VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20090127

Fretilin fo portu Com ba kompanya estranjeiru

Lei Inan ka Konstituisaun RDTL:

Klaramentu, governu anterior Fretilin kontra konstituisaun, artigo 139 (Rekursus Natural Sira). Governu halo kontratu sub-subar ho kompanya Parkway durante tinan 50 hodi utiliza área Portu Com, Lautem. Ne´eduni, presiza kestiona saída mak iha kotuk neduni Fretilin hakarak entrega asset estado nian ba ema estranjeiru.

Tuir Konstituisaun artig 139º (rekursus natural sira) linya 1),- “Rekursus rai leten nian, rai okos nian, bee territorial, plataforma kontinental no zona ekonomika eskluzivu, ne´ebé importante ba ekonomia, ne´e estadu nia propriadade ne´ebé tenke utiliza iha forma lolos no hanesan deit ba ema hotu-hotu, tuir interesse nasional ne´ebe iha, kompanya Parkway ne´ebe halo kontratu ho terseiru Governu Konstitucional nebe´e preside husi PM Estanislau Aleixo da Silva ba tinan 50 hodi utiliza área Portu Com atu halo peska no prosesa ikan, oras ne´e dadaun la halao atividade ruma hodi tau interesse nasional.
Termo Akordo: Contrato Nº 530.00703

Tuir Artigo 1º (Partes), asinatura entre Ministro de Justiça (MJ) RDTL, nudar ARRENDADOR i Sr. Xie Xueshan no Jacinton Tou hanesan Timor oan ho ninia knar rasik hodi lori fundasaun nebe sei harii ho ninia konstituisaun legal ho naran PARKWAY Fisheries Co.Ltd, nudar ARRENDATÁRIOS.

Prazu: Tuir artigo 5º (linha 1)iha kontratu hakerek katak: Arendamentu ne´e hahu husi loron 1 fulan Maio 2006 no ninia durasaun ba tinan 50, hakotu kontratu iha loron 30 fulan Abril tinan 2056. Ba ARRENDATÁRIOS bele hanaruk tan sira nia kontratu ba tinan 20 (artigo 5º-linha 2).

Iha tinan 7 nia laran, ARRENDATÁRIOS la selu tamba «Período de carência de 7 anos», la selu ba estadu tamba isentu/bebas ba selu renda, tuir artigo 17º, Lei nº 5/2005.

Dokumentus seluk:

Dokumentus seluk ne´ebe maka STL hetan maka ne´e, Ficheiro de Levantamento Nº 1276, Desenhado Pedro Paulo Rebelo Tilman loron 21/11/2005. Chefe ba Divisaun Kadastro no informasaun DNTP certifika katak dadus sira nebe identifikadus ne´e los.

Karta seluk husi Direktur Nasional DNTP, Eng. Pedro de Sousa Xavier, certifika katak planta ne´e halao tuir kondisoes nebe maka banati tuir Lei nº.1/2003 . Planta ne´e prepara ba uso governu nian ho numeru Identifikasaun Predial: 52-3.100.00004, Planta No.410/329/2005

Monopoliu, nebe kontra rasik principius Konstituisaun RDTL

Monopoliu nebe la favorece ba interesse nasional tuir artigo 139 (rekursus) ne´e ba povo no rai ida ne´e laos ba favorece ba grupos ida ninia interesse. Investimentu rai liur nian, iha rai seluk, ninia prazu normal maka tinan 15 ba 20 hafoin bele hanaruk fali. Tinan 50, ne´e kontra rasik Konstituisaun no Lei Investimentu.

Se Lei Investimentu maka fo hanesan prtesaun ba Investimentu ba Longo durasaun to´o tinan 50, ne´e Lei ida ke tenke revoga ka muda Lei ne´e. Se Lei investimentu maka fó hanesan protesaun ba investimentu ba longo durasaun to´o tinan 50, ne´e Lei ida ke tenke muda ka revoga. Tuir artigo 140 Konstituisaun RDTL hateten, “Estadu tenke promove investimentu nasional sira no harii kondisaun atu buka hetan investimentu estranjeiru sira, maibe hola konta ba interesse nasional sira, tuir Lei haruka”.

Deputadu bankada CNRT Adérito Hugo da Costa hateten, kontratu ne´e halo la iha ema ida maka ida mak hatene tamba halo suba-subar. “Laiha transparante no akontabilidade ba publiku. Ami foin deskobre buat ne´e hafoin ami halo workshop iha Com. Koalia ho populasaun iha Com, katak governu anterior halo ona kontratu tinan 50 ho kompanya Parkway”.

Tuir Hugo ninia observasaun katak kompanya ne´e mos foti rai lubun ida iha área portu nia oin, nebe´e la fó vantazen atu governu rehabilita portu com atu transfere ro´o balun ba Com, maibe la bele tamba kontratu ne´ebe mak governu anterior halo ho Parkway impede tiha ona.

Kontratu ne´e publiku la hatene, inklui mos povu Lospalos balun. La hatene intensaun saída mak ne´e, subar ba publiku. Aset nasaun nian, fó ba kompanya seluk atu jere, maibe laiha vantazen ba nasaun. Atu rehab agora kondisaun la iha tanba kontratu 50 ne´e mak taka dalan.

“Ami há, noin ona atu husu governu tau atensaun hadia Porto Com inklui mos infraestrutura tomak atu kria kondisaun hodi sai portu alternativa ba Díli. Maibe, ikus mai deskobre dokumentu ne´ebé fó kontratu tinan 50 atu jere jestaun portu Com inklui área iha Portu Com nia oin ne´ebe la fó posibilidade atu halo investimentu fora kontratu ne´e. At liu tan, kompanya ne´e nia chaplin hodi tau moru maibe la halo buat ida, “Hugo esplika.

Kontratu ne´e mós kontra mensazen iha Konstituisaun nebe dehan la bele fó monopólio ba kompanya ida. Neduni, bloku AMP estuda hela atu iha possibilidade oinsa atu husu inkonstitucionalidade ba kontratu ne´e. Kontratu ne´e erru tebes ne´ebe governu anterior halo.

Eis-PM Estanislau Hatan:

Ba STL, Estanislau da Silva, eis-PM no eis-Ministru Agrikultura i Peska hateten, kontratu ne´e halo baseia ba apresenta proposta Lei investimentu ne´ebe governu aprova konaba peska. Neduni, tuir Lei investimentu nian bele hetan to´o tinan 50. Maibe,lisensa ba kaer ikan tinan-tinan tenki halo renovasaun, tuir Lei ne´ebé iha tamba tuir Lei la fó peska ba tinan 50. Nune´e, tuir Lei investimentu ne´ebe iha, hahu investimentu bo´ot tinan 8 la selu taxa. Maibe, konaba kaer ikan nian tenki selu, tuir ba Lei peska nian. Eis-PM ne´e mós rekonyese katak fatin iha área portu oin ne´ebe fó ba kompanya ne´e erru ida.

“Konaba aluguer ba uma nebe besik halo besik ponte ne´e erru ne´ebe tekniku sira halo hau rekonyese sala ne´e. Altura neba bolu kompanya no tekniku sira atu tu´ur hamutuk hodi resolve atu ratifika sala ne´ebe iha kontratu”, Estanislau hateten.

Tuir nia, kontratu ne´e Laos monopólio tamba lisensa peska la fó ba kompanya ida. Investimentu ne´e halo tuir proposta ne´ebé hatama. Katak, nia la bele kaer ikan hotu-hotu. Antes ne´e, halo reuniaun ho Ministeriu ne´ebé iha área investimentu nian rekomenda mak governu asina. Ne´e Laos monopolioabsoluta.

Eis-Ministeru Justisa:

Nune mos eis-Ministru Justisa (MJ), Domingos Sarmento nudar arrendador hateten, kompanya Parkway iha pedidu atu halo investimentu bo´ot iha Com, neduni husu atu halo levantamentu tekniku. Ministeriu Justisa no Ministeriu Agrikultura i Peska halo levantamentu tekniku mak foin governu haré hodi halo kontratu.

Sira investimentu externu ne´ebé tuir ijensaun taxa fó tempu naruk. Neduni, governu tetu husi parte lei investimentu externu no tetu mós husi opiniaun tekniku katak bele fó ba Parkway atu halo investimentu. Neduni, iha kontratu ida ne´ebé Ministru Justisa asina baseia ba relatoriu tekniku.

Iha lei investimentu externu permiti katak investimentu bo´ot tenki fó tinan bo´ot. Kontra konstituisaun baihira rai ne´e fó ba ema estranjeiru. Maibe ne´e kontratu ne´ebe limitadu. Ema ho osan bot investe iha Timor-Leste.

“Kontratu ne´e Laos proibi atu Portu Com ne´e uza deit ba Parkway. Ema hotu bele uza portu com. Atu hapara ka hadia kontratu ho kompanya Parkway depende ba Governu atual, tamba ema baseia ba kontratu”, Domingos explika.

Bainhira kompanya ne´e la kumpri kontratu ne´ebe iha entaun goveru bele halo intervensaun. Maibe, tenki halo negosiasaun ho Parkway atu muda kontratu ne´e. Parte ida mak la hataan ne´e iha konsekuensia seluk.

Nia konsidere, katak ne´e Laos failansu tamba tuir regra no tuir lei ne´ebe regula inklui mós opiniaun husi tekniku Ministeriu Justisa no Agrikultura mak hodi fó kontratu (dd)!

Fontes/sumber:STL (27/01/2009) hal. 1 no 15!

1 comentário:

  1. Raul Casanova 02:19 (10 horas atrás) Responder

    Caros Editores,
    Hatama hela comentario nebe ba iha artigo Porto Com nia okos.
    Obrigado wa'in.
    Raul

    Pois é amigo Estanislau, ex-PM, ema descobre ona, foin mosu mai reconhece sala, karik la descobre sasan sira ne'e subar lakon hanesan mos sasan sira nebe'e ema seidauk descobre e sei subar nafatin.

    Autocritica nebe Fretilin uza hanesan ninia bandeira hodi reconhece sala voluntariamente iha nebe'e? La precisa ema critica mak ita reconhece ita nia sala, maibe quando halo sala reconhece rasik. Hanesan ne'e mak Fretilin hanorin iha 1975 e Xanana mak sei kaer metin ida ne'e hodi reconhece nia sala. Enquanto Maromak Alkatiri nia sala tau ba dasi, dasi to'o todan rabat rai e tohar hotu mos to'o agora nunka reconhece nia sala ruma. La recohece ninia incapacidade resolve causas sira nebe hamosu krizi 2006, la reconhce divisão iha Fretilin nia laran e la reconhece no la assume derrotas Fretilin nian iha eleiçoes presidenciais ho legislativas. Parece matan naklosu ba los poder de'it neduni la liga buat hirak ne'e.

    Fretilin e liliu Alkatiri dehan katak so sira mak bele defende independencia ho integridade territorio Timor nian. Iha nebe'e? Fo tiha porto Com ba ema estrangeiro. Fo tiha mina Timor nia ba Australia hodi la defende dada kadoras mina mai Timor. Fa'an tan tiha fronteira maritima ba Australia atu labele descuti ho Australia iha tinan 50 nia laran. Husik ba Australia susu to'o mina sira ne'e maran tiha lai mak ita ba diskute fronteira maritima Timor nian. Ida ne'e mak naran negociador maka'as Timor nian. Atu foti Timor ninia riku soin entrega hotu ba rai seluk, Jose Manulin mos bele. Atu defende fronteira maritima Timor nian kala Jose Manulin mos labele.

    Independencia total e completa iha nebe'e? 50 anos mai, ita nia independencia seidauk completa tanba ita nia fronteira maritima ho Australia la iha. Ida ne'e mak realidade.

    Libertação do povo mos la iha, tanba Alkatiri ho nia kroni sira halo lei hodi liberta sira nia an, la'os liberta povo.

    Alkatiri ho nia kroni ex-titulares sira halo lei hodi hetan uma luksu, kareta luksu, halo viagem ba estrangeiro ho nia familia sira, kontrato pessoal desde hamos uma to'o segurança Estado mak tenki selu hotu. Enquanto sira la hanoin halo lei ruma hodi ema sira desempregado ho ema kiak sira mos bele hetan duit metan ruma. La hanoin halo lei ruma atu ema sira halo serbisu particular mos aban bainrua hetan pesaun, mesmo agora ema sira ne selu hela taxa ka imposto ba Estado. Hanoin de'it mak atu selu pensaun ba ema sira serbisu iha funsaun publika, neduni lulun sira nia familia ho amigos sira hotu sai funcionario publiku atu aban bainrua bele hetan reforma.

    Obrigado wa'in

    ResponderEliminar

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.