VISAO MISAO OBJECTIVO HAKSESUK BOLA FH KKN HOME FH LPV ARTIGOS FH MUZIKA LIA MENON FH RESPONDE

20090331

ISU MISTISUS IHA ELIT POLITIKU NIA LET

Filipe Rodriguês Pereira

Iha tempu badak liu ba’a mosu issu ida mak halo sosiadade Timor-Leste ‘isin makas’ atu loke ibun hodi koalia sobre issu ne’e tamba senti sensitivu. Issu ne’e husi prinsipiu relasiona ho preokupasaun Igreja Katolika kona ba’a feto Timor nebe’e mak iha tempu ikus ne’e ‘hola-malu’ naba-naban ho mane Chines no mane estrageiro seluk. Iha parte ida depois de Igreja Katolika foti lian makas kontra aktus ‘hola-malu’ ne’e, parte seluk mosu mos politiku’nain balun kestiona sobre lideransa nasaun ne’e nian nebe’e mak iha postu principais lidera husi Timor o’an ho rasas misturadus (sidadaun nebe’e rezulta husi kaben misturadu entre aman ka inan mai husi rai leur), ka normalmente ema bolu mistisus.

Hare ba’a preokupasoins Igreja kona ba’a asuntu ne’e, ita bele dehan katak dalaruma Igreja preokupa ho aktus ‘hola-malu’ entre feto Timor ho mane Chines ka estraigeiru seluk nebe’e mak sem iha ‘bensaun’ husi Igreja, no Igreja hare aktus ne’e nia impaktu ba’a vida kultural povu nian iha futuru, sedangkan politiku’nain balun hare liu ba’a aspektu politika de rasas husi lideransa nasaun ne’e nian. Maibe preokupasaun husi parte rua ne’e hotu ninia dikin (ujung-ujungnya) sei halai no hamosu sentimentu kona ba’a rasas iha prezente no mos iha futuru. Hanesan agora dadaun balun komenta ona hodi dehan Timor o’an original maka Timor o’an husi foho, la’os Timor o’an husi tasi. Tebes ka?!

Issu mistisus la’os buat foun iha palku politika nasional Timor-Leste. Wainhira ita hare ba’a istoria politika husi movimentu Fretilin nian rasik, issu ne’e mosu mos iha tempu da resistensia iha Ailran. Iha tinan 1977 mosu konflitus entre Proklamador da Independensia, Francisco Xavier do Amaral ho Nicolau Lobato no membros Comite Central Fretilin sira seluk iha mos relasaun ho issu rasista ne’e. Husi Francisco Xavier nia parte hateten katak grupu ki’ik rasas mistisus sira mak iha liu influensia no domina CC Fretilin. Maibe issu rasista iha Ailaran la sai ba’a bo’ot tamba depois de Nicolau Lobato substitui Francisco Xavier do Amaral nia kargu nudar Presidente da Republika, komponentes resistensia tomak tau liu konsentrasaun ba’a funu hasoru okupasaun illegal Indonesia.

Iha tempu ohin loron, ita mos hare iha eleisaun iha tinan 2007 liu ba’a, politiku no partidu balun hu’u fali mos issu rasista ne’e maibe isu ne’e mos la’a sai ba’a bo’ot. Hafoin dadaun bes-besik nomeiasaun Ir. Mario Viegas Carrascalao ba’a VPM-2, rona mos katak Longinhos Monteiro atu lidera instituisaun PNTL, Dra. Ana Pessoa atu ba’a lidera instituisaun PGR, no rona tan mos katak rasas mistisu balun atu ba’a sai embaixador iha rai seluk, derepente issu mistisu ne’e komesa sai fali issu ida manas iha politiku na’in sira nia let.

Issu mistisu nudar issu ida sensisitivu teb-tebes iha tempu ida ne’e tamba Timor-Leste foin mak ‘atravesa’ konflitus etniku Leste no Oeste iha tempu badak liu ba’a. Maski issu mistisu ne’e sensitivu maibe verbalmente issu ne’e ema barak sempre koalia, li-liu iha elit politiku sira nia let. Bazeia ba’a razaun katak labele konsidera sentimentus rasismu nudar buat ida tabu atu diskuti, tenki diskuti atu loke konsiensia ema hotu nian, no buka solusaun diak ida atu sosiadade Timor-Leste sei la mewarisi sentimentu rasista ne’e iha futuru, ita presiza tetu duni atu diskuti. Wainhira ita hotu reseiu no loke ibun to’os atu koalia ka diskuti kona ba’a sentimentu rasismu ne’e maibe realidade hatudu katak iha ita nia sosiadade transisional (masyarakat transisional) ne’e sempre no gosta suku-bok issu ne’e maka sei hamosu improporsionalidade isu rasismu ne’e iha sosiadade nia let. Ho pozisaun reseiu, tauk, no buka atu budu mat-matak isu ne’e iha ema id-idak nia fuan maka ita rasik sei kuda ‘bom waktu’ nebe’e mak bele nakfera iha loron oin nebe’e sei mai.

Koalia kona ba’a mistisu, ita presiza konsidera katak rasas mistisus nudar realidade sosial nebe’e mak existe iha sosiadade Timor-Leste. Mistisus existe tamba konsekwensia husi kolonialismu no mekantrianismu nebe’e rezulta imigrantes tama-sai husi nasaun ba’a nasaun. Iha tinan rihun no atus liu ba’a koloanialismu no mekantrianismu la’os tama deit iha Timor maibe tama mos iha rai barak iha mundu ne’e. Rai barak iha mundu ne’e mosu mos kaben misturadus nebe’e rezultas o’an mistisus, inklui mos Estados Unidos Amerika nebe’e mak oras ne’e dadaun ninia presidente ema mistisu ida, Barak Husein Obama, aman Kenya inan Amerika.

Defisil iha oras ne’e, no mos difisil ba’a iha futuru atu ita bele hetan nasaun nebe’e mak ho sosiadade ida origin. Dalaruma lokal balun iha nasaun laran mak sei moris sosiadade origen balun tamba ‘sira rasik isola’ sira nia a’an ba’a influensia husi external ho razaun atu hametin tradisaun. Tempu liu ba’a iha Timor-Leste, dalaruma suku Ilimanuk bele sai izemplu. Suku Ilimanuk desde tempu kolonialismu Portugues la koi simu no la loke a’an ba’a influensia husi rai leur. Sosiadade Ilimanuk la’os la loke a’an ba’a influensia mala’e nian deit, maibe la loke a’an ba’a mos sosiadade seluk iha Timor laran. Hakerek’nain sei lembra iha tempu da resistensia provolta de tinan 1977 Falintil halo konfrontasaun militar ho suku Ilimanuk e rezulta ema lubuk mate no kaptura ema balun husi suku Liras (suku ida vizinho ho suku Ilimanuk nebe’e suporta suco Ilimanuk), maibe tempu neba’a konfrontasaun militar ne’e la konsege konvein suku Ilimanuk hodi moris hamutuk ho sosiadade Timor seluk. Iha tempu Indonesia, Igreja katolika konsege loke kontaktus limitadu ho suco Ilimanuk.

Koalia kona ba’a rasas misturadus iha rai ne’e, Ramos-Horta ka Mario Carrascalao no rasas mistisus sel-seluk tan nunka espera iha sira nia vida katak sira sei moris iha mundu ne’e liu husi aman Mala’e no inan Timor, no moris-bo’ot iha teritoriu Timor nia leten. La iha buat ida mak sala husi rasas misturadus, tamba rasas ne’e existe nudar konsekwensia kolonialismu nian. Kolonialismu iha nebe’e deit sempre lori buat a’at barak, maibe la’os la iha buat diak husi kolonialismu. Minimal, liu husi kolonialismu maka ita nia avon sira tempu neba’a hatene mos katak la’os sira mesak deit mak moris iha kalohan ne’e nia okos. Se la iha kolonialismu maka ita sei la temi Timor-Leste nebe’e prekore husi Oekusi to’o Jaco. Dalaruma se la iha kolonialismu maka sei la mosu mos esperitu nasionalismu ida forte iha sosiadade oprimidus nia let hodi hamrik hamutuk luta ba’a libertasaun nasional. Timor-Leste existe nudar nasaun independente tamba mos faktor kolonialismu.

Hakait lideransa iha Timor-Leste Independente ho isu mistisus maka ita presiza hare katak lideransa sira nebe’e mak agora dadaun lidera nasaun ne’e tamba konsekwensia da istoria sosial e politika Timor-Leste nian. Sosiadade nasaun ne’e tenki aseita katak iha tinan 1975 rasas mistisus barak teb-tebes mak hamrik mos iha oin ka hamrik lesuk hodi hasoru kolonialismu Portugues nia ukun. Mosu partidus lubuk ida iha tinan 1974 hanesan movimento Fretilin, UDT, Apodeti no partidu sel-seluk tan la ses mos husi kontribuisaun husi Timor o’an ho rasas misturadus. Mistisus aktivu iha palku politika tempu kolonial Portugues dalaruma tamba sira nia rasa husi aman nebe’e revoltozu (desterados husi governo Portugues), no hare ba’a inan nia rasa nebe’e ser oprimidus iha tempu kolonial. Faktor determinante ida mos mak iha tempu kolonial Portugues rasa mistisus barak mak iha liu oportunidade no fasilidade atu eskola hodi aprende, hatene no iha konhesimentu politika nebe’e diak no luan duke Timor o’an nebe’e mak la’os husi rasa misturadu. Hare ba’a iha tempu ukun a’an ne’e, tempu nebe’e mak gerasaun 1975 sidauk reforma husi palku politika nasional maka la presiza hakfodak wainhira dominasaun kadeira poder-politika nian sei lidera nafatin husi gerasaun’75. Hakerek’nain fiar katak iha tinan badak nebe’e mak sei mai, sei mosu ekilibrasaun ida diak iha estrutura governo no estadu tamba iha tempu Indonesia no tempu ukun a’an ne’e iha oportunidade ida luan no hanesan ba’a Timor o’an hotu atu eskola.

Hare ba’a issu rasista ne’e, principal ba’a longu prazu governu no estadu presiza halo kontinuasaun atu Timor o’an tomak hetan nafatin oportunidade no fasilidade hanesan iha area hot-hotu, li-liu iha area edukasaun, tamba ho no liu husi oportunidade no fasilidade nebe’e hanesan bele lori solusaun ida diak hodi minimiza no halakon sentimentu rasismu no etniku iha povu nia moris lor-loron. Oportunidade, fasilidade no estimulasaun presiza fo’o no fahe hanesan ba’a Timor o’an hot-hotu, tamba karik iha deit ema ka grupu ida mak hetan liu oportunidade no fasilidade maka ekonomikamente ema ka grupu limitadu ne’e mak sei iha liu k’bit atu prepara sira nia o’an ba’a estuda iha eskola nebe’e mak ho kualidade diak, atu nune’e sira nia o’an loron ikus bele prega nafatin kondisoins atu ‘simu estafeta’ hodi ukun nasaun ne’e iha futuru. Ema ka grupu nebe’e mak iha liu k’bit atu prepara o’an sira hodi hetan diak iha futuru mak Ema Bo’ot sira. Ema bo’ot sempre iha osan bo’ot, hetan oportunidades luan, no iha fasilidade barak atu prepara sira nia o’an. Se wainhira siklus ne’e existe maka ita rasik mak sei hamosu injustisa estruktural iha nasaun no sosiadade ne’e nia let. Injustisa estruktural geralmente siknifika katak ema ka sosiadade ida moris mai sai beik no kiak la’os tamba ninia rasa ne’e mak beik ka kiak nanis, maibe sistema no estrutura socio-politika-kultural mak bobar no kesi ema ka sosiadade ne’e atu la hetan oportunidade hodi desenvolve sira nia a’an.

Principal ba’a kurtu prazu, governu no estadu presiza tetu atu keta tau kondisaun hanesan lingua portugues ba’a ema ka sidadaun ida atu hetan servisu iha repartisaun governu ka estadu nian. Tamba wainhira ema ida tenki hatene uluk lingua portugues mak bele servisu iha repartisaun governu no estadu maka indereitamente iha tinan 4 ka 5 nebe’e mak sei mai rasa ka etniku balun nia o’an deit mak iha liu posibilidade no prega liu kondisoins atu tur iha repartisaun governu no estadu tamba domina lian portugues. Se kondisaun ne’e mak mosu maka sei bele hamosu social jealousy (kecemburuan social).

Alem de lingua portugues, social jealousy bele mosu atravez mos husi atetude ka moris exklusivu husi rasa balun nian. Rasa ida labele konsidera a’an nudar ‘rasa superior/ras unggul’ duke rasa seluk iha nasaun ne’e. Tamba, Timor nudar nasaun presiza la’o nafatin ba’a oin atu nune’e bele alkansa objetivu ukun rasik a’an. Nudar sidadaun nasaun ne’e nian, id-idak presiza lori esperitu nasionalismu Timorenses hodi kombate issu, hahalok no lalaok rasistas nian iha prezente no mos iha futuru. Timor la konhese ‘nasionalistas metan’, ‘nasionalista mutin’ ka ‘nasionalista amarelu’ iha ninia istoria da luta. Tuir istoria luta ba’a libertasaun nasional no artigu 3 Konstituisaun RDTL, Timor-Leste komunga nasionalista Timorenses. ****END***** (Artigu ne'e hatun mos iha Timor Post, Edisaun 24/3/09).

