira no enkoraja sira, atu partisipa iha sira-nia dezenvolvimentu rasik, la’ós de’it liuhusi asesu ne’ebé boot liu ba edukasaun ho formasaun profisional, maibé liu mos husi programas ho inisiativas, nebé estimula sira-nia potensial, inklui partisipasaun iha atividades desportivas, kulturais, artístikas, asosiativas, hodi promove valores étika, tolerânsia no diálogu, no dezenvolve sira-nia kapasidades inteletuais atu nune’e, sira bele sai verdadeirus ajentes ba transformasaun nebé ita hotu hakarak hakiak iha país.

Ikus liu, no sei iha âmbitu dezenvolvimentu kapital sosial, ha’u labele haluha temi aspetus fundamentais rua: asesu ba koñesimentu, kada vez mais importante iha sékulu XXI ne’e, ho jestaun sustentável ba ita-nia ambiente nebé, ba Povu timor, iha importânsia fundamental.

Governu sei promove meius komunikasaun sosial, nia diversidade ho independênsia, no sei garante asesu ba informasaun, ba liberdade expressaun no ba liberdade imprensa, aspetus sira né krusiais ba konsolidasaun demokrasia, no atu kumpri ita-nia objetivu atu servisu hodi harii Nasaun ida ne’ebé dezenvolvida, próspera no sivilizada.

Husi parte seluk, sei proteje ita-nia “habitat” husi ita-nia bei-ala sira, hodi konserva ita-nia biodiversidade marítima ho terrestre, no hala’o kontrolu ne’ebé efetivu kona-ba poluisaun no halo prevensaun ba impaktus husi alterasoens klimátikas.

Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Exelênsias
Señores Deputadus,
Señoras no Señores 

Dezenvolvimentu infra-estruturas hanesan motor ba dezenvolvimentu nasional. Wain-hira infra-estruturas bázikas iha ona, mak sei permite dezenvolvimentu kapital sosial nian, sei mós permite dezenvolvimentu ekonomia nebé dinâmika no produtiva, hodi kria empregu, no permita konsolidasaun kuadru institusional nebé sei forte no organizadu, iha país tomak.

Ami kompromete-an atu investe iha dezenvolvimentu infra-estruturas, ho forma planeada no fazeada, hodi konsidera nesesidades hodi haré ba kustus, koñesimentus téknikus ho maun-de-obra kualifikada.

Iha tinan lima mai ne’e, ami sei hala’o programa kona-ba investimentu ne’ebé ho eskala boot hodi atualiza, repara, hadi’a, no harii infra-estruturas lubun boot ida, fundamentais atu permite asesu ba saúde, ba eskolas, ba merkadus, ba indústrias no ba negósius.

Ami sei investe, liu-liu:

  • Atu hadi’a tomak estradas nasionais, distritais no rurais, inklui mós: konstrusaun foun ba estrada Díli-Manatutu-Baukau, konstrusaun foun ba estrada Manatutu-Natarbora; konstrusaun foun ba estrada Díli-Likisá-Bobonaru, no hahú projetu rodoviáriu Díli-Aileu-Maubise-Aituto-Ainaru-Kasa.
  • Atu hahú konsepsaun ba projektu Anel Nasional Auto-Estradas, hodi hale’u ita nia país.
  • Atu hahú daudauk ho rekonstrusaun no manutensaun ba pontes, liu 450, ki’ik to’o boot, iha país laran tomak.
  • Atu instala, pelu menus, sistemas bee-hemu 400, ba besik uma-kain 25.000, iha áreas rurais, hala’o konstrusaun latrinas komunitárias no fo koñesimentus téknikus espesializadus, hodi rekruta 88 fasilitadores ba bee no saneamentu.
  • Iha dezenvolvimentu Planu Jeral ida ba Sentrus Distritos nian kona-ba atu restaura progressivamente infra-estruturas bee ho saneamentu nian, inklui kanalizasoens, atu asegura abastesimentu bee ho di’ak.
  • Iha implementasaun Planu Jeral Saneamentu ho Esgotus nian ida iha Díli, hodi reduz maka’as problemas kona-ba drenajen ho inundasoens.
  • Atu espande rede elétrika, nebé foin harii, hodi nuné bele fornese eletrisidade nebé permanente ba país tomak, no iha enerjias renováveis no iha eletrifikasaun rural tomak, inklui projetus enerjia solar no eólika.
  • Ba konstrusaun portu nasional multifunsoens foun ida iha Tibar, ho kapasidade atu simu embarkasoens komersiais no pasajeirus nian.
  • Atu estabelese baze lojístika ida ba setor petrolíferu iha Suai, iha nebé portu foun sei sai hanesan motor importante tebes ida ba dezenvolvimentu, no atu halo konsepsaun ba programa rejional kona-ba konstrusaun portus, programa nebé sei hatudu atu halo konstrusaun ka reparasaun ka alargamentu ba instalasoens entre Laga ho Lautém, instalasaun iha Ataúru, Kairabela, Oekusi ho Manaututu.
  • Iha alargamentu Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato, iha Díli, no atu dezenvolve planu aviasaun ba distritus, hodi reabilita pistas aéreas iha Suai, Oekusi, Lospalus, Maliana, Vikeke, Ataúru no Same. Aeroportu Baukau sei dezenvolve nudar aeroportu ba karga nian, maibé mós sei sai hanesan baze aérea militar.
  • Atu halo ligasaun Timor-Leste ba fibra óptika terrestre no subakuátika iha rede nasional no internasional, atu nune’e bele garante velosidade servisus ho banda boot, hodi telekomunikasoens iha país bele di’ak liu tan.

