VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20180608

Polêmika Datoluk Rua (2/3) Ho Votu Konfirmasaun Bainhira Prezidente Repúblika Veta Lei Orsamentu Jeral Estadu

Polêmika Datoluk Rua (2/3) Ho Votu Konfirmasaun Bainhira Prezidente Repúblika Veta Lei Orsamentu Jeral Estadu 


Husi: João Almeida

Introdusaun

Rezultadu Eleisaun Antesipada 12 Maiu  2018 Tribunal Rekursu ofisialmente proklama ona iha loron 28 Maiu 2018. AMP hanesan koligasaun ida manan eleisaun ho kadeira 34 (maioria absoluta), tuir kedas FRETILIN kadeira 23, PD kadeira 5 no FDD kadeira 3. Rezultadu ida ne’e posibilidade AMP bele forma mesak governu tamba asegura ona maioria iha parlamentu. Iha ne’e observasaun no diskusaun oin-oin husi públiku kona-bá governu ne’ebé AMP sei forma ho apoiu maioria absoluta nia distinu. Bainhira Prezidente Repúblika veta diploma ruma hanesan lei tuir alinea c) no e) Artigu 85 no Artigu 88 Konstitusaun iha meteria sira ne’ebé previstu iha Artigu 95 Konstitusaun.

Iha kazu ne’ebé Prezidente Repúblika veta diploma sira ne’ebé monu ba materia sira previstu iha Artigu 95 Konstitusaun, tenke husu apresiasaun foun husi Parlamentu Nasional. Nune’e Parlamentu Nasional tenke halo apresiasaun foun ho Deputadu prezente sira nia maioria datoluk rua (2/3).

Nune’e artigu ida ne’e sei análiza kona-bá kompeténsia Prezidente Repúblika nian tuir alinea a), c) no e) Artigu 85, Artigu 88 no Artigu 145 Konstitusaun RDTL iha materia sira ne’ebé prevista iha alinea d) n.o 3 Artigu 95 Konstitusaun RDTL. Inklui efeitu sira bainhira Parlamentu Nasional la konfirma nia votu ho Deputadu prezente sira nia maioria datoluk rua (2/3).

Veta no Votu Konfirmasaun

Prezidente Repúblika maka Estadu nia Xefe no reprezenta no garante nasaun nia independénsia, Estadu nia unidade no institusaun demokrátika sira nia funsionamentu regulár (n.o 1 Artigu 74 Konstitusaun RDTL). Nune’e kompeténsia sira Prezidente Repúblika nian ida maka promulgasaun no vetu tuir alinea a) no c) Artigu 85 no Artigu 88 Konstitusaun RDTL.
Materia sira ne’ebé prevista iha alinea d) n.o 3 Artigu 95 Konstitusaun RDTL maka Estadu nia orsamentu ka bain-bain bolu naran Lei Orsamentu Jeral Estadu. Iha kazu ida ne’e, tuir Artigu 145 Konstitusaun RDTL kona-bá Estadu nia orsamentu nasional, Governu maka elabora no Parlamentu Nasionál maka aprova Estadu nia orsamentu Jerál (n.o 1 Artigu 145 Konstitusaun RDTL).
Nune’e Parlamentu Nasional dekreta Lei Orsamentu Jeral Estadu nia baze maka alinea d) n.o 3 Artigu 95 no n.o 1 Artigu 145 Konstitusaun RDTL.
Nune’e iha loron tolu-nulu nia laran hahú iha loron ne’ebé simu husi Parlamentu Nasionál diploma ruma atu promulga hanesan lei, Prezidente da Repúblika promulga diploma ne’e ka ezerse direitu atu veta no husu apresiasaun foun ho mensajen fundamentada (alinea a), c) no e) Artigu 85 no n.o 1 Artigu 88 Konstitusaun RDTL).
Bainhira iha kazu sira ne’ebé Prezidente Repúblika veta Lei Orsamentu Jeral Estadu nian no husu apresiasaun foun husi Parlamentu Nasional. Tuir norma sira Konstitusaun nian, iha loron sia-nulu nia laran Parlamentu Nasional konfirma nia votu ho deputadu sira ne’ebé kaer daudaun funsaun nia maioria absoluta, Prezidente Repúblika tenke promulga diploma ne’e iha loron ualu nia laran hahú iha loron ne’ebé simu konfirmasaun ne’e. Maibe votu konfirmasaun ne’e tenke iha Deputadu prezente sira nia maioria datoluk rua (2/3), desde barak liu Deputadu sira-ne’ebé kaer daudaun funsaun ne’e nia maioria absoluta, atu konfirma diploma sira-ne’ebé monu ba matéria prevista iha alinea d) n.o 3 Artigu 95 (n.o 2 no 3 Artigu 88 Konstitusaun RDTL, n.o 1 Artigu 115 no n.o 1 no 2 Artigu 116 Regimentu Parlamentu Nasional).
Nune’e mos iha kazu sira ne’ebé Prezidente Repúblika veta por inkonstitusionalidade iha termo sira n.o 1 no 2 Artigu 149 Konstitusaun RDTL regula mos iha n.o 1 Artigu 117 Regimentu Parlamentu Nasional nian. Iha ne’ebé aplika mos Artigu 88 Konstitusaun RDTL no Artigu 115 no Artigu 116 Regimentu Parlamentu Nasional. Iha loron tolu-nulu nia laran konta husi loron simu Lei Orsamentu Jeral Estadu nian, Prezidente Republika  bele rekere ba Supremu Tribunal Justisa apresiasaun preventiva konstitusionalidade ba respetiva Lei Orsamentu Estadu, apresiasaun preventiva konstitusionalidade bele rekere iha durante loron rua-nulu nia laran konta husi loron simu Lei Orsamentu nian no Supremu Tribunal Justisa iha loron rua-nulu-resin-lima nia laran hodi pronunsia ninia desizaun no prazu pronunsiasaun Tribunal nian bele reduz bainhira Prezidente Repúblika husu ho motivu urjensia atu pronunsia sai la-iha inkonstitusionalidade ruma, Prezidente Repúblika promulga Lei Orsamentu Estadu no haruka fila fali ba Parlamentu Nasional hodi publika iha Jornal Republika (alinea e) Artigu 85.o, n.o 1 Artigu 88, n.o 1 no 2 Artigu 149  Konstitusaun RDTL no n.o 1 artigu 4.o Lei n.o 1/2002, 29 Juñu).
Bainhira Supremu Tribunal Justisa pronunsia inkonstitusioanal ba norma balu iha Lei Orsamentu Estadu nia, Prezidente Repúblika veta Lei Orsamentu Estadu no haruka fila fali ba Parlamentu Nasional akompania ho kopia akordaun Supremu Tribunal Justisa nian ba Parlamentu Nasional husu atu reformula respetiva Lei tuir desizaun Supremu Tribunal Justisa nian (alinea c) Artigu 85, n.o 1 Artigu 88 no n.o 3 Artigu 149 Konstitusaun RDTL). Parlamentu Nasional iha loron sia-nulu nia laran atu halo konfirmasaun ba Lei Orsamentu Estadu (n.o 2 Artigu 88 Konstitusaun RDTL no n.o 1 Artigu 115 Regimento Parlamentu Nasional).
Diskusaun no votasaun refere deit ba norma sira iha Lei Orsamentu Estadu ne’ebé invoka inkonstitusional husi veta Prezidente Repúblika nian, iha forma ida ne’e rezulta situsaun rua hanesan Parlamentu Nasional halo votasaun ba konfirmasaun votu no votasaun ba koresaun norma iha Lei Orsamentu Estadu konforme fundamentasaun veta Prezidente Repúblika nian. Ba votasaun atu halo konfirmasaun votu ezije datoluk rua (2/3) deputadu prezensa desde superior maioria absoluta deputadu eleitu (n.o 2 no 3 Artigu 88 Konstitusaun RDTL, n.o 1 no 2 Artigu 116 Regimento Parlamentu Nasional).
Bainhira Parlamentu opta ba koresaun ka alterasaun norma tuir justifikasaun veta Prezidente Repúblika nian sempre ezije datoluk rua (2/3) deputadu prezensa desde superior maioria absoluta deputadu eleitu (n.o 2 no 3 Artigu 88  Konstitusaun RDTL, n.o 2 Artigu 116 Regimento Parlamentu Nasional). Textu norma sira ne’ebé hetan altersaun durante diskusaun no aprovasaun iha Parlamentu Nasional  haruka ba komisaun atu halo redasaun final hafoin Prezidente Parlamentu Nasional asina haruka hikas ba Prezidente Repúblika hodi halo promulgasaun ba Lei Orsamentu Estadu durante loron ualu nia laran (Artigu 114, n.o 1 Artigu 116, n.o 3, n.o 4 Artigu 117 Regimentu Parlamentu Nasional no n.o 2 Artigu 88 Konstitusaun RDTL).
Ho ida ne’e atu halo apresiasaun foun ba Lei Orsamentu Jeral Estadu ne’ebé Prezidente Repúblika veta, Parlamentu Nasional tenke konfirma nia votu ho maioria absoluta husi Deputadu sira eleitu, no ezije maioria datoluk rua (2/3) prezensa Deputadu sira nian desde superior maioria absoluta Deputadu sira eleitu nian. Signifika katak votu konfirmasaun maioria absoluta husi deputadu sira eleitu ho minimu votu tolu-nulu resin haat (34), no ezije maioria datoluk rua (2/3) prezensa minimu Deputadu lima-nulu resin ida (51) sira nian. Portantu maioria absoluta Deputadu sira eleitu maka tolu-nulu resin-haat (34) no husi datoluk rua (2/3) Deputadu sira eleitu nia prezensa maka lima-nulu resin-ida (51) ka (51x[2/3]=34). Iha kazu ida ne’e, bainhira ho kadeira ka votu haat-nulu resin-rua (42) sura ba datoluk rua (2/3) maka (42x[2/3]=28). Nune’e votu rua-nulu resin ualu (28) la prenxe maioria absoluta husi deputadu sira eleitu nian.
Enkuantu efeitu seluk bainhira Parlamentu Nasional la konfirma nia votu, n.o 4 Artigu 116 Regimentu Parlamentu Nasional hatete iha kazu Parlamentu Nasional la konfirma nia votu, inisiativa lejislativa labele renova tan iha sesaun lejislativa ne’ebé hanesan, kecuali eleisaun foun ba Parlamentu Nasional. Nune’e bainhira la halo apresiasaun foun ka la aprova Estadu nia orsamentu jeral iha periodu naruk-liu loron neen-nulu signifika Parlamentu Nasional iha situasaun ne’ebé iha krize institusional grave. Ho ida ne’e Prezidente Repúblika ezerse nia kompeténsia konstitusional disolve Parlamentu Nasional (alinea f) Artigu 86 Konstitusaun RDTL).
Konkluzaun
Husi termu sira Konstitusaun no Lei iha leten ne’e konklui katak Governasaun AMP ho apoiu deputadu tolu-nolu resin-haat (maioria absoluta) garante ona programa, planu no orsamentu Estadu nian pasa iha Parlamentu Nasional. Maibe iha kazu sira ne’ebé Prezidente Repúblika veta diploma ruma hanesan Lei Orsamentu Jeral Estadu nian no husu apresiasaun foun, tenke konfirma ho votu maioria absoluta Deputadu sira eleitu ho prezensa datoluk rua (2/3) Deputadu eleitu sira nian. Nune’e mos regra no prosedimetu sira aplika ba veta inkonstitusional Lei Orsamentu Estadu nian aplika mos ba veta politika Prezidente Republika nian.
Signifika katak votu konfirmasaun maioria absoluta husi deputadu sira eleitu ho minimu votu tolu-nulu resin haat (34), no ezije maioria datoluk rua (2/3) prezensa minimu Deputadu lima-nulu resin ida (51) sira nian. Portantu maioria absoluta Deputadu sira eleitu maka tolu-nulu resin-haat (34) no husi datoluk rua (2/3) Deputadu sira eleitu nia prezensa maka lima-nulu resin-ida (51) ka (51x[2/3]=34). Iha kazu ida ne’e, bainhira ho kadeira ka votu haat-nulu resin-rua (42) sura ba datoluk rua (2/3) maka (42x[2/3]=28). Nune’e votu rua-nulu resin ualu (28) la prenxe maioria absoluta husi deputadu sira eleitu nian.
Bainhira la konfirma ho maioria absoluta Deputadu sira eleitu nian no la ho prezensa datoluk rua (2/3) Deputadu eleitu sira nian. Diploma ruma hanesan Lei Orsamentu labele renova tan iha sesaun lejislativa ne’ebé hanesan. Nune’e Estadu nia orsamentu la aprova iha loron neen-nulu nia laran signifika Parlamentu Nasional monu ba krize institusional grave. Iha ne’e Prezidente Repúblika exerse nia kompeténsia konstitusional disolve Parlamentu Nasional no komvoka eleisaun foun.
Hakerek Na’in: João Almeida. Artigu ne’e hanesan opiniaun pessoal la reprezenta institusaun ne’ebé hakerek na’in hakna’ar-an ba.

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.