20090329

DISKRIMINASAUN IHA GOVERNO : TIMOR OAN INTERNASIONAL HO NASIONAL

Carlos da Silva L.F.R. Saky*

Liu ona tinan 7 rekuinyesimentu “de facto” ho “de jure” husi komunidade internasional ba TL nia ukun an, maibe Timor oan rasik seidauk senti hetan ukun an lolos. La’os de’it tanba Governo Mari Alkatiri nian, bandu ona povo Timor iha tinan limanulu mai (iha akordu entre Governo Alkatiri ho John Howard), labele diskuti fronteira marítima ho Austrália, maibe mos TL sei depende barak ba kontratadus internasionais hodi halo la’o ninia makina administrativa. Ohin loron sei hetan konselleiru ho tekniku barak husi rai seluk iha TL. La’os ne’e de’it, iha ministério balu, hanesan Finansas sei kontrata ema rai seluk hodi sai Direktor Jeral Interino iha ninia ministério, hanesan los iha TL, la iha liu kedas Timor oan hodi okupa fatin ne’e. Ironiku liu tan, Timor oan balu mos, mai husi liur, fila an ba ema rai seluk, uza kapa internasional hodi serbisu iha ninia rain rasik nudar presidente Tribunal de Rekursus, xefe Gabinete ba vice-PM balu ou pessoal titulares ba ministra ka ministro balu.

Kontratadus internasionais sira ne’e, ida-idak, mai ho nia eksperiensia ho nia interesse. Balu kontribui ho laran tomak i balu buka influensia Timor hodi hametin sira nia interesse iha TL.

Kontratadus internasionais sira ne’e toman ona serbisu iha Timor ho manan salariu boot. Balu to’o haluha an nudar kontratadu, nune’e, bainhira sira nia kontratu hotu i Governo la hanaruk, sira halo propaganda oioin hasoru ukun na’in sira Timor nian. Izemplu ida mak “caso” juiz Ivo Rosa husi Portugal nian.

Iha fatin seluk, governantes balun nebe halís an ba nia belun no parenti sira nebe mai hosi liur, fo nia razaun hodi justifika asistensia teknika nebe nia favorese ba nia belun sira ho analize superficial hodi dehan “Timor oan sira nebe’e mak servisu iha finansas halo konta mos la hatene”. Argumentu ida ne’e diskriminatorio tebes no minimiza Timor oan barak nebe’e mak hasai tiha ona lisensiatura iha Jestaun, Administrasaun, Kontabilidade no disiplina seluk tan maibe atu valida, lejitima deit governante nia interese no nia favoritizmu tenta fo sala ba nia funcionarios rasik.

Iha artigo ne’e hakarak ko’alia kona ba Timor oan sira nebe’e kaer passaporte rai seluk nian hodi serbisu iha Governo, nebe’e hakerek na’in fo naran Timor oan internasional. Bolu internasional tanba sira husu manan salario tuir ema staff internasional sira nebe’e la’os Timor oan. Ema internasional sira manan osan boot ho razaun oioin, tanba la iha uma iha Timor, precisa osan hodi gasta ba ninia necessidades pessoais e lori mos selu viagem ba mai Timor hodi ba haree nia familia sira. Enkuantu Timor oan sira internasional, barak iha uma ho rai. Balu iha uma rua ou tolu ho rai mos boboot. Sira nia moris diak hanesan ou balu diak liu tan ema internasional sira husi rai seluk nian.

La iha razaun ka direitu ba ita kestiona Timor oan internasional sira ne’e nia moris diak, basá sira hetan kondisaun diak sira ne’e tanba sira nia merito ho kapasidade rasik. Ita la kestiona sira nebe’e serbisu iha NGOs tanba, NGO la’os estrutura Governo nian i politika salarial husi NGO ida ba NGO seluk la hanesan, maski halo serbisu ida ho responsabilidade hanesan. Ita kestiona mak sira nebe’e serbisu iha Governo ou nudar pessoal titulares sira nian, tanba sira nia prezensa iha Governo hamosu problema social ida, kria diskriminasaun entre Timor oan sira serbisu iha Governo.

Ema hotu hakarak goza i hadi’a ninia kualidade moris. Iha faktor barak mak halo ema ida bele hetan moris diak. Faktor sira ne’e ida mak hanesan hetan serbisu diak ho manan osan boot. Ida ne’e la’os krimi, maibe bele sai krimi bainhira hetan serbisu diak ho hetan osan boot liu husi dalan sira korrupsaun, favoretizmu ho diskriminativas nian.

Diskriminasaun refere ba halo tratamentu ba ema la hanesan ho razaun oioin, hanesan kor kulit, etniku, relijiaun, seksu, salario ho seluseluk tan. Iha artigo ida ne’e hakerek na’in limite an hodi ko’alia de’it kona ba diskriminasaun iha salario. Diskriminasaun salarial refere ba halo tratamentu ba ema la hanesan kona ba direitu iha salario. Ema rua halo serbisu ho responsabilidade hanesan, maibe la hetan direirtu hanesan ba salariu ho incentivos sira seluk.

Diskriminasaun iha oin rua, ida diskriminasaun pozitiva e ida seluk diskriminasaun negativa. Diskriminasaun pozitiva katak ema ida-idak sei manan salariu tuir ida-idak nia responsabilidade. Funsionariu baibain ida la sei hetan salario boot hanesan ho Direktor ida, tanba Direktor ninia responsabilidade boot liu funsionariu baibain ida nian. Enkuanto diskriminasaun negativa refere ba ema rua ho responsabilidade hanesan, maibe iha direitu la hanesan ba salariu. Nudar izemplu, xefe Gabinete rua husi vice-PM rua iha rai ida, sira ninia pozisaun ho responsabilidade hanesan, maibe iha salariu, ida manan liu ida seluk. Xefe Gabinete nebe’e kaer passaporte rai seluk nian, fulan ida hetan salariu US$10.000.00 i xefe Gabinete seluk nebe la iha passaporte rai seluk nian ho kualifikasaun akademika nebe’e hanesan ho ida primeiro, fulan ida hetan de’it US$510.00. Ida ikus ne’e manan ki’ik tanba manan tuir skala salario governu nian. Se nia kontratadu deit ba tempo badak, tanba nia uza pasaporte lokal no nia kualifikasaun hanesan ho ida internacional nian, nia bele simu osan to’o US$1,500.00. Husi ne’e hatudu momos diskriminasaun ida boot tebtebes. Nune’e mos iha nivel Direktores sira nian, Direktores sira iha responsabilidades hanesan maibe direitu ba salariu la hanesan, tanba Direktor balu mai ho estatuto nudar ema rai seluk. Grave liu tan pessoal titulares sira nian ho kapa internasional hetan salario ida boot liu dok titulares sira nian, maibe ninia responsabilidade ki’ik liu titulares nian.

Tuir hakerek na’in, atu kombate korrupsaun ho efikaz, presiza kombate mos diskriminasaun negativa ne’e. Basá, diskriminasaun ida ne’e bele lori konsekuensias negativas ba Timor, hanesan: 1) Kria diskriminasaun, injustisa ho insatisfasaun sosial iha Governo nia laran. La tama ulun, xefe Gabinete rua ka Direktor rua ho responsabilidade hanesan, la iha direitu hanesan ba salariu; 2) Halakon motivasaun ho produtividade serbisu. Ida manan ki’ik hanoin Governo la valoriza sira nia serbisu, halo sira serbisu ho barubaruk i la fo laran tomak; 3) Bele dudu ida manan ki’ik halo korrupsaun. Tuir dalan legal nian la hetan tratamentu hanesan bele halo sira monu iha korrupsaun hodi buka goza hanesan ho sira seluk manan boot; 4) Sei reforsa de’it gap entre Timor oan sira fila husi liur mai ho sira nebe’e nunka sai ba liur. Timor oan sira internasional hetan previleziu boot liu dok du ke sira husi laran, tanba de’it, sira kaer passaporte rai seluk nian; 5) Halakon espirito nasionalizmu ho patriotizmu. Sira nebe’e uza kapa internasional fera ninia fuan ba rua. Sorin ida nudar Timor oan i sorin seluk nudar ema tasi balu. Osan bele halo ema lakon ninia nasionalizmu ho patriotizmu, tanba ema iha tendencia hakru’uk ba patraun ka organizasaun nebe’e fo salario boot ba nian du ke ba ida nebe’e la fo bintez ida ba nian. 6) Susar kombate injustisa ho diskriminasaun. Basá, sira nebe’e uza kapa internasional aceita ho situasaun injusta ho diskriminativa ne’e; 7) Kria dependensia nafatin ba kontratadu sira. Kontratadu ida sai tenki kontrata fali seluk, tanba la rekruta funcionariu publiku sira ba fatin sira hanesan xefe Gabinete ho seluseluk; 8) Sei hamosu de’it favoretizmu ho nepotizmu. Subar iha razaun kontrata ema konfiansa ho iha kapasidade, titulares sira sei rekruta de’it ninia amigos ho familias ba fatin sira kontratadus; 9) Komandu rua la fo rezultadu diak ba serbisu. Iha kualker serbisu, kuandu iha patraun ka komando rua, la sei tulun halo serbisu diak, tanba fahe atensaun ho konsentrasaun subordinadu nian. La’os ne’e de’it, hamosu mos konfuzaun ho presaun ba subordinadu, tanba la hatene atu halo tuir los patraun ida nebe’e; 10) Bele kompromete interese nasional. Iha parte ida nia tenki hala’o knar funcional iha governu maibe iha parte seluk nia tenki hatan ba nia patraun seluk husi tasi balu kona ba servisu nebe’e mak nia halo. Situasaun ida hanesan ne’e susar garante professionalismu no konfidensial ba informasaun. La taka oda matan ba kontratadu ho kapa internasional sira bele fo sai segredo Estado nian ba ninia patraun iha rai seluk, i 11) hamosu kompleksu de inferioridade. Tanba ida seluk manan osan boot tebes bele halo ida manan ki’ik, sinti an ki’ik liu, maski sira nia pozisaun ho responsabilidade hanesan. Titular sira mos, dala ruma, bele sinti an ki’ik iha pessoal sira manan salario boot nia oin. Osan ninia poder, dala ruma, boot liu poder politiku.

Diskriminasaun, nebe’e agora mosu iha TL, la’os ema sira kaer passaporte rai seluk nian sala. Sala ne’e mai kedas husi I Governo to’o IV Governo Konstitucional. Uluk, kuandu Timor hetan nia restaurasaun foufoun, iha hanoin atu selu funcionario Timor oan sira tuir salario internasional nian, maibe na’i ulun sira Timor nian, kontra hanoin ida ne’e, ho razaun, selu osan boot ba Timor oan sira bele hamsou problema iha loron ikus. Sira argumenta katak, kuandu internasional sira sai husi Timor, sei hetan resistencia makaas husi funcionario sira kuandu Governo hakarak aplika salario tuir skala nacional nian nebe’e, ki’ik liu salario internasional sira nian. Razaun ida ne’e bele los no la los. Karik hatun funcionarios balu nian de’it, sei hamosu resistencia duni tanba halo diskriminasaun. Maibe hatun ema hotu nian salario tuir principio justu ka diskriminasaun pozitiva ida i reforsa ho baze legal klaru ida la sei hamosu resistencia, tanba la iha ema ida mak sinti diskriminadu. Agora de’it, ho diskriminasaun ida boot tebtebes, fahe Timor oan ba internasional ho nasional mos, sira nebe’e diskriminado la liga ida, halo nia serbisu ho nonok, maski laran kala moras. Karik uluk mak na’i ulun sira simu hanoin ida funsionarius Timor oan sira manan tuir salario internasional nian, husi hahu kedas la iha diskriminasaun negativa ne’e.

Ko’alia ho laran mos, Governo rasik mak aceita i pratika diskriminasaun negativa ne’e, i to’o agora, la iha esforsu ruma hodi hadi’a. Tanba oda matan Governo nian nakloke ba tipo diskriminasaun ne’e, mak kuandu Governo precisa Timor oan sira ba serbisu iha Governo, Timor oan sira nebe’e toman ona ho manan osan boot, tau kedas kondisaun. Sira so aceita serbisu iha Governo, se sira hetan salario tuir staff internasional nian, tanba sira iha passaporte rai seluk nian. Governo mos simu de’it, tanba ukun na’in sira hanoin katak, Estado Timor la hasai duit metan ida hodi selu Timor oan internasional sira ne’e, basá, organizasaun ka rai seluk mak selu salario boot sira ne’e. Maibe ukun na’in sira haluha tiha, aceita Timor oan internasional sira ne’e serbisu iha Governo, hamosu dadaun konsekuensias negativas oioin nebe’e temi ona iha leten.