Ho importânsia fundamental projetus hirak né no ho necessidade atu garante relasaun nebé di’ak entre kualidade-kustu no ho kualidade kona-ba implementasaun téknika, maka Komisaun Aprovizionametun Nasional sei iha papel relevante iha supervizaun ba prosesus aprovizionamentu, ho apoiu husi firma internasional espesializada ida, atu garante transparênsia no profisionalizmu, iha implementasaun projetus kompleksus no ho eskala boot.

Sua Exelênsia
Señor Prezidente do Parlamentu Nasional
Exelênsias

Distintus Deputadus,

Dezenvolvimentu ekonómiku ho kriasaun empregu maka sei loke oportunidades ba realizasaun potensialidades timoroan sira nian. Ami fiar katak investe iha dezenvolvimentu ekonómiku, hanesan prinsípiu polítiku no sosial ida, nebé promove liberdade, seguransa ho estabilidade nasional.

Ami kompromete-an atu konstroe ekonomia ida nebé moderna no diversifikada, ho baze iha agrikultura, turizmu no indústria petrolífera, ho setor privadu emerjente ida no ho kriasaun oportunidades ba povu timor tomak.

Ami hakarak substitui agrikultura subsistênsia ho agrikultura komersial, nebé bele garante, iha médiu-prazu, auto-sufisiênsia kona-ba ai-hán, ho objetivu atu, ikus ona mai, bele produz sufisiente hodi bele halo exportasaun produtus agríkolas.

Nuné, ami sei kontinua hadi’a prátikas agríkolas, atu bele aumenta produsaun foos no batar, no promove kreximentu kolheitas importantes hanesan: kafé, baunilha, kamii ho mina-nuu. Hanoin ida ne’e só bele akontese, kuandu ita investe iha reabilitasaun sistemas irrigasaun no investe iha melhoria abastesimentu bee, investimentu nebé sei liu-husi konstrusaun barrajens.

Ami sei promove mos kualifikasaun ida ke di’ak liu ba agrikultores, liu-husi fo asistênsia téknika no aumenta númeru ajentes extensaun agríkola, no mos harii tan Sentrus Servisus Agríkolas iha distritus.

Iha tinan lima mai ne’e, Governu kompromete-an mos atu hadi’a Planu Integradu kona-ba Kriasaun Animais, hodi promove kuidadus bázikus saúde animal nian, inklui vasinasaun gratuita. Sei expande atividades peska ho akuakultura nian, liu-husi implementasaun estratéjias ba peska, iha tasi laran ho fins komersiais, no liu-husi implementasaun Estratégia Nasional ba Dezenvolvimentu Akuakultura, nebé sei kontribui mos ba seguransa alimentar ho nutrisional timoroan tomak nian.

Hamutuk ho protesaun ambiental no konservasaun natureza, Governu sei dezenvolve indústria sustentável ida kona-ba silvikultura, no sei prepara Planu kona-ba Jestaun Florestal, nebé bele promove reflorestasaun ho jestaun sustentável kona-ba rai. Polítika ida ne’e, inklui estudu kona-ba uzu ai lokal, inklui komersializasaun au, dezenvolvimentu viveirus iha komunidades no, husi 2015, sei hahú mos programa nasional kona-ba kuda ai tokon ida (1) kada tinan.

Señoras no Señores

Setor petrolíferu sei sai hanesan pilar fundamental ida iha dezenvolvimentu país, hodi aproveita, ho máximu, rikusoin nebé ita bele hetan, no bele multiplika benefísius ba timoroan tomak.

Iha kontextu ida ne’e, no hamutuk ho kapasitasaun ba ita-nia Kompanhia Nasional Petrolífera – Timor GAP EP., ami sei garante:

  • Katak reseitas petrolíferas sei kontinua totalmente transparentes no sei uza ba dezenvolvimentu ekonómiku no sosial país nian; 
  • Katak sei desenvolve setor petrolíferu, ho partisipasaun máxima husi sidadauns ho emprezas timornian; 
  • Katak sei hadi’a no dezenvolve rekursus umanus nebé presiza, hodi explora setor ida ne’e, inklui formasaun timoroan sira iha jeolojia, enjeñaria kímika no petrolífera, ho finansas no jestaun iha área petróleu; 
  • No katak kosta-sul tenke dezenvolve ho infra-estruturas adekuadas, atu fó apoiu ba expansaun ita-nia indústria petrolífera.

Projetu Tasi-Mane nia objetivu maka, dezenvolvimentu plurianual ba aglomeradus industriais tolu: baze fornesimentus nian iha Suai, refinaria ho indústria petrokímika iha Betanu no instalasaun gás natural likefeitu iha Beasu.

Setor turizmu mós oferese potensial nebé boot, ba dezenvolvimentu ekonómiku, se ita konsidera katak, aleinde ninia beleza natural, ninia istória no ninia kultura únikas, iha mos praias tropikais, nebé riku ho vida mariña, no kordilheiras montañozas nebé jeralmente halo turistas buka no apresia tebes.

Tanba ne’e, maka Governu sei aposta iha kreximentu indústria turizmu, nebé inklui formasaun profisional iha área ida ne’e, reabilitasaun espasus ho ekipamentus nebé nesesárius ho mós promosaun kona-ba atividades atrasaun turístika iha nível nasional, no mos iha estranjeiru, hanesan ita nia partisipasaun iha expozisaun mundial Milaun 2015.

Estratéjia nebé iha tiha ona, ba dezenvolvimentu turizmu, foka zonas hirak né, iha ita nia país:

  • Zona turístika oriental, hodi aposta iha praias nebé moos tebetebes, iha paizajens ho foho no atividades nebé lori ba aventura. Sei explora ho di’ak, dezde turizmu ekolójiku no kultural, iha Parke Nasional Nino Konis Santana, ba turismo históriku ho aventura, iha Foho Matebian.
  • Zona turístika sentral, nebé ita bele destaka ilha Ataúru ho rejiaun Maubise, hanesan pontu partida ba Foho Ramelau, no mós promove instituisoens kulturais iha Díli. 
  • Zona turístika loromonu nian, aleinde oferese mos praias, permite asesu ba fatin istórikus iha Balibo, ba bee-manas Marobo bá to’o rai kafé iha Ermera, iha nebé hanoin atu dezenvolve mos hotelaria ho turizmu ekolójiku.

Liu-husi kreximentu agrikultura, indústria petrolífera ho turizmu, no ho implementasaun programa infra-estruturas, Governu sei kria postus trabalhu diretu, iha setor públiku no indiretu, katak, husi atrai investidores estranjeirus no promosaun setor privadu timornian.

Señor Prezidente
Distintus Deputadus

Estratégia ida ne’e, atu bele hetan susesu, tenke hetan apoiu husi polítikas ekonómikas nebé efisientes, inklui dezenvolvimentu instituisoens ba kréditu, regulasaun emprezarial ho kapasitasaun setor privadu.

Ami destaka mak prioridades hirak tuir mai, nebé Governu sei fó máxima atensaun:

  • Melhoria senáriu emprezarial, inklui lei foun ida kona-ba investimentu, hadi’a rejistu kona-ba emprezas no nia simplifikasaun ho fortalesimentu ba Kâmara Komérsiu no Indústria; 
  • Kriasaun Ajênsia ba Promosaun Investimentu, hodi produz pakote informasoens ba investidores; 
  • Dezenvolvimentu Parserias Públiku-Privadas; 
  • Estabelesimentu Banku Nasional Dezenvolvimentu no konsolidasaun Banku Nasional Komérsiu Timor-Leste; 
  • Estabelesimentu Zonas Ekonómikas Espesiais, ho ambiente regulador no fiskal nebé klaru, hodi bele atrai lailais investimentu estranjeiru ho emprezas internasionais;
  • Lejislasaun kona-ba pose ba rai, nebé implementa regras justas no ekuitativas, hodi proteje pertensa, katak ema nia soin, ho transferênsia rai, inklui rejistu kona-ba propriedades no asegura títulus rai nian.

Ba ikus, ha’u labele haluha temi katak dezenvolvimentu justu no ikluzivu, mak ida nebé konsidera dezenvolvimentu iha áreas rurais.

Tanba ne’e, sei kria Kuadru Nasional Planeamentu, nebé sei identifika oportunidades dezenvolvimentu, ho baze iha karaterístikas espesífikas rejioens balun nian, atu nune’e reduz assimetrias rejionais ho desekilibriu entre áreas urbanas ho áreas rurais.

Institutu Apoiu ba Dezenvolvimentu Emprezarial, nebé iha Sentrus Dezenvolvimentu Emprezas estabelese ona iha Baukau, Díli, Maliana, Maubise, Suai, Lospalus, Ermera, Vikeke ho Oekusi, sei fó formasaun iha distritus hotu-hotu, hodi kalkula nia alargamentu ba distritus hotu-hotu no hala’o expansaun ba servisus lubun ida nebé se oferese.

Liu-husi polítikas desentralizasaun Governu nian, ami sei apoia dezenvolvimentu setor privadu iha áreas rurais, no aumenta partisipasaun demokrátika lokal, tanba ami fiar katak governasaun tenke haka’as-an atu bele besik liután ba ema hotu-hotu, hodi permite autodeterminasaun, dignidade ho konkretizasaun ba sira-nia aspirasoens.

Governu sei introduz nível foun governu munisipal nian, ho meta atu estabelese entre munisípius tolu ba lima, to’o mandatu remata. Tanba ne’e, ita sei kria Komisoens Instaladoras Munisípius, iha distritus 13, no sei halo avaliasaun permanente ba sira, hodi buka hatene sira kumpri duni, ka lae, rekizitus mínimus, nebé esensiais ba kriasaun munisípius, hodi nune’e, bele ona mós introduz prosesus eleitorais.

Governu sei kontinua apoia Programa kona-ba Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu nian, iha Sukus, ho konstrusaun uma liu 55.000, iha ona prosesu reordenamentu komunitáriu ida, ba aldeias, nebé ohin loron, hamutuk 2.225. Abitasoens, ka uma sira né, sei inklui enerjia solar, bee no saneamentu báziku.

La ós deit hakarak kria kondisoens moris nebé di’ak liu, iha áreas rurais, maibé mos hakarak haburas espíritu komunitáriu, ba tulun-malu nian no solidariedade entre viziñus, nebé bele kontribui atu sira rasik buka harii kondisoens ba sira seluk nebé kbiit-laek liu. Ho mos hanoin hanesan ne’e, mak ami sei hahú Programa Nasional Dezenvolvimentu Sukus, ho durasaun tinan 8.

Ikus nian, kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku, Governu sei investe iha agro-indústrias no iha setor kooperativu, liuhusi apoius konkretus ba kooperativas, hanesan fó kréditu ba ekipamentus ho ferramentas, ba estabelesimentu merkadus, no mos hadi’a infra-estruturas hanesan sedes ba kooperativas.

Sua Exelênsia
Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Exelênsias
Distintus Deputadus,
Señoras no Señores

Konsolidasaun kuadru institusional hanesan kondisaun indispensável hodi sustenta ita-nia aspirasoens ba dezenvolvimentu. Se la iha setor públiku nebé forte, se la iha seguransa interna ho estabilidade nasional no se la iha sistema justisa nebé kredível, hodi garante direitus no garantias timoroan sira-nian, mak ita labele konsidera ita-nia an, hanesan Estadu modernu no demokrátiku, no ita labele defende polítika externa ida, nebé bele konvense komunidade internasional atu fiar kona-ba progresu iha Timor-Leste.

Ami kompromete-an atu promove boa governasaun no dezenvolve setor públiku ida ke profisional, respeitável, responsável no efisiente. Setor públiku, purenkuantu, hanesan ajente prinsipal ba kreximentu ekonómiku, né duni, ami sei investe maka’as nafatin ba kapasitasaun setor ne’e.

Ami sei fó kontinuidade ba reformas iha administrasaun públika, inklui kontrolu rigorozu ba despeza públika, hadi’a sistemas jestaun finanseira, kapasitasaun ba funsionárius públikus, hametin responsabilidade no transparênsia, iha informasaun nebé fó sai ba públiku, liuliu informasoens husi Portais Transparênsia, nebé sei atualiza ho didi’ak.

Tanba ida ne’e mós, mak ami sei dezenvolve no aplika Kódigu Konduta ba membrus Governu. Kódigu ne’e sei hatuur regras ho deveres nebé rigorozus, kona-ba kestoens hanesan konflitus-de-interese ho atividades komersiais.

Ami sei kria mos plataforma eletrónika ida, nebé sei disponibiliza informasaun útil ba públiku kona-ba atividades Governu nian, hodi reforsa atual Portal Governu nian, no aumenta servisus disponíveis ba sidadauns timoroan tomak, liu-husi inisiativa foun ida hanesan “governu eletróniku”.

V Governu Konstitusional, bainhira defende sosiedade ida nebé justa liu, sei la haluha mós hadi’a setor justisa. Ami sei kontinua kapasita rekursus umanus timornian no hasa’e kapasidade advokasia nasional.

Sei sai mos hanesan alvu investimentu, formasaun ba investigadores kriminais, iha espesialidades hotu-hotu nebé presiza, atu garante maior kredibilidade iha prosesus nebé julga iha tribunal. Ami kompromete-an atu revee lejislasaun nebé aprova tiha ona, no kria lejislasaun foun hodi reflete lolós nível dezenvolvimentu país nian, no bele ajusta ho ita-nia nesesidade sosio-ekonómika.

Nuné mós, ami sei kontinua reformas nebé introduz ona iha setor defeza no seguransa, hodi kontribui ba Forsas Armadas ho Polísia nebé profissionais ho efisientes liu. Provizaun seguransa ho estabilidade, sei iha nafatin orden du-dia, iha liña asaun Governu ne’e nian.

Kona-ba polítika externa, ami sei kontinua investe ba dezenvolvimentu relasoens kooperasaun no amizade, ho paízes mundu tomak, ho espesial atensaun ba ita-nia viziñus ne’ebé besik liu, ba paízes maun-alin CPLP nian, no ba parseirus estratéjikus rejiaun Aziátika nian, no espesialmente ho paízes ASEAN, asosiasaun nebé ita hakarak sai membru efetivu iha tempu badak mai.

Ita labele haluha, katak Timor-Leste situa iha lokalizasaun jeográfika ida, nebé estratéjika tebetebes, portantu ita-nia seguransa ho protesaun ba ita-nia rekursus naturais, depende ba polítika externa nebé responsável no diplomátika.

Envolvimentu metin ho paízes CPLP sei hatudu liután bainhira, iha 2014, ita prezide komunidade ho expresaun portugeza ne’e. Governu sei kontinua mos lidera g7+, hodi promove grupu nasoens frájeis no kontribui atu nasoens hirak ne’e duni, hanesan Timor-Leste, bele hetan paz, estabilidade ho prosperidade.

Sua Exelênsia
Señor Prezidente do Parlamentu Nasional
Exelênsias
Distintus Deputadus,
Señoras e Señores

Programa V Governu bele konsidera hanesan ambisiozu, maibé programa ida nebé bele implementa. Programa audasiozu, ka barani, maibé programa ida nebé sukat no tetu ho di’ak, no programa onerozu, ka karu, maibé programa ida nebé ita nia Rain presiza tebetebes.

Programa ne’e, liuliu, projetu ida nebé hetan nia isin iha vontade atu garante kontinuidade ba progresus nebé hetan ona to’o ohin-loron, hodi lori administrasaun públika ba objetivus efisiênsia ho efikásia, atu bele hadi’a prestasaun servisus ba ita-nia Povu.

Ne’e, programa ida nebé sei implementa, husi ekipa governamental ida nebé hakarak halo tan no di’ak liután ba país ne’e, ho fiar-metin katak interese públiku, interese povu Timor nian, tenke hatuur metin no ás liu kualker interese ema ida-ida nian.

La ós falta-de-kualidades, husi ita-nia povu, mak limita, to’o agora, ita-nia dezenvolvimentu, maibé buat nebé akontese maka falta-de-oportunidades... ba ita-nia povo!

Programa, Governu nian ne’e, mai atu altera situasaun ida ne’e, ho fiar-metin katak maski dezafius boot tebetebes, vontade, atu ultrapasa dezafius sira né, boot liudook.

Hanesan hatudu ona iha tempu uluk, vontade povu timornian mak fator, nebé desizivu liu-hotu, ba susesu iha implementasaun ajenda estratéjika ida ne’e.

Ha’u agradese, antes kedan, ba Distintus Deputadus, ita-boot sira-nia valiozas kontribuisoens, hodi nune’e ita bele, hamutuk, dezenvolve ita-nia Nasaun doben ida ne’e.

Kay Rala Xanana Gusmão
12 Setembru 2012

Versaun: | Portugues | English |


Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.