VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20081212

DISKURSU S.E.PRIMEIRU MINISTRU KAY R ALA XANANA GUSMAO NIAN,IHA OKAZIAUN ENSERAMENTU KA TAKA II KONGRESU NASIONAL EDUKASAUN NIAN

REPUBLIKA DEMOKRATIKA TIMOR-LESTE
GABINETE PRIMEIRU-MINISTRU

DISKURSU S. E. PRIMEIRU MINISTRU KAY R ALA XANANA GUSMAO NIAN, IHA OKAZIAUN ENSERAMENTU KA TAKA II KONGRESU NASIONAL EDUKASAUN NIAN

12 DEZEMBRO 2008

Exselensias,

Ilustres Deputadus
Ilustres Membrus korpu Diplomatiku
Exmus Membrus IV Governu Konstitucional
Exmus Representantes Instituisoens Relejiozas ho Organizasoens Naun-Governamentais
Exmus Sr.Ministru Edukasaun ho ninia Ministeriu tomak
Prezadus partisipantes Kongresu
Senhoras ho Senhores

Ohin remata ona kongresu nasional Edukasaun nian ba dala rua. Hau hatene, ne’e se sai motive orgulhu boot ida la’os deit ba Ministeriu Edukasaun, maibe ba povu no nasaun Timor-Leste, especial liu ba ita nia parserius dexenvolvimentu sira ne’ebe fo’ apoiu diretu ba realizasaun kongresu ida ne’e.

Hau hakarak aproveita oportunidade ida ne’e atu hato’o hau nia apresiasaun boot tebes ba partes hotu-hotu ne’ebe servisu hamutuk hodi konsege halao kongresu nasional ida hanesan ne’e. maski hau la temi ema ida-idak, hau sei hahu hato’o hau nia louvor ba Sr. Ministru Edukasaun hamutuk ho nia funsionarius tomak, tanba ho sira nia kapasidade inisiativa,organizasaun no ezekusaun, mak kongresu ne’e konsegue hala’o, I ohin bele taka ho sesesu.

La haluha agradece ba partisipasaun husi ita nia oradores sira,liu-liu nasionais sira,tanba hau fiar katak ho sira nia matenek, vizaun no analizes, bele fo kontribuisaun boot ba dezenvolvimentu Nasaun ida ne’e nian, iha areas hotu-hotu, espesialmente iha eduaksaun, I bele fahe mos sira nia konhesimentus teorikus no pratikus ba partipantes sira, hodi bele kontinua hala’o diak liutan idaidak nia kaar.

Tuir mai, ital abele haluha agradese ba maluk sira husi komunidade internasional,tanba ita hotu hatene katak sira fo tulun maka’as ba Ministeriu Edukasaun, dezde uluk kedas,liu-liu atu realize Kongresu ida ne’e,hanesan UNICEF, UNESCO, LIDEL, PLAN, Embaixada Portugal, Embaixada Xina,no Embaixadas seluktan.

Obrigadu ba partisipantes sira hotu,tanba imi nia prezensa hatudu katak imi iha duni vontade ho kompromisu atu kontribui ba dezenvolvimentu edukasaun nasional. Hau fiar katak imi mai iha ne’e, laos tanba atu atende deit konvite ka hanesan formalidade ida, maibe tanba imi iha duni konsiensia katak imi mos aliened mai buka aprende tan husi ema seluk,bele fahe mos imi nia hanoin,matenek no experiensia ba ema seluk, I bele fo inspirasaun ba Nai Ulun Boot no matenek na’in ka intelektuais sira prezentes iha ne’e, atu dezenvolve diak liutan programas nasionais ne’ebe iha, hodi aselera dezenvolvimentu nasional iha setor edukasaun.

Senhoras ho Senhores,

Molok atu ita enserra Kongresu ne’e no fahe malu, hau hakarak hola ita boot sira nia tempu witoan hodi konvida atu reflekte klean liutan konaba buat hirak tuir mai ne’e:

Katak prosesu dezenvolvimentu nasional,lori tempu naruk tebes atu alkansa nia objektivu final, liuhusi programa ba kurtu, mediu ho longo prazu,tanba fatores oioin. Nasaun balu konsege la’o lalais ba oin, balu atraza I balu nein lao ba oin. Konaba Timor-Leste karik ema seluk mak bele avalia diak liu ita,duke ita aan rasik,maibe ita mos tenke fiar katak, maski ho difikuldade oioin,ekuantu it abele servisu hamutuk nafatin,tau interesse nasionais aas liu interesse partikulares ka partidarius,maka Timor-Leste bele alkansa iha tempu ne’ebe badak liu, buat hirak ne’ebe Rai seluk konsege hetan, lori tinan naruk liu.

Ita iha fatores barak ne’ebe fo vantajen ba ita,tanba ita nia Nasaun hari iha era modernizasaun no globalizasaun. Iha fasilidades oioin,iha atensaun no solidariedade internasional, iha osan mesmuke seidauk barak, maibe buat hotu depende ba ita. Se hakarak avansa lalais, tuba rai nafatin maibe ho dignidade nudar Nasaun soberana I moderna ida, ita tenke muda mentalidades, halakon valores tradisionais nebe’e sai fali obstakulos ba ita nia aan rasik no ba komunidade tomak, hasa’ e ita nia kualifikasaun intelektual, teknika no professional.

Mudansa ba oin no ba diak liu nian, bele halo liu husi programas dezenvolvimentu iha reas no sectores hotu-hotu,maibe importante no urjente liu hotu maka ih area edukasaun, formal no informal. Paiz id abele riku boot, ho rekursus naturais oioin, maibe karik kiak iha rekursus umanus, entaun bele naran boot hanesan nasaun independente no soberana ida, maibe realidade sei hatudu katak ema seluk maka sei mai hanorin no hadia ita nia kbiit,buat ne’ebe ita hanran “capacity building”.

Tanba ho hanoin hanesan ne’e, maka hau simu ho laran haksolok no apresia tebes, wainhira simu informasaun katak iha Kongresu Nasional ba Edukasaun ida ne’e, ita boot sira tau hanean objektivu jeral maka buat hirak hanesan:
Analize ba problematikas edukasaun nian, debate hamutuk kestoens ne’ebe pertinentes no reflekte konaba realidade atual, hodi nune’e kontribui ba dezenvolvimentu iha areas prioritarias ne’ebe define ona ba sector edukasaun, hanesan:
· Dezenvolvimentu Rekursus Umanus.
· Hadia infra-estruturas eskolas nian
· Formasaun ba Professores
· Buka erradika ka halakon analfabetizmu
· Dezenvolve kurrikulu no introduz kontiudu kulturais iha kurrikulu eskolar
· Hadia dezempenhu professional funsionarius eduaksaun nian no buat seluk tan

Interesante mos katak temas ne’ebe aborda iha kongresu ne’e mesak pertinentes no prioritarius, tuir objective jeral ne’ebe temi iha leten ba.

Hau hakarak husu atensaun especial partes hotu nian ba tematika lingua, ne’ebe refere liu ba lian nasional no official rua, Tetun ho Portugues,tanba nia rekonhesimentu nasional konsagra ona iha ita nia Konstituisaun. Hau fo apoiu total no inkondisional ba programas ne’ebe Ministeriu Edukasaun elabora no balu lansa daudaun ona,konab dezenvolvimentu lian rua ne’e. Hau mos apresia esforsu ne’ebe partes seluk halo, hodi dezenvolve lian Tetun sai modern liu, hanesan UNTL, Timor Aid apoiu husi UNDP no seluktan. Ita labele haluha katak Portugues halo parte ita nia kultura no identidade nasional ida ne’ebe diferente,taba 450 anuz prezensa Portugal iha ne’e, no uza nafatin durante Rezistensia, I Tetun, hanesan ita hotu rekonhese,maski iha Oe-kusi ho Lospalos no fatin balu tan, ema balu seidauk hatene koalia lian ida ne’e, ita bele hatete katak nia maka ita nia veikulo komunikasaun no bele fortifika unidade nasional.

Dezenvolve hamutuk ba, lian rua ne’e, no mos labele haluha lian sira seluk hanesan Ingles ho Bahasa Indonesia, tanba kuantu mais lian barak ita domina, fasil liutan atu komunika ba malu, no buka hetan matenek ho experiencia hosi ema no rai sira seluk ne’ebe dezenvolvida liu.

Atu remata, dala ida tan, hau agradese no louva partes hotu-hotu ne’ebe direta ka indiretamente ajuda realize kongresu ne’e ho susesu, obrigadu wain ba partisipantes sira, I hein katak ita hotu fahe malu ho laran haksolok liutan I ho motivasaun boot atu kontribui nafatin, ab dezenvolvimentu Paiz murak no doben ida ne’e.

Obrigadu!

Dili,12 de Dezembro 2008

Kay Rala Xanana Gusmao
PM do IV Governo Constitucional

Sem comentários:

Enviar um comentário

Nota: só um membro deste blogue pode publicar um comentário.