Molok hili Eng. Mario Carrascalão ba vice-PM, nia afirma ba jornal STL, 06.02.09, ho titulu “Koruptor sira maka difikulta MC atu ba sai nudar 2ºVPM”. Pozisaun ida ne’e agora Eng. Carrascalão hetan tiha ona i la iha ona ema ruma impede nian hodi kombate KKN ho injustisas oioin iha Governo laran. Diskriminasaun hanesan mos krimi ida. Ida ne’e hanesan serbisu ida ba Eng. Mario Carrascalão, nudar vice-PM, nebe hetan fiar hodi kombate korrupsaun ho diskriminasaun.

Investiga korruptor ida, dala ruma lori tempo naruk, tanba presiza halibur evidencias oioin ho buka tuir sese mak envolve iha laran. Maibe, atu identifika i halo para ema ida, hodi labele kontinua serbisu iha Governo ho salario internasional nian la susar ida. Naran haree de’it ba folha pagamento salario nian deskobre ona. Eng. Mario Carrascalão bele hahu dadaun kombate tipo diskriminasaun ida ne’e hodi hein kombate korrupsaun sira nebe’e kompleksu liu. Bele loke uluk Eng. Mario Carrascalão nian gaveta rasik, antes ba loke sira seluk nian, se mak hatene, bele hetan ain-fatin diskriminasaun negativa ruma iha neba. Karik ida nee mak la kombate, ita bele kestiona Eng. Mario Carrascalão ninia seriedade kombate KKND (korrupsaun, koluiu, nepotizmu ho diskriminasaun).

Atu kombate diskriminasaun ita tenki buka hatene uluk ninia kauzas. Ho nune’e, ita bele halo mate ho efikaz. Ema baibain dehan atu reduz diskriminasaun iha salariu tenki aposta iha formasaun. Tanba nivel formasaun ka kualifikasaun la hanesan sei afekta mos ba iha salario. Ema sira iha kualifikasaun manan salario boot liu dok kompara ho sira nebe ladun iha kualifikasaun. Problema nebe’e hakerek na’in foti iha ne’e, la’os kona ba kualifikasaun la hanesan, maibe salario mak la hanesan ba ema sira halo serbisu ho responsabilidade hanesan. Realidade nebe’e ita hasoru, la’os kriteriu kualifikasaun mak distingui salario, la’os pozisaun ho responsabilidade la hanesan mak determina salario la hanesan, maibe passaporte mak sai fali hanesan kondisaun. Susar tebes atu halo lakon tipo diskriminasaun ida ne’e liu husi fo passaporte rai seluk nian ba Timor oan hothotu i nem rai seluk mos hakarak fo nia passaporte ba Timor oan tomak. Facil liu hetan formasaun ida diak du ke hetan passaporte rai seluk nian, tanba kondisaun atu hetan passaporte rai seluk nian la facil. Iha dalan ida de’it i dalan ne’e mos facil tebes hodi kombate diskriminasaun negativa ne’e. Dalan ne’e mak Governo rasik tenki tau kondisaun klaru e firmi labele simu ema nebe’e hakarak serbisu iha Governo uza passaporte rai seluk nian. Se mak hakarak serbisu iha Governo, husi level boot to’o ki’ik, tenki aprezenta an nudar sidadaun TL i Governo TL mak tenki selu salario hodi garante justisa salarial ba funcionarios Estado nian tomak. Ou organizasaun husi rai seluk bele selu, maibe selu tuir skala salario nasional nian hodi evita diskriminasaun negativa ne’e. Karik lakohi aprezenta an nudar sidaun TL, bele ba buka serbisu iha NGOs nacionais ka internasionais. Ho nune’e de’it mak bele halo lakon diskriminasaun ne’e ho nia konsekuensias negativas tomak. Karik Governo la hola medidas ruma hodi hadi’a situasaun ida ne’e, Governo rasik mak hamosu diskriminasaun ba ninia sidadaun sira.

Ita hein Eng. Mario Carrascalão ho nia eksperiensia i agora ho poder tomak iha liman, bele kombate efikazmente korrupsaun, koluiu, nepotismo ho diskriminasaun tuir fiar nebe’e Governo AMP fo ba nian.


* Ex-Coordenador Pedagógico iha Centro Nacional de Emprego i Formação Profissional - Tibar

20090324

Governu AMP Promete halo “Mudansa” no “Reforma”

OJE2009 no prosesu dezenvolvimentu ba Igreija Katolika

Dili, FH, 24 de Março de 2009 - Iha loron 22 fulan Dezembru tinan 2008, IV Governu Konstitucional hari’i komitiva ida lidera husi PM Kay Rala Xanana Gusmão, akompanya husi Vice PM, Ministru Edukasaun (ME), Ministru Justisa (MJ), Ministru Estatal (M. Estatal), Ministra Finansas (MF), Ministru Infra-estruturas no Vice Ministra Saude, Secretario Estado Agricultura.

Komitiva Governo ne’e atu informa OJE2009 ba Igreja Katolika iha diocese Díli ho Baucau i iha tempu hanesan hala’o kompromissu nomos dialogo ho Sociedade Civil sira.

Iha fulan Janeiru, hahu husi loron 14 to´o loron 30, haksesuk malu konaba OJE2009, hahu husi jeneralidade ba to´o especialidade. Kompromisu IV Governu Konstitucional atu hato’o informasaun ba hierarkia Igreja Katolika iha Diocese rua ne’e só foin bele hala’o depois de Parlamentu Nasional (PN) aprova OJE2009 ne’e, Presidente Republika (PR) promulga no Publika Lei OJE2009 iha Jornal da Republika (JR).

Surumutuk ho hierarkia Katolika iha Diocese Dili hala’o iha Salão Madre Canossiana sira nian iha Becora. Halo parte ba surumutuk ne´e maka Amo Bispo, Dom Alberto Ricardo da Silva, nudar Bispo Diocese Dili, Nai-lulik sira, Madre sira, Leigo sira, nomos tuir iha surumutuk ne´e hanesan observador Núncio Apostolika Vaticano nian mai Timor-Leste. Husi IV Governu Konstitucional, PM Kay Rala Xanana Gusmão, Ministra Finanças, Emília Pires, Ministru Agricultura no Pescas, Mariano Sabino Assunami, Ministru Edukasaun, João Cancio Freitas, Ministru Infra-Estrutura, Vice Ministra Saudade, Madelana Hanjam maka representa. Iha loron tersa (17/02) komitiva PM Kay Rala Xanana Gusmão desloka ba Baucau hodi informa mos ba hierarkia Igreja Katolika nian iha neba.

Mensagem PM Kay Rala Xanana Gusmão ba Igreja Katolika

Iha biban ne´e PM Kay Rala Xanana Gusmão, “hato’o konaba kompromisu no komitmentu IV Governu Konstitucional nian, oinsa no tansa maka harii AMP (Aliança para Maioria Parlamentar) nebe halibur hamutuk partidu lima (5)”. Atu reforsa argumentu ne’e Xanana Gusmão foti exemplo balu husi rai seluk nian nebe koligasaun partidu 2 ka 3 ninia durasaun la to’o tinan ida maibe maximu fulan nem (6) deit i balun fulan tolu (3) deit. Razaun ba krise nebe mosu iha partidu sira ho koligasaun, entre sira seluk, ida, governo ho partidu sira nebe maka ho orientasaun ideologika la hanesan; rua, partidus sira mai ho ida-idak nia programa no orientasaun rasik. Tamba ne´e maka koligasaun barak iha rai hanesan Itali, husi koligasaun partidu sira karuk nian dura tinan ida deit. Exemplu hanesan koligasaun husi partidu karuk sira ho Berlusconi (Italia) dura tinan ida ho balun deit.

Primeiru Ministru, “iha biban neba haktuir kona ba tansa maka partidu 5 iha AMP metin besik tinan 2 ona, ne’e tamba AMP ninia komprimisu ba mudansa no ninia komitmentu ba reforma”. Hatutan PM katak “krizi 2006 nebe mosu tamba deit instituisaun Estado RDTL nian sei nurak hela no ida-idak la hala’o ninia kna’ar tuir ida-idak ninia kompetensia no responsabilidade” nudar hakerek ona iha Lei-inan. Tenik tan Xanana Gusmão katak “sinal ba krizi ne´e mosu hahu kedas husi incidente 04.12.2002, 2004 entre F-FDTL ho PNTL, 2005 manifestasaun Igreja Katolika nian no ikus liu maka krizi bo’ot 2006, tamba ne´e maka AMP mosu (sani: hari’i) ho kompromisu ba Mudansa no komitmentu ba Reforma” institusional, sosial no hasa’e ekonomia povu ki’ik nian.

Iha surumutuk ho hierarkia Igreja Katolika nian iha Diocese Dili (16/02) no Baucau (17/02), PM Kay Rala Xanana Gusmão ko’alia klean liu tan kona ba Mudansa no Reforma nudar bandeira AMP nian husi tinan 2008 to’o 2012.

Mudansa

Timor-Leste sei konsidera hanesan rai nebe foin ukun-rasik-an liu tinan sanulu (10), nebe tuir matenek sira husi liur hare’e katak “era post-konflitu, minimu lori tinan sanulu (10) hafoin rai ne’e sai husi faze violensia no intolerância. Rai barak mak lori tinan naruk, nebe balun to’o tinan 20 no 30 resin atu konsolida nia instituisaun Estado Direito no Demokratiku. Tamba ne´e maka, tuir PM Kay Rala Xanana Gusmão, “Timor-Leste tinan ida ne´e komemora tinan sanulu (10) ninia Liberdade. Iha tinan 1999, ita hotu-hotu ba tau hamutuk ita nia votus hodi manan independência. Ita hotu buka esforsu atu oinsa maka sai husi era post-konflitu ba era dezenvolvimentu”. Tan ne’e «Mudansa» ita hotu nia hakarak no AMP mak lori iha nia kba’as komprimisu wa’in ne’e.

Iha biban neba, Xanana Gusmão koalia mos konaba incidente 11/02/2008, atentadu nebe halo kanek Presidente Republika (PR), José Ramos Horta no ataka hasoru PM wainhira sai husi nia uma ba servisu fatin. Kona ba ida ne’e, Xanana haktuir ho lian Portugues karik dehan «um mal necessário», Mal, tamba tuir lolos labele akontese iha Estado Direitu i Demokratiku nia le’et. Necessário, katak obriga ita halo refleksaun konaba saída maka «sentido de Estado». Ho refleksaun ne’e mak hamoris forsa Operasaun Halibur «força Operação Conjunta» nebe halibur fali instituisaun forsa seguransa rua nebe monu hotu ba tentasaun iha krizi politika-militar 2006.

Reforma

Komitmentu IV Governu Konstitucional nian ida tan maka «Reforma». Reforma administrativa iha instituisaun sira estadu nian, hanesan reforma ba jestaun finansa publika, reforma ba forsa segruansa i defesa nasional. Reforma nebe maka bo’ot no mukit liu maka reforma iha mentalidade, maibe ho Governu no ita hotu nia esforsu bele ultra passa obstakulu sira nebe mosu. Reforma nebe neneik maibe bebeik (lema Renetil nian) ka reforma neneik maibe la’os ba fali kotuk (ekspresaun A. Lincoln nian).

Panorama Socio-Ekonomika iha Timor-Leste impaktu OJE2009

Iha surumutuk hodi fahe informasaun ba Hierarquia Igreja Katolika nian, iha Diocese Dili (16/02) no Baucau (17/02), Ministra Finansas (MF), Emília Pires (EP) mos hato’o lia badak ka panorama kona ba evolusaun socio-ekonomika iha Timor-Leste hanesan impaktu direktu husi OJE2009.

Iha biban ne´e MF hateten konaba Procesu Desenvolvimentu, nebe nia fahe ba parte tolu (3) konflitu, post-konflitu no desenvolvimentu. Emilia Pires haknauk peritus sira ninia hanoin katak “rai sira nebe maka sai husi era post-konflitu nia laran sei lori minimu tinan 10. Atu sai husi nível rendimentu ki’ik ba tama iha rendimentu mediu sei lori tinan 59 karik. Maibe rai sanulu resin tolu (13) nebe ema bolu “Ekonomia Milagre” konsegue duni muda husi nivel post-konflitu ba desenvolvimentu, lalais liu maka hanesan Singapura, Republika Koreia, Hong Kong, Taiwan, Japaun, China, Brazil, Botswana, Malaysia, Malta, Indonésia, Oman no Thailandia”. Ministra Finansas, “iha situasaun post-konflitu, la iha funu maibe mos la iha paz. Wainhira funu remata, ita hetan oportunidade atu servisu ba hetan paz duradoura maibe atu hetan paz sei precisa hari’i instituisaun sira nebe sei bele assegura paz no seguransa ba povo tomak. Karik konflitus nafatin, ema sei mate nafatin, sei iha destruisaun fisika nafatin, sei halo a’at sistema no instituisaun sira nebe tenki assegura pilar nebe kritiku no determninate ba desenvolvimentu nasional”, tenik Emilia.

Iha biban ne´e Emilia Pires mos hato’o konaba indikadores ekonomika no social ita nia rain nian. Iha ninia komunikasaun ho hierarkia Igreja Katolika, hare ba pontus rua husi indikadores rua (2) ne´e, hanesan: Índices Pobreza (ema kiak) iha Timor-Leste no Krescimentu Ekonomika.

Tuir indikadores social, foti índices ema kiak iha Timor-Leste, tuir Banku Mundial ninia estudo, iha tinan 2003 hamutuk 36% ema kiak iha ita nia rain. Iha tinan 2007, ema kiak iha Timor-Leste sa’e ba 49,9%. Ne´e hatudu katak, ema timoroan hamutuk 500,000 moris iha kiak ka pelo menus moris ho menus $0.88 USD loron ida.

Tuir estudo Banku Mundial nian, Timor-Leste ninia krescimentu ekonomika iha tinan 2007 hetan 8% no iha tinan 2008 sa’e ba 10,5%. Faktores sira nebe maka kontribui ba krescimentu ekonomika maka: Agrikultura; industria no komersiu no sektor publiku.

Ba oin, oinsa maka mantem Timor ninia krescimentu ekonomika atu nune bele iha impkatu bo’ot ba kombate pobreza? Pelo menos krescimentu ekonomika ninia nível tenke mantem iha 8% ba 10% ka mantem ho digitus rua?

Tuir analise kausa i efeitu hateten katak krescimentu ekonomika iha impaktu direkta ba indices de pobreza. Se mantem nível krescimentu ekonomika husi 8% ba to´o 10% bele iha expektativa katak to´o 2015 bele hatun índices pobreza ba metade husi 49,9 %.

Impaktu husi OJE2009 ba ekonomia

Tinan 2009 tuir estrategia Governu nian ba desenvolvimentu nasional, tinan 2009, hanesan tinan ba infra-estruturas. OJE2009 sei fo hanesan prioridade ba desenvolvimentu fisiku hanesan Elektrecidade, Porto, Aeroporto, Estradas, no sst.

Projektu ne’e bele kontribui direktamente ba indikadores ekonomika no social ho aumenta ka mantem krescimentu ekonomika nebe ita hakarak nomos bele hamenus índice kiak iha ita nia rain.

Prioridades Nasionais iha tinan 2008 maka aposta ba Estabilidade no seguransa Publika; Protesaun no solidariedade sosial; Hatan ba ejizensia foin-sa´e sira nian; Loke empregu ba jerasaun foun – rendimentu; Hadia dezempenyu Servisu publiku; Governasaun transparente no efektivu. Iha tinan 2009 ne’e, Governu identifika ona prioridade hitu ka aposta iha: Seguransa Ai-han; Dezenvolvimentu Rural; Dezenvolvimentu Rekursus Umanus; Servisu Social no Protesaun; Seguransa publika no estabilidade; Governasaun diak no halo oinsa timoroan hotu-hotu, riku ka kiak, beik ka matenek (husi kuadrus superior to’o kuadrus basilares) iha direitu hanesan no asesu ba Justisa.
.
Edisaun Forum-Haksesuk. Fonte Gabinete Media PM

A Partidarização das escolas e locais de trabalho-A favor do Partido, contra o Estado

Por Agio Pereira*

Ontem, no noticiário da televisão de Timor-Leste, dia 23 de Março, o Secretário-Geral da Fretilin alertou os seus quadros para serem activos nas escolas e nos locais onde trabalham. Sob o ponto de vista partidário, faz sentido. É o trabalho de ‘consciencialização político-partidária’ imprescindível ao controlo do Estado pelo Partido. Contudo, sob um prisma de interesse nacional, este apelo pode trazer problemas para o processo do desenvolvimento do país.

Primeiro, devemos entender bem o significado das terminologias usadas. Quadros e militantes do Partido são atributos de ‘membros do Partido’ que deverão acarretar as ordens e disponibilizarem-se para accionar as directivas dos órgãos superiores do Partido. Escolas e locais de trabalho são outros atributos do conceito ‘onde quer que estejam’ deverão pois portar-se como bons quadros e bons militantes merecedores da confiança do Partido.

Sob um ponto de vista de um sistema de Partido Único, podemos facilmente entender esta mensagem. Aliás, habituamo-nos, durante a Luta de Libertação Nacional, a fazer uso deste lema sob a perspectiva revolucionária. Também se pode entender esta directiva partidária sob um prisma da ‘Segunda Luta de Libertação Nacional’, aprovada e emanada da reunião dos quadros do Partido Fretilin em Same, a 27 de Outubro de 2007, na qual se concebeu o já moribundo preconceito da ‘marcha da paz’.

Sob uma perspectiva de interesse nacional, poder-se-á dizer que implementadas tais directivas, os efeitos poderão ser contraproducentes àquilo que o IV Governo Constitucional entende reformar: as mentalidades.

A reforma das mentalidades é um processo moroso e complexo. Tal reforma preconiza uma mudança de atitudes, partindo do pressuposto de uma mudança do favorecer e servir só os interesses do Partido para se concentrar em favorecer e servir os interesses do Estado no seu todo, o colectivo nacional.

Esta mudança de mentalidade preconiza também um reforço de ambientes não conducentes à corrupção, ao nepotismo e à colusão. Estas mudanças pressupõe ainda o atributo de profissionalismo, tanto na função pública como no sector privado e nas demais instituições privadas e do Estado, a fim de criar um aparelho integrado que ajude a arrancar o país do seu estado de subdesenvolvimento para um de desenvolvimento integral e sustentável.

Estes processos que preconizam mudanças ou que, pelo contrário, reforçam as velhas mentalidades, estão em constantes fricções, evoluindo de acordo com as forças que controlam uma ou o outro. O conceito de mudança, a priori, já pressupõe abandonar as velhas mentalidades para condicionar o nosso sentido consciente às novas modalidades de relacionamento humano, tanto profissional como pessoal. É um processo porque se procura gerir as velhas mentalidades e adequa-las às estratégias integradas de desenvolvimento nacional sustentável.

Para um país como Timor-Leste, nascido da guerra e criado num berço de instabilidade, de dor e mágoa, será necessário e, até diria imprescindível, uma sintonia total no quadro da liderança nacional.

Se uns líderes puxam a rede à sua sardinha, e os outros também, em direcções opostas, o país não irá arrancar com o processo de desenvolvimento nacional ou, no mínimo, não irá seguir este rumo com a devida e bem merecida pujança política que o nosso país merece.

A lei sobre os Partidos Políticos reafirma as obrigações dos Partidos, enquanto instrumentos essenciais da democracia liberal e multipartidária de ‘educar’ a sociedade civil no sentido de capacitar os cidadãos no seu prisma individual e colectivo para corresponder às suas responsabilidades e deveres enquanto cidadãos.

Este princípio é importante, sobretudo se tivermos em conta a necessidade de mudar as mentalidades de dependentes e quase-para-sempre-colonizados para outras responsáveis e independentes, edificadores de um Estado soberano, alicerçado no princípio de Direito Democrático e edificado já na era de globalização.

Estar activo nos seus respectivos locais de trabalhos e nas escolas, actuando como militantes e quadros do Partido, se for no sentido alusivo às eleições, como disse o próprio Secretário-Geral do Partido Fretilin em Ainaro, ontem, no dia 23 de Março de 2009, pode ser um obstáculo a estas mudanças.

Um obstáculo porque se deve considerar que a actual fase de evolução do nosso Estado é uma fase que requer a atenção muito especial de todos nós, algo que o próprio Presidente da República José Ramos-Horta nos aludiu correctamente no seu mais recente discurso no Parlamento Nacional.

A prioridade atribuída a cada quadro do partido é o dever de recrutar mais quatro votantes nas próximas eleições para os Conselhos de Sucos e assim levar a uma vitória a ser alcançada pelo apoio de 15 000 (quinze mil) votantes ao seu Partido.

Uma atitude positiva que é de louvar!

O que não é de louvar é a incitação que todos os quadros e militantes devam conseguir tal resultado seja nas escolas, seja nos seus locais de trabalho, porque tal irá de certeza, uma vez mais, confundir o Estado com o Partido; uma correlação válida num sistema de Partido Único, já ultrapassado em Timor-Leste, mas não aceitável num sistema de democracia liberal e multipartidária, o presente rumo do nosso jovem país, liberal e democrático, fundado nos valores constitucionalmente garantidos na Constituição do nosso ainda mui frágil Estado.

Mudança de mentalidades, para todos nós, deve constituir uma causa nacional; se não for por outras razões, devemos faze-lo "ad majorem Dei gloriam!

FH/FIM

*Em exclusivo para Forum Haksesuk

20090322

Discurso do Bispo Emerito de Dili, D. Ximenes Belo no Encontro de Quadros Timorenses em Coimbra

Por Dom Carlos Filipe Ximenes Belo


Ex.mº senhor Encarregado de Negócios da República Democrática de Timor-Leste em Lisboa; Ex-mº senhor embaixador de Timor Leste junto da CPLP;
Ilustríssimo senhor presidente da Associação Timorense;
Ilustríssimo senhor Presidente da Associação Académicos de Coimbra, e Presidentes e membros das demais Associações;
Caros universitários timorenses;
Mun Alin inan feto sira;
Minhas senhoras e meus senhores;

A todos endereço as minhas cordiais saudações. Constitui para mim um prazer estar a conviver convosco neste dia, e convosco repensar na construção da nossa querida Pátria, Timor Leste. Os organizadores deste encontro pediram-me para desenvolver o Tema da Paz e do Desenvolvimento em Timor.

1. A República Democrática de Timor Leste proclamou unilateralmente a sua independência, a 28 de Novembro de 1975, em vésperas da iminente invasão das forças armadas da Indonésia, invasão essa que veio a verificar-se no dia 7 de Dezembro daquele fatídico ano. A Restauração (Declaração) da mesma independência, feita a 20 de Maio de 2002, depois participação massiva de todos os Timorenses no Referendo de 30 de Agosto de 1999, que a desejaram e legitimaram essa independência com o seu voto, e depois de obtido o apoio da comunidade internacional, foi uma declaração que culminou depois de 24 anos de luta, sofrimentos, de fome, de doenças e de morte de um terço da população timorense.

Todos nós esperávamos que depois de 20 de Agosto de 2002, Timor Leste iria viver um período de paz, de desenvolvimento, de progresso e de bem-estar. Mas, infelizmente, estes primeiros seis anos de independência efectiva não trouxeram a verdadeira paz e justiça para todos os timorenses. De facto verificamos que apesar de todo o esforço de implementação de um Estado de direito, da construção de um país democrático, a construção do bem comum, apesar disto tudo, continua a existir antinomias que dificultam que a paz e a justiça reinem verdadeiramente em Timor. Ficamos independentes politicamente, mas permanecemos dependentes e escravos dos nosso vícios ancestrais: ódios, invejas, violência, divisões, sede do ter e do poder, falta de maturidade política, falta de cultura de paz, cultura de cidadania, cultura de diálogo, de tolerância, de perdão. Falta-nos ainda a perseverança e o gosto pelo trabalho, pelo estudo. Invadiu-nos e invade-nos o desejo de obter tudo num só dia: dinheiro, habitação, emprego, desenvolvimento económico e social, fama, nome e felicidade. Podemos afirmar que a independência não é uma meta final, um edifício já acabado, mas uma realidade a ser construída dia pós dia, com sacrifício, perseverança, generosidade e a firme vontade de todos os Timorenses. Diziam os nosso guerrilheiros: “A Luta continua…”. Pois a construção de um Timor livre, soberano e independente não acabou, por isso, a Luta continua. Não já uma luta com armas brancas ou convencionais, mas com as armas da inteligência, da vontade, da capacidade de respeitar os direitos humanos e de trabalhar para o bem comum de todos os Timorenses. Luta contra o analfabetismo, a iliteracia, intolerência, contra a preguiça, do ganho fácil, do sucesso fácil, contra o pessimismo, o desânimo, etc. etc.

Se olharmos para o nosso passado, para a nossa história como povo nos últimos quinhentos anos, repararmos que ao longo da história, apesar de sermos um povo pequeno, e para mais divididos em pequenos reinos, com costumes semelhantes mas com línguas diferentes, (os entendidos no passado chegaram a registar 33 dialectos), que nossos antepassados andavam em contínuas conflitos e guerras. O que levou a Afonso de Castro governador de Timor entre 1859 a 1862, a afirmar que “a guerra fazia parte do dia do indígena, ou que o indígena está tão arreigado à guerra, que não pode viver sem ela”.

Já em 1811, nas suas recomendações ao Governador Vitorino Freire da Cunha Gusmão, o Conde Sarzedas, Vice-rei da Índia, falando de 64 reinos existentes em Timor dizia: “A Província dos Bellos compreende 46 reinos, de maior e menor poder, mas todos livres e independentes entre si, e terão alista mandada extrair entre 1722 e 1725, 40 mil de armas, 3.000 espingardas e os mais de espada, rodelas, zagaias e arcos e frexas. A província de Servião te 16 reinos (…) terá 25.000 homens de peleja, 2.000 de espingarda, e os restantes de zagaias, arcos e frexas e espadas e rodelas”. (Doc. P.151).

Praticamente durante os 4 séculos de convivência com os Portugueses, nunca em Timor se registou um século de tempo de paz. No século XVII, houve conflitos entre os reinos por causa do comércio de sândalo, de cera, e de escravos. Em 1640, deu-se a invasão do Imperador Carriliquio de Talo, Celebes (Sulawesi), que depois de meses de ataque às povoações marítimas de Timor, fez 4 mil escravos. Em consequência desse ataque, responderam os portugueses (Frades e mosqueteros) destruindo o reino de We-Hali.

No segundo quartel do século XVIII, deu-se a famosa guerra de Cailaco que durou quase 50 anos (1719-1760). Ao longo do século XIX, registaram-se várias rebeliões contra a soberania portuguesa. Já no fim do século o governador José Celestino da silva conseguiu impor a pacificação (Ver René Pelissir, Timor en Guerre: Le Crocodile et les Portuguais (1874-1913); o romance Ana Joana, a Batalha das Lágrimas). O século XX: a guerra de Manufahi (1911-1912) comas de 4 mil vitimas; (ver Jaime do Inso, Timor 1912); a ocupação japonesa (1942-1945) com mais de 60 mil mortos. A revolta de Viqueque e Watolari (1959). Ocorre este ano o quinquagésimo aniversário desse acontecimento, cuja história está ainda por se escrever…

A invasão indonésia e consequente ocupação (1975-1999). Sem dúvida muitos dos conflitos eram entre os Timorenses e as potências coloniais e /ou estrangeiras. Mas também havia conflitos entre os timorenses; vários os motivos: o roubo do gado, a ocupação de propriedade, o rapto de princesas, etc. (ver o Livro do Padre José Bernardino Rodrigues, o Rei de Nari, 1961).Todo este passado criou nos timorenses uma mentalidade de ódios, vingança, de conflitos e de guerra. Por isso, sem querer cantamos: “horu uluk hori wain, timor oan assuwain”. Os acontecimentos de 2006 e o “11 de Fevereiro” de 2008 devem alertar-nos para uma educação contínua para os valores da paz, da justiça, da democracia e dos direitos humanos.

2. ”Pensar a Paz é Pensar Numa Sociedade Justa”, constitui e representa a nossa maior luta nos dias que correm. Como vimos sucintamente a história passada do nosso povo, o fenómeno da guerra contribuiu para a perda de vidas, de bens e do atraso económico e social do nosso povo.

“Não matar” é a ordem dada por Deus ao homem e é da ordem natural. Mas o homem desde sempre quebrou este preceito. A guerra é a violação mais atroz e universal das leis da convivência humana. A história humana é a história de tantas guerras. A guerra é um flagelo e não representa nunca um meio idóneo para resolver os problemas que surgem entre as nações. “Nunca foi e jamais será porque gera conflitos novos e mais complexos. Quando deflagra, a guerra torna-se uma carnificina inútil, uma aventura sem retorno, que compromete o presente e coloca em risco o futuro da humandiade” . O Papa João XXIII, dizia: “ Nada se perde com a paz; mas com a guerra, tudo pode perder-se” (Pacem in Terris, 288). Vamos, portanto, cultivar a paz, e espalhar as sementes de paz nos vales, planícies e montanhas de Timor Loro Sa’e.

Ma o que é paz? A palavra portuguesa PAZ, a inglesa “peace”, a francesa “paix”, a espanhola “paz”, a italiana “pace”, provem da palavra latina “pax, pacis,” e o seu correspondente em hebraico é Shalom. E shalom deriva da raiz shelemut, que significa plenitude, perfeição. Na Bíblia a palavra shalom aparece sempre associada a hum estado de harmonia, tranquilidade e prosperidade. Shalom significa ainda bênção, manifestação da graça divina. Está também ligada à ausência de guerra e sugere um estado de ordem e tranquilidade. Santo Agostinho, um bispo do século IV, definia precisamente a paz como a “tranquilidade na ordem”. A paz não é unicamente ausência de guerra, nem se reduz a um mero equilíbrio de forças adversas, nem provém de um domínio despótico, mas define-se com razão e propriedade, obra da justiça. ´E fruto de uma ordem inscrita na sociedade humana por Deus.

Segundo alguns historiadores, o conceito de “Pax”, vigente no Império romano, indicava o período em que, a nível interno, não haveria guerras nem conflitos. Essa situação de ordem e tranquilidade nos domínios romanos, denominava-se “Pax Romana”. Ligada ao conceito de “pax”, os romanos cultivavam outros conceitos abstractos como concórdia, honor, fides, virtus, visctoria.

O papa Paulo VI (163-1878), de feliz memória, deu um novo nome à Paz. Dizia ele que o “novo nome da paz é o desenvolvimento”. Nesta perspectiva, a paz significa a erradicação de injustiças e desigualdades de ordem economia e social, erradicação de invejas, de desconfiança e de orgulho que grassam entre os homens e nações e que são uma constante ameaça à paz. E Concílio Vaticano II, na Gadium et Spes, afirma: “ as instituições da comunidade internacional devem, cada um a seu modo, prover as necessidades das pessoas e dos povos, tanto no sector da vida social a que pertencem a alimentação, a higiene, a educação, o trabalho, como em algumas condições, como por exemplo a necessidade geral de fomentar o progresso das nações subdesenvolvidas, ir o encontro das necessidades dos refugiados dispersos pelo mundo inteiro, ou de ajudar os emigrantes e suas famílias” n.85).

Como dissemos acima, a paz é fruto da justiça. De facto, por trás de cada conflito pode-se notar facilmente uma drástica negação da justiça. A exigência da justiça aumenta no mundo actual e a resposta a tal exigência, ou não chegam ou chegam muito lentamente. “Não atender a tal exigência poderia propiciar o irromper duma tentação de resposta violenta, por parte das vítimas da injustiça, como acontece na origem de muitas guerras. As populações excluídas da partilha equitativa dos bens, destinados originariamente a todos, poderiam perguntar-se : por que não responder com a violência a quantos são os primeiros a tratar-nos com violência?” (João Paulo II, Sollicitudo Rei Socialis 10, 2). A injustiça nasce da falta de respeito pela dignidade da pessoa e elo desprezo dos seus direitos fundamentais. Desprezar a pessoa humana é prepará-la para o conflito. A justiça fundamenta-se no respeito pelos direitos humanos. Justiça e paz não são conceitos abstractos nem ideais inacessíveis, são valores inseridos no coração de cada pessoa, como património comum. Indivíduos, comunidades, nações são chamados a viver em justiça e a trabalhar para a paz.

A pobreza extrema, onde quer que ela surja, é uma injustiça primordial. A sua eliminação deve permanecer como uma prioridade tanto ao nível nacional como internacional. “…Não se pode tolerara um mundo onde vivem lado a lado super-ricos e miseráveis, pobres privados mesmo do essencial e gente que esbanja desenfreadamente aquilo que outros têm desesperada necessidade. Tais contrastes são uma afronta à dignidade da pessoa humana” (João Paulo II, Mensagem Dia Mundial da Paz, 1988, n 4). Os povos em vias de desenvolvimento a viverem em pesada pobreza, sofrem não só de uma economia negativa, mas também de analfabetismo, de inabilidade para participarem na construção da sua terra, de exploração nos sectores económico, social e político. O seu direito a iniciativas económicas ficam sem capacidade para explorar os próprios recursos e desenvolver as tecnologias, a fim de alcançarem a um desenvolvimento económico próprio. A dependência cresce e a igualdade de cada um na sociedade diminui. Gradualmente, um partido político usurpa o papel de guia, tornando os indivíduos meros objectos. Os direitos humanos passam a ser espezinhados. O subdesenvolvimento causa tensões internas num país, criando-se, assim, pouco a pouco, situações de conflito.

3. A educação para a Paz: A primeira iniciativa para prevenir a guerra é a educação para paz. Deve-se iniciar este processo, começando na família e continuando na escola. Cada estado verdadeiramente amante da paz tem de insistir na formação dos seus cidadãos para a paz. Esta educação deve passar a englobar todos os sectores da sociedade. A educação para a paz é uma educação que deve mostrar outra visão da guerra, com o fim de evitar que o fenómeno bélico seja considerado como algo normal. Mas que há outras soluções alternativas não violentas. A educação para a paz deve ser um esforço para consolidar uma nova maneira de ver, entender e viver o mundo, começando pelo próprio ser e continuando com os demais, horizontalmente, formando uma rede, dando confiança, segurança, autoridade às pessoas e às sociedade, fazendo intercâmbios, superando desconfianças, ajudando a mobilizar e superar as diferenças.

A educação para a paz é uma educação para a cidadania global, e isto implica favorecer a compreensão da interdependência global e os laços entre as zonas mais ricas e as mais pobres. É uma educação que promove o multiculturalismo, o conhecimento da diversidade social e cultural desde a sua própria percepção superando o racismo e a xenofobia.

A educação da paz deve ser uma tarefa de todos. Em primeiro lugar a tarefa do Estado. Trata-se da defesa dos valores democráticos e da boa governação a partir de promoção de uma boa política educativa que contemple os valores da paz, solidariedade e justiça social. Na educação formal, deve-se promover um currículo que favoreça uma maior compreensão das raízes da violência. Para isso, é necessário melhorar as formação de docentes, os planos de estudos, os conteúdos dos manuais e cursos e de outros manuais pedagógicos como as novas tecnologias.

Em 1974, a UNESCO publicou uma recomendação sobre a educação para a compreensão e a educação relativa aos direitos do homem e à liberdade fundamentais. Na recomendação 33, apresentaram-se os objectivos que deveriam ser considerados como ‘princípios directores´ da política de educação de qualquer Estado:

  1. Uma dimensão internacional e uma perspectiva mundial da educação a todos os níveis e sob todas as formas;
  2. A compreensão e o respeito de todos os povos, das suas civilizações, dos seus valores e dos modos de vida, incluindo as culturas das etnias e de outros nações;
  3. A consciência de interdependência mundial crescente dos povos;
  4. A capacidade comunicar com outros povos;
  5. A consciência não só dos direitos, mas também dos deveres que os indivíduos, os grupos sociais e as nações têm uns para com os ouros;
  6. A compreensão e a necessidade da solidariedade e da cooperação internacionais;
  7. A vontade, nos indivíduos de contribuir para resolver os problemas das suas comunidades, dos seus países e do mundo” (Conferencia Geral da Organização das Nações Unidas para a Educação. A Ciência e a Cultura, Paris, 17 a 23 de Outubro de 1974, p.34).

4. Educação para a Cidadania. A crescente globalização, quer da economia, da cultura e do mercado, quer das estruturas politicas regionais ou mundiais, tem vindo a descarecterizar os modelos nacionais, com as respectivas filosofias na política da educação. A escola é solicitada a incluir uma educação de cidadania que extravasão espaço nacional e se assume cada vez mais global. Naturalmente a educação para a cidadania para ser compreensiva terá de ser ter estas dimensões: educação para a cidadania nacional; educação para a cidadania regional (educação europeia, africana, americana ou latino-americana, asiática, e educação para a cidadania mundial.

Assumindo-nos como cidadãos do mundo, como membros da Família das nações ou da humanidade, podemos apontar os seguintes temas a serem transmitidos nas famílias, escolas e na sociedade civil:

    - a defesa do planeta e doa ambiente; a paz universal, o desenvolvimento económico, cientifico e técnico aos serviço de todos os homens;

    - a igualdade entre homens e mulheres;

    - a tolerância e o combate contra a exclusão, o racismo, a xenofobia, o fanatismo religioso;

Resumindo, esta educação para a cidadania global, incluiria estas vertentes:

  1. Educação para a cidadania s democrática, centrada no valor da pessoa humana e na sua dignidade;
  2. Educação para a cidadania social: isto é, agir em defesa dos mais fracos e carenciados, o que significa a realização da justiça social;
  3. Educação paritária, visa a defender a igualdade entre o homem e a mulher, igualdade de direitos e deveres;
  4. Educação para a cidadania intercultural, equivale impulsionar o diálogo entre as culturas, o diálogo entre as religiões;
  5. Finalmente, uma educação para a cidadania ambiental que vise a qualificação total do ecosistema e na sua preservação, e aponta para estratégias de desenvolvimento sustentável que venha a ter um rosto verdadeiramente humano.

Caros compatriotas “maun alin no ina feto sira”: falamos da paz e da justiça, da educação para a paz, direitos humanos, democracia e da cidadania e do diálogo a serem implementados na nossa Pátria. Mas quem é que os vai implementar? Todos nós: os nossos compatriotas que estão lá em Timor, no Território, e os que estamos no Estrangeiro. Em qualquer ponto do mundo onde nos encontrarmos, quer como estudantes, como trabalhadores, como famílias ou como indivíduos, a construção da Pátria deve constituir a nossa contínua preocupação. E nesta tarefa ingente, exige-se da parte de cada um de nós o sermos perseverantes no trabalho, no estudo, cultivando unidade, respeito, tolerância e um grande sentido de patriotismo para podermos tirar o país do grau da pobreza em que se encontra.

A Luta da consolidação da democracia, do estado de direito, da paz, da justiça e da fraternidade nunca e uma tarefa acabada. Por isso, mesmo depois de seis anos de independência, podemos ainda gritar bem alto: Maun alin inan feto sira: A Luta continua!...

A todos bem-hajam!

Coimbra, 14 de Março de 2009

20090319

KONSTRUSAUN SENTRU ELETRISIDADE: NOTA BADAK IDA HUSI FORUM-HAKSESUK

«Harii Sentral Eletridade Presiza Diskusaun ho Tasak no Rona Partes Hotu-hotu»

Governo AMP nia ambisaun atu buka oin sa fo naroman ba ema hotu iha Timor nee diak teb-tebes. Maibe tenke tetu didiak meius atu hamosu naroman nee rasik. Tenke selektivu iha eskolha atu harii fontes de enerjia nebee hetan naroman ba ema hotu. Tenke haree liu mak impakte ambiental no mos konsekuensia selu-seluk nebee bele mosu husi kriasaun fontes enerjia nee rasik.

Ha'u hanoin atu harii fabrika sentral enerjia, karik iha duni osan ba ida nee governo LA BELE ambisiona ho kriterio tanba husi China nee baratu. Katak uza kriteriu ekonomisista, katak harii sentral enerjia nebee boot hodi hamosu naroman nebee fo benefisiu ba ema hotu nebee mos boot, maibe ho kustus nebee ki'ik. Nee la bele, tanba buat hirak nebee envolve buat barak presiza tetu mak RISKU husi aplikasaun ka harii fabrika nee rasik. Tanba ita la kohi harii fabrika ba eletrisidade nebee boot ho kustus ki'ik maibee iha nian impaktu negativu nebee boot no kustus ba manutensaun nebee mos boot tanba materia husi fabrika nee rasik kualidade la diak. Basa, konsekuensia ka danus materiais nebee mosu husi husi governo nian desizaun atu harii fabrika husi China ba sentru enerjia eletrisidade la tetu didiak, la'os afekta deit Ministro Infraestruturas no Obras Publikus nian ka Governo AMP maibee bele afeta ba rai Timor tomak nian moris no mos estado RDTL nian imajem iha mundu. Tanba, oras nee dadaun, rain boboot hirak iha mundo no ukun na'in mundu nian preokupadu tebes ho alterasaun klimaterikas. No rain hotu nebee riku buka atu oin sa bele hatun niveis de poluisaun ba meiu ambiente, buka hamenus poluisaun atmosferika.

Rai Timor iha fontes ba energia seluk nebee mos barak, ida mak enerjia EOLIKA (kencir angin) ka enerjia husi anin, tanba rai Timor kuaze foho mak domina, anin mos boot no fonte de enerjia eolika nee amigo ambiente. Governo bele tetu mos alternativa harii estasoins enerjia eolika nebee haree husi nesesidades espasu Timor fartura tebes, katak la presiza fatin nebee luan no la presiza harii iha fatin ida ka rua deit. Se estadu iha osan ba area konstrusaun infraestrutura eletrisidades nian nebee naton mak bele estuda mos oin sa aproveita mos husi anin. Halo estudu de viabilidade nebee tetu liu impakte ambiental no riskus selu-seluk depois halo mos estudu komparativu ho fonte de enerjias seluk nebee hakarak harii kona ba vantajem no desvantajem iha vektor tolu : impakte ambiental, risku no kustus.

Vantajem Eolika iha Timor

Hanesan haktuir iha leten kona ba harii estasaun eolika, mak hanesan iha foho barak iha Timor, foho boot no foho-oan. Kuaze iha foho hotu nebee iha anin, balun hetan anin boot no balun anin uitoan maibe jeralmente hetan anin. Alem de vantajem hetan anin tanba foho barak, estasaun eolika la resiza fatin envolvente nebee luan. Faktor seluk nebee determinante atu harii estasoins eolika ho vantajem mak populasoins. Estasoins eolika bele harii iha distrito 13 hotu konforme distritus hirak nee nian dimesaun no densidade populasional.

Timor-Leste karakterizadu tradisionalmente, em jeral, hanesan povoasoins, no sei kontinua ho grupus nebee okupa fatin barak no ketak-ketak iha subdistritos ka aldeias. Vantajens ba ema sira iha aldeias ka moris iha povoasoins hetan eletrisidade husi enerjia eolika tanba maioria aldeias ka povoasoins hirak nee iha foho leet. Atu fo naroman ba populasoins sira nebee hela iha Zumalai, ka Leetfoho, ka iha Memo, ka iha Bibileu, Hola-rua, Saburai, Bui ho Mau, Samalari, ka Barike ka Loi-Lobu, estadu la presiza dada fio tutan husi sentral eletrisidade ida deit hodi liga aldeias hirak nee, maibee foho Mabiloa, Loelaku, Ramelau, Fohoreem, Taroman, Mundo-perdido no foho seluse-luk, naturalmente ajuda estabelese ahi naroman ba ema sira nebee hela iha nian leet. Importante mak investimentu nee diak ba meiu ambiente no diak mos ba ita ema nian moris rasik.

Exemplo ki’ik ida: harii estasoins eolika 10 (walu) iha foho nebee separa rai Bobonaro ho Maliana, hahu husi Mabiloa ba to’o Loelaku, bele fo naroman la’os deit ba distrito Bobonaro maibe mos karik distrito vizinhus seluk. Basaa, anin iha foho nee boot tebes, nebee iha Bunak hanaran «bel guh» ka «anin knu’uk» ba foho nebee fahe Bobonaro ho Maliana. Karik to’o mos atu fa’an ba vizinhus sira iha mota-sorin, aldeias populasoins Belu nian.

Editor V. Tavares

Obrigadu Mama, tan Husik Hau Moris! (Anotasaun ba MJ Lucia Lobato no Provedor Sebastião D. Ximenes kona ba Aborto)

Husi Martinho G. da Silva Gusmão*

“The infant is brought to consciousness of himself only by love, by the smile of his mother. In that encounter, the horizon of all unlimited being opens itself for him, revealing four things to him: (1) that he is one in love with the mother, even in being other than his mother, therefore all being is one [unum]; (2) that that love is good, therefore all Being is good [bonum]; (3) that that love is true, therefore all Being is true[verum]; and (4) that that love evokes joy, therefore all Being is beautiful [pulchrum]” (Hans Urs von Balthazar, My Work: In Retrospect, 11).

Iha loron hirak ne’e nia laran, Timor Leste hasoru terremoto “legal” no “moral” ne’ebé forte tebes relasiona ho abortu. Governu AMP iha planu, atu iha Abril nia laran ne’e promulga Código Penal. Ida ne’e pasu boot ida husi governu aktual. Situasaun sai manas oituan, wainhira husi Códico Penal ne’e iha art. 141º ko’alia kona ba “interupção da gravidez” no art. 142º kona ba “interupção da gravidez não punível”. Ba artigu 141º, parte hotu konkorda katak abortu ne’e krimi. Se mak halo abortu sei hetan kastigu husi tinan 2, 3 too 8.

Problema hahu mosu, wainhira iha art. 142º hatama “excepção”, katak, iha kazu inang nia moris iha perigu nia laran bele halo abortu, ka inang ne’e sei iha menor idade (tinan 16 ba kraik). Maibe, husi movimentu feto nian (no organizasaun sosiedade sivil balun), inklui PDHJ hakarak inklui mos “incest” (aman halo relasaun seksual ba oan feto rasik) no “violasaun seksual”. Provedor PDHJ Sebastião D. Ximenes ate iha coragem deklara iha TVTL (12 Marsu 2009), katak, nia defende abortu hodi respeita ema seluk (inang) nia “vida” no direitu ba privacidade.

Interesante atu ita hatene, katak, usi debate iha TVTL ita hare pozisaun filosofika humanista husi parte rua: (1) husi parte Provedor nian baibain hanaran humanista eksistensial ne’ebé besik liu ba ateista, no, (2) husi parte MJ nian baibain hanaran humanista-personalista. Hau sei aborda iha parte tuir mai.

Agora, kestaun abortu sai komplikadu wainhira Igreja Katolika ho firmeza deklara katak, abortu ne’e pekadu (mortal) no iha tempu hanesan aseita ida ne’e nudar “krimi grave”. Hasoru pozisaun ida ne’e, sosiedade sivil balun ne’ebé la kontenti no kuaze dehan katak Igreja Katolika la bele “obriga” nia pozisaun; dehan tan, Governu la bele deit rona Igreja Katolika. Tenki iha konsensu ba kestaun abortu entre Governu, Igreja Katolika no Organizasaun Sosiedade Civil (OSC).

Wainhira rona hotu debate hirak ne’e, hau hein hela atu moderadora (Paula Rodrigues) halo pergunta ida – abortu ne’e problema feto nian ka inang nian? Basá, proponente ba abortu ne’e balun maski “feto”, maibe dala ruma la’os “inang”. Pergunta ida ne’e rona ba hanesan halimar deit. Maibe, hau levanta pergunta ida ne’ebé fo impaktu ba kestaun filosofika ida iha fundu. Ho pergunta ida ne’e hau hakarak dehan katak, abortu la’os problema Igreja Katolika nian, maibe ser humano; la’os kestaun religiosa ka moral deit, maibe mos problema metafisika: “misterio de ser humano” (mistery of being human)! Atu aumenta deit: iha Indonesia pratika abortu nian absolutamente “krimi” no hetan sentensa prizaun. Ema hotu hatene katak Indonesia ne’e nasan Islam boot liu iha mundu. Entaun, mayoritariu Islam favorese ba kriminalizasaun abortu. Tan ne’e, iha Timor Leste ita la bele ona dehan katak Igreja Katolika mesak mak la aseita abortu. Mundu religiosa tomak, ne’ebé iha tradisaun forte kontra abortu. Razaun simples deit: “dom da vida” ne’e buat ida sagradu (lulik). Halo at ba moris, hanesan mos halo aat ba meio-ambiente ne’e pekadu.

FETO” VERSUS “INANG”: KESTAUN METAFISIKA

Uluk hau iha livru ida ho titulu “Love Beyond Life” (= Amor para alem de vida). Iha parte ida, eskritor (mediku no psikiatre) ko’alia kona ba terapia ne’ebé nia halo ba feto ida ne’ebé uluk halo abortu. Husi psikologia, nia dehan katak feto ida ne’ebé halo abortu ne’e sofre trauma iha nia vida tomak. Feto ne’e sente katak, nia kontribui ba omicidio no kanek (trauma) ne’e hela nafatin iha nia moris tomak. Até, wainhira nia hare feto maluk seluk ko’us oan nia sinti sofrimentu boot, tauk no nakdedar ba buat ne’ebé nia halo. Nia sofre culpabilidade ne’ebé naruk tebes. Liafuan “culpabilidade” katak, feto ne’e kondena nia an, sinti no hanoin katak nia kriminozu. Psikolog ne’e dehan katak, iha kazu abortu ita bele rezolve iha loron ida nia laran, maibe ninia konsekuensia lori ba iha vida tomak. Buat ne’ebé mediku ne’e koko atu halo mak fo orientasaun foun kona ba domin, esperansa no misericordia. Maibe, mediku ne’e dehan katak kanek ne’e fo nafatin fitar boot iha feto nia fuan laran.

Nudar estudante ida iha Roma (Italia), hau hala’o ferias-estiva (liburan musim panas) hodi servisu iha parokia ruma. Hau nia servisu atu atende ema ne’ebé hakarak mai ko’alia (hau mos aproveita atu treina hau nia italiano). Dala ida, hau simu feto ida (tinan 59) ne’ebé mai curhat ba hau kona ba abortu ne’ebé nia halo tinan 31 liu ba. Duranti oras 2 resin, hau rona deit nia lamentasaun, tristeza no trauma. Nia dehan katak, “bayang-bayang” kosok oan ne’e la lakon husi nia vida tomak. Hau simu deit curhat, la’os konfessa. Tan, iha Igreja Katolika, abortu so bele deit konfesa ba Bispo ka Amo Lulik katuas sira (ne’ebé hetan lisensa espesial husi Bispo). Nudar Amo Lulik joven ida, hau rona bebeik kazu hanesan ne’e iha kuliah. Maibe, hau nunka hasoru direitamente. Tan ne’e hau la konsege fo “bimbingan”. Maibe, esperiensia ida ne’e marka sinal boot ba hau, katak, abortu la’os problema simples.

Husi livru no esperiensia iha Italia ne’e, hau bele kumprende diak liu tan saida mak MJ Lucia Lobato ko’alia iha TVTL (12/03/09). Mais ou menos nia dehan, “... nudar inang, wainhira hau ko’us oan ida, ... hau iha esperiensia espesial ne’ebé ... personal teb-tebes, ... iha relasaun intimu (intimacy). Hau la bele esplika, ... tan ida ne’e hanesan dom (anugerah) ida”. Hau kumprende liafuan sira ne’e nudar espresaun husi filosofia humanista-personalista. Katak, MJ esprime konseptu “inang” ne’ebé hakat liu ona kestaun “fisika”: feto ida ho estadu isin-rua. Feto isin rua ne’e problema “eksternal”. Maibe, liafuan “inang” hatudu liu ba “intimidade” (intimacy) ida. Tan ne’e, feto isin-rua ema bolu momentu “maternidade”! Nia la’os deit ona “subjectividade”, maibe “inter-subjectividade” ... iha relasaun intima no sentimental. Mana Lucy nia liafuan hatudu katak sai inang ida la’os deit kestaun “fisika” (feto), maibe kestaun “metafisika”. Ho liafuan filosofika karik Mana Lucy hatudu ba “actus essendi”. Liafuan “metafisika” hakarak dehan “hakur-liu fisika; hakat liu ka la’o liu realidade fisika. Katak, antes ita hare labarik ida nia “isin” hahoris sai mai, ita iha ona relasaun ho “vida” ida. Entaun, hakarak la kohi Mana Lucy nia liafuan ne’e comporta necessariamente hanoin boot ida: antes ita hetan isin-lolos, ita hetan uluk ona “vida”. Inang sira (hanesan Mana Lucy) la sente ka hanoin katak iha sira nia kabun laran iha “na’an matak” (ulat, kepompong) ida, maibe iha “moris” ida. Moris/ vida ida tenki sai hanesan “esensia”: hun no abut. Isin ne’e hanesan actus existendi, katak, hetan ninia materia ka fisika. Tan ne’e mak iha filosofia Kristaun nian dehan, “anima rationalis est forma in homine, qua corpus est corpus”. Atu dehan : ita ema nia klamar rasional (esensia da vida) hola forma nudar ema nia isin. O homen é espirito incarnado. Ema nia isin hanesan fatin atu ema nia espiritu bele hela ba. Esensia ita ema nian mak “intimidade” (intimacy) ne’ebé revela nia an liu husi hahalok loro-loron nian iha moris isin nian (corporeality). Tan “intimacy” la iha espasu rasik, entaun nia presiza “materia” (fisika) ida atu revela nian an.

Entaun ita bele dehan, problema abortu la’os problema doutrina Igreja Katolika (ka Islam) nian. La’os problema “feto” nian. Hau hanoin, liafuan “feto” ne’e hatudu ba identidade fisika. Bele akontese katak feto ida la’os inang. Maibe, wainhira feto ida sai inang ida nia hetan liafuan ida furak tebes, “maternidade”. Liafuan “maternidade” hatudu ba esperiensia abstratu (ka metafisika), la’os fisika ida. Basá, “inang” hatudu ba vida/ moris ida tan iha esperiensia “intimidade” ho vida/moris ida ne’ebé buras iha nia laran. Se ita hakarak dehan, “ko’us oan” ne’e hanesan “doação” (anugerah) husi vida ida ne’ebé hakarak marka nia prezensa iha mundu. Abortu la’os ona hasai “na’an matak” ida, maibe hasai “vida” (moris) ida. Tan ne’e, se artigu 142º passa, entaun “feto” sira nia politika bele manan. Maibe, “inang” ida nia intimidade lakon nia sentido.

KESTAUN “INCEST” NO “VIOLASAUN SEKSUAL”

Tuir pozisaun Provedor (PDHJ) no Organizasaun Sosiedade Civil (OSC) nian katak, “incest” no “violasaun seksual” mos bele husu ba abortu. Maibe, pozisaun ne’e hatudu katak ita nia aktivista monu tama ona iha violensia grave hasoru humanidade. Se Governu no Estado simu argumentu ida ne’e, entaun hamutuk ho OSC legitima ona violensia grave ida: halo vitima ba feto no kosok-oan ne’e! Ne’e katak “vitima” iha vitima nia leten.

Maibe, fundamentu no justifikasaun husi PDHJ nian ba hau terivel (menakutkan; mengerikan) teb-tebes. Pozisaun Provedor nian ne’e – sadar ka la sadar – mai husi fundamentu filosofika ne’ebé iha tempu liu ba hamosu transpersonalismo totaliarios. Filosofia sira ne’e adopta husi Lenin-Stalin (komunismu), Adolf Hitler (nazismu) no Benito Mussolini (fascismo). Wainhira Hitler halo “damnatio memoriae” (penghancuran segala ingatan/ cuci otak), entaun Mussolini halo “fascii di combatimento”.

Ita ezamina took argumentu 2 husi PDHJ ne’ebé ba hau dramaticamente sai horivel (menakutkan). Ida uluk, Sr. Sebastião D. Ximenes dehan “embrio ne’e potensial atu moris nudar persona ida ... inang mak iha ona persona ida”. Ida seluk, Senhor Provedor dehan ita iha “dever” no “direito”. Estado/ Governo bele manda ema nia “dever”, maibe la bele manda ema nia direito. Ho fundamentu 2 ne’e, Provedor sustenta ideia atu bele halo abortu ba “incest” no “violasaun seksual”.

Caro Senhor Provedor, iha pensamento classico, “potentia” la bele haketak malu ho “actus”. Se embrio hanesan potensia iha inang nia kanotak, entaun “potensia” ida ne’e “vida” ema ida nian. Ninia konsekuensia, embrio ne’e hatudu “actus” (berkembang; evolui) nudar ema. La iha ema ida mak bele hanoin, katak, “fini” iha inang isin-rua nia laran mai husi animal kualker. Impossivel. Nune’e mos, nudar embrio iha inang nia kanotak nia la’os “na’an matak” ida, maibe “vida”. Hanesan MJ Lucia Lobato dehan, nia iha relasaun pessoal no intimidade. Ema ne’ebé ulun la haliis sei hanoin katak, inang ida la halo relasaun no intimidade ho “na’an matak”, maibe ho vida ida. Tan ne’e mak hau dehan, “potencia” tenki hamutuk ho “actus”. Provedor nia pozisaun hodi haketak “potentia” husi “actus” ne’e la normal (abnormal). Buat ne’ebé normal mak wainhira ita hanoin katak, “potentia” embrional moris daudaun iha “actus” do corpo humano nian. Provedor halo falsfikasaun filosofika ida atu justifika pozisaun politika ba “abortu”. Ne’e katak Provedor halo opsaun politika ida hodi direitos humanos nia naran. Hau kontesta pozisaun ida ne’e.

Ida seluk, dezastru boot ne’ebé Provedor halo, wainhira nia argumenta katak ita bele obriga “dever”, maibe la bele obriga “direitu”. Ate, Provedor dehan Estado ka lei mos la bele obriga! Hau hanoin, Provedor hatama hela “crença política” (keyakinan politik) ida husi ekstremista-liberal ne’ebé hakarak hamosu sistema “homo homini lupus” (ita ema hanesan asu-fuik iha ema seluk nia leet). Iha sistema ida ne’e, “forsa” mak manda. Se mak siak liu, nia mak manan; se nia mak manan, entaun nia mak los. Entaun, dala ida tan Nietzsche dehan, katak, ita ema lalika fiar ba “power of logic” (lei no moral, relijiaun no estadu) maibe “logic of power”. Iha kazu abortu, Provedor nia logica la’o ba dalan ne’ebé “mengerikan”: tan feto iha direitu no liberdade ba vida, nia bele halakon moris seluk ne’ebé fragil no inosenti. A lias, direitos humanos ne’ebé Provedor defende mak direitu ema forte nian, bibit unggul nian ... la’os ki’ik-oan no ki’ak-oan nian.

Uluk nanain, iha kazu “incest” ne’e mosu tan aman nia akasaun violensia ba nia oan feto. Ida ne’ebé halo krimi mak aman. La’os oan feto. Oan feto ne’e “vitima”. Sai horivel (mengerikan) teb-tebes, wainhira movimentu feto sira tenki “injeta” hanoin aat ida hodi suporta “vitima” atu halo “krimi” hodi “halakon vida” foun ida ne’ebé moris dadaun. Entaun, labarik feto ne’e muda husi “vitima” ba “kriminozu” ida. Nia komete krimi grave, tan halakon “vida” seluk. Ninia konsekuensia sei sai grave teb-tebes: labarik feto ne’e moris iha trauma tan sai vitima husi nia aman; iha tempu hanesan nia moris ho stigma ida nudar asasinu ba vida seluk.

Argumentu ida ne’e mos sei bele aplika ba “violasaun seksual”. Feto la’os kriminozu, maibe vitima. Ita la konsege ajuda nia atu hetan liberdade. Maibe, ita tenki hatudu ba nia atu oinsa mak bele halo “vingansa” hodi halakon tiha “fini foun” husi kriminozu. Movimentu feto sira la biban atu ajuda feto-maluk ida, maibe loke dalan ba “balas dendam”. Hau la defende “pemerkosa”. Maibe, hau hatudu deit katak “mungkin alasan aborsi tidak murni demi perempuan korban, melainkan atas dasar kebencian pada pemerkosa”. Ida ne’e todan liu, tan ita halo lakan feto nia odio no vigansa!!! Depois, iha kondisaun instabilidade mental ne’e ita justifika aksaun atu halo lakon kosok oan nia moris. Depois, hahalok ida ne’e ita falun ho liafuan furak “proteje direitu feto nian”.

Honestamente, hau la konvensidu ho logika abortu tan incestu no violasaun seksual. Pozisaun husi Provedor (no movimentu feto ka sosiedade sivil) ne’ebé pro-abortu ba “incest” no “violasaun seksual” reprezenta tendensia filosofia liu husi drama humanismu ateu ida. Hau la akuza katak Provedor Sr. Sebastião la fiar Maromak (filosofo-marxista Ernst Bloch dehan “atu bele sai ateu diak, ema ida tenki iha fiar Kristaun forte; no atu sai Kristaun diak ida nia tenki hasoru ateismu forte ida). Hau mos la kondena movimentu feto sira ne’e ateu. Buat ne’ebé hau hatudu mak “tendensia filosofia”: ita konsiente ka lae, Provedor no bin-feton foti fundamentu filosofia á la Friedrich Nietzsche nian. Ba Nietzsche ita ema tenki hatudu espesies ida nudar Superman ... “Man is something that should be overcome ... Man is a rope, tied between beast and Superman” (= ita ema hanesan buat ida ne’ebé tenki hakat liu … Ema hanesan kesak sira ne’ebé futu entre selvage no superman [cfr., Thus Spoke Zarathustra: 41. 43]). Tuir Nietzsche nia hanoin, atu bele too iha Superman entaun ita tenki deklara katak “God is dead!” (Maromak mate ona); tan “we have killed him” (ita oho lakon tiha ona Nia). Ho liafuan seluk, Nietzsche hakarak dehan “vida” iha ita ema nia liman, ita ema Superman sira. “Superman” ne’e mai husi “fini diak” (bibit unggul), kasta aristokrasia no intelektual. Atu bele sai nafatin Superman, entaun ita tenki oho Maromak. Se Maromak iha, entaun ita la iha ona liberdade pessoal. Tuir Nietzsche nia hanoin, Maromak ne’e serve ba deit moral atan sira (the slavery morality), ema sira ne’ebé ko’alia bebeik “domin”, “damen”, solidariedade, fraternidade, nst. Superman tenki hatudu “poder”, dominasaun, ekspansaun, nst. Tan ne’e mak filosofo J.P. Sartre deklara katak, “if God exists then human being is nothing” (Se Maromak eziste, entaun ita ema ne’e la iha folin ona).

Nietzsche nia deklarasaun seluk mos loke perspektiva foun ida. Nia dehan, “We believe ourselves to be causal agents in the act of willing; we at least thought we were there catching causality in the act. … causality had, on the basis of will, been firmly established as a given fact, as empiricism” (= ita fiar ita nia an nudar ajenti ba vontade nian; ita dala ruma hanoin ita mak iha neba atu kapta kausalidade iha hahalok nian … kausalidade, bazeia ba vontade, estabelese nudar faktu, nudar empirismu).

Rezultadu husi filosofia hanesan Nietzsche hanorin ne’e mak hamosu ditadura sira hanesan Adolf Hitler, Mao Tze Tung, Mussolini, Lenin, Stalin, nst. Ba sira, “ser humano” no “dignidade humano” sukat husi “superman” ka “bibit unggul” ka “fini maka’as” nian. Wainhira ita hare “fini” la fo folin diak, entaun tenki destroi tiha.

Filosofia nietzcheana nian fo inspirasaun ba teknologia moderna atu halo seleksaun ba «fini diak» no «fini aat». Inklui ba fini ema nian. Maibe, buat ida ne’ebé interesante iha filosofia, katak, ita uza argumentu rasionalista no logika formal. Ita halakon sentimentu humano. Provedor no bin-feton sira hakarak defende “vida” feto nian no “liberdade pessoal”, maibe sira kunsidera deit “fini diak” ka “bibit unggul”. La’os ema ki’ik no ki’ak sira. La’os ema inosenti. Sira la diskuti intimidade no maternidade husi “inang” sira nian.


POZISAUN IGREJA KATOLIKA: MORIS NE’E LULIK

Iha diskusaun sira, movimentu feto sira husu: “Tan sa mak Igreja Katolika tenki anti abortu, se ema iha razaun forte? Uluk nanain, atu dehan, Igreja Katolika defende Ukun Fuan iha Antigo Testamento ne’ebé dehan, «Keta oho!» (Exodo 20:12; Deuteronomi 5:17). Iha Novo Testamento, Jesus Kristu hakat liu tan hodi dehan, “... se mak rai laran hirus ba nia maun alin tenki hatan ba tribunal” (Mateus 5:21-22). Logika ne’ebé Igreja Katolika hatudu mak ne’e: hamate ka halakon “vida” ida ne’e hanesan konsekuensia hosi hanoin aat, “hirus”, “odio” no “vingansa”. Halakon “vida” la mosu derepenti deit. Atu oho ka halakon “vida”, entaun ema ida tenki hanoin, halo planu no ikus mai hala’o aksaun. La iha ema ida hader mai, naran kaer katana ida ba lere ema ida. Iha a priori: hirus, odio no vingansa.

Ideia ida ne’e mak sai baze ba reflesaun iha dokumentu husi Congregation for the Doctrine of the Faith (CDF), naran Donum vitae (dom da vida; anugerah kehidupan), liu-liu relasiona ho kestaun abortu. Igreja Katolika fiar metin katak, ema nia moris husi nia hun no abut kedas hanesan buat lulik ida. Tan iha neba involve mos “doação” (anugerah) husi Maromak. Tan ne’e dehan, “Antes que fosses formado no ventre de tua mãe, Eu já te conhecia; antes que saissses do seio materno, Eu te consagrei” (Jermias 1:5; Job 10:8-12; Salmo 22:10-11). Nune’e mos dehan, “Nada da minha substância escapava quando era formado no silêncio, tecido nas entranhas da vida humana” (Salmo 139:15).

Biblia hatudu katak, “vida humana” ne’e hanesan kriasaun ida iha silensiu nia laran. Iha kobertura misteriu ida nia laran. Ema sira husi kedas Antigo Testamento hatudu devosaun ida: moris ne’e lulik. Maibe, siensia moderna mos hanesan Antigo Testamento: la konsege determina ho maneira adekuadu iha oras/minutu saida mak “vida” hahu. Adolf Portamann, biologo ne’ebé manan Nobel Sientifika 1979, hakerek livru ida ho títulu Biology and Spirit, dehan katak, wainhira ita la konsege hare beleza (keindahan) iha natureza nia let, ita la konsege hare “vida”. Nia halo peskiza liu husi teoria evolusaun, no nia konklui katak evolusaun ita ema nian hatudu liu misterio no beleza, hatudu liu creative freedom. Los! Sientista lubuk ida mak lakohi temi Maromak nia naran, maibe sira brani deit atu dehan “there must be The Greatest Designer”.

Tan hare ba misteriu no beleza kriatura foun, Donum vitae (introduction: 5), dehan katak, “... no one can under any circumstance claim for himself the right directly to destroy an innocent human being” (= la iha ema ida ho sirkumstansia saida deit deklara nia direitu atu halakon ser humano ida ne’ebé inosenti). Igreja Katolika defende faktu ida: abortu ne’e pekadu mortal. Pozisaun ida ne’e mai husi kedas Kristanismu nia hun no abut. Wainhira Igreja dehan “pekadu” entaun la bele iha tan “excepção”. Entaun, Bispo no Padre sira la bele deklara katak abortu ne’e pekadu, maibe iha mos eksepsaun iha pekadu nia laran. Pekadu ne’e pekadu. La iha eksepsaun pekadu.

Se ita hare didiak argumentu husi Sosiedade Sivil (liu-liu movimentu feto), fundamentu atu legaliza abortu mak “antipatia” ba fetus. Kazu hanesan “incest” no “violasaun seksual” hatudu katak, bin-feton sira halo argumentu ida bazeia ba “hirus”, “odio” no “vigansa” ba kriminozu sira. Ita bele hirus, odio no halo vingansa ba kriminozu. Hau konkorda. Maibe, ita la bele uza razaun ida ne’e atu halo vitima (feto) sai fali kriminozu foun hodi halakon “vida” seluk ne’ebé la iha lian. Halo nusa ba mos, Igreja Katolika tenki sai nafatin “voice of voiceless people”.


KONKLUZAUN

Ita fila ba pergunta: abortu ne’e konflitu inang nian ka problema feto nian? Husi esplikasaun iha leten, hau hanoin katak problema feto nian ne’e meramente kestaun “fisika”. Ida ne’e fasil liu atu halo abortu, tan iha nia kabun laran iha deit “naan matak” ida. Maibe, wainhira abortu hala’o tiha sei mosu fali konflitu inang nian: konflitu intimidade no maternidade. Ida ne’e konflitu “metafisika”. Konflitu hanesan ne’e, atu impresta ManaLucy nia lian, nunka bele hetan esplikasaun. Hau hanoin, artigu 142º bele fo vitoria ba feto nia politika. Maibe, hau la hanoin katak nia fo vantagem ba “inang” sira.

Iha parte seluk, ideia kona ba “abortu” ne’e mai husi gaya-hidup women lib’s ne’ebé ohin loron sai moda foun iha mundu ne’e. Maibe, sira sukses iha kampanye politika atu konvense ema seluk nia moris. Maski nune’e, women lib’s la konsege kapta inang sira nia sentimentu no emosaun pessoal. Iha Timor Leste ita bele hare momos, katak, movimentu feto ne’e forte liu iha artikulasaun politika, maibe menus liu iha kontekstualizasaun kultural. Hau hanoin, se bin-feton sira ba halo “sosializasaun” kona ba código penal ne’e, ita boot sira sei hetan resistensia maka’as husi inang sira iha komunidade baze. Sira bele rona, maibe sira sei nonok deit! Ema hanoin katak, “diam artinya setuju”. Maibe, iha Timor Leste “nonok” hakarak dehan “resistir” too “ultima gota de sangue”.

Hau nia esperiensia husi Italia hatudu ona katak, abortu ne’e la’os kestaun “moderna” ka “tradisional”. Ida ne’e kestaun humanidade. Nasaun sira ne’ebé avansadu ona bele halo eksepsaun ba abortu legal. Wainhira sei “feto” jovens, sira simu abortu. Maibe, sira la konsege resolve kestaun depresi no trauma, frustrasi no culpabilidade ne’ebé inang ida sofre iha nia vida tomak. Tan ne’e, komparasaun ho Nasaun avansadu la fo garansia katak kestaun abortu bele rezolve. Komparasaun sira ne’e sempre falsu. Tan, kestaun “inang” ne’e sempre kompleksu no personal liu, kompara ho moda feto sira nian.

Tan ne’e, ikus liu, abortu la’os kestaun ba Igreja Katolika ka etika religiosa. Abortu ne’e problema ba ‘ser humano’, wainhira ita ema iha nafatin progresu “actus essendi” no “actus existendi”. Ita iha uluk lai vida, depois mak hetan “isin”. Vida ne’e designa iha inang-amang nia “amor profundo”. Amor ida ne’e hetan “incarnação” wainhira kosok-oan hetan isin iha inang nia kanotak, no hetan personalidade wainhira fo “senyum pertama” ba mundu.

La iha konflitu entre Igreja Katolika ho Estado/ Governo no Sosiedade Sivil. Provokasaun moderadora nian diak! Maibe, la profundu. Problema simplesmente mosu tan entidade sira ne’e hamrik iha pozisaun ne’ebé diferente. Igreja Katolika hamrik iha “sensu fidei” (fiar no valor moris ne’ebé nia tenki haklaken) nia leten. Estado/ Governo tenki hatudu ninia “crença política” (fiar no valor politika ne’ebé nia defende) nia leten. Sosiedade Sivil hakarak hatudu filosofia humanista nia leten. Situasaun sai komplikadu, wainhira “crença política” no filosofia humanista ne’e muda tuir moda, tuir kontekstu, tuir tendensia politika no ekonomia. Wainhira politika no sosiedade sivil bele “troka kulit” ba sira nia fiar, Igreja Katolika kaer metin nafatin nia fiar no valor moris ne’ebé hamrik metin ona iha tinan 2009 nia laran. Hanean “feto” bele troka nia an tuir moda ikus liu, Igreja Katolika nudar “Inang” no “inang” sira iha Igreja Katolika nia laran nunka troka sira nia domin ba nia oan. Ba “inang” ida, oan sempre hatudu “unum” (buat ida; único), “bonum” (buat diak/ bom), “verum” (buat loos; verdade) no “pulchrum” (buat furak/ beleza).

Wainhira hakerek hotu artigu ida ne’e hau nia fuan laran haksolok tebes, tan hau nia mama uluk la halo abortu. No hau bele moris. Ohin loron hau bele iha, moris no hala’o buat murak iha hau nia moris. Se hau nia mama mak halo abortu, ohin loron hau la iha, la moris no la halo buat diak no buat aat sira. Obrigado wain mama!
Excluzivu ba Forum Haksesuk

*) Direitor CJP Diocese Baucau, dosente etika fundamental, filosofia sosial-politika no ateismu kontemporaneo iha Seminario Maior S. Pedro & S. Paulo, Dili. Hanorin mos politika iha UNTL.

20090318

MARKADA IHA ISTÓRIA: HAU NIA FORMA LIBERTASAUN

Husi AgioPereira*

Besik atu halo dékada ka tinan sanulu ona Timór-Leste sai hanesan paíz libertadu, independente no soberanu, ne’ebé ita bele mós reflete kona-ba ita nia experiênsia iha luta ba libertasaun nasionál. Ita sei husu ba ita nia an-rasik, katak primeira dékada libertasaun ida ne’e signifika sáida lós ba ita ida-ida, ba ita nia povu no ba ita nia paíz hodi sura oinsá ita bele to’o iha ne’e i ita atu lori lós destinu nasaun ida ne’e ba to’o ne’ebé.

Iha balansu ida ne’e, ita foti kestoens pertinentes relasiona ho entendimentu di’ak entre fatores hirak ne’ebé halo ita haksoit aas tebes iha prosesu luta no fatores hirak ne’ebé halo primeira dékada ida ne’e sai nu’udár períodu ida ne’ebé merese duni ita hotu nia orgulhu. I, karik bele koko hatán: impaktu sáida mak mai husi Organizasaun Nasoens Unidas ba susesu governasaun Timór-nian; oinsá ita bele avalia ka sukat kontribuisaun ne’ebé ita nia Povu rasik fó ba dezenvolvimentu ne’e tomak iha ONU nia mahon; papél komunidade internasionál, doadores no parseirus dezenvolvimentu iha sosiedade foun Timór-nian laran. Kestoens hirak ne’e ho seluktán ne’ebé ita idaidak hakarak foti no enfatiza ka realsa bele halo parte mós ita nia reflesaun.

Ha’u hakarak,reflete kona-ba mensajen husi poeta boot Timór-oan, Borja da Costa, kona-ba buat ne’ebé nia temi katak, ita nia ain-fatin, liu-liu, oinsá ita marka iha Istória ita nia libertasaun nia lala’ok.

Ó nia Ain-fatin

Frantz Fanon, iha nia livru ‘Black Skin, White Masks’ (Kulit metan, maibé taka ho Máskaras Mutin), alerta tiha ona kona-ba perigu alienasaun kulturál i oinsá ita “dezaliena rasik ita an” husi efeitu koloniál ida ne’e; akulturasaun katak simu rai seluk nia kultura no soe fali ideais indíjenas ka ita nian rasik tanba valores ne’ebé la’os ita nian maibé mai husi prosesu koloniál, ne’e mak sai hanesan nia preokupasaun boot. Preokupasoens hirak ne’e, iha dékada sesenta, ka tinan 1960 laran ba leten, sai nu’udár inspirasaun ba revolusionárius sira iha terseiru mundu tomak maibé blasfémia ka sala boot ba kolonialistas sira. Iha nia obra ikus-liu nian “The Wrethched of the Earth” (Dezerdadus ka abandonadus iha Mundu”, autór ne’e aprezenta nia teze kona-ba efeitus tortura ba personalidade Afrika-nian, espesífiku liu, mak ida ne’ebé forsas koloniais Fransa nian sira halo ba kombatentes libertasaun Aljéria. Frantz Fanon konsege influensia ativistas rihun-ba-rihun iha terseiru mundu, mundu ema dezerdadus sira nian, iha prosesu emansipasaun ba ema ne’ebé oprimidus ka moris iha térus laran.Borja da Costa, mós, iha nia poema ‘Ó nia Ain-fatin”, nia alerta ba ita hotu kona-ba realidade podér koloniál ne’ebé husik hela nia ain-fatin ne’ebé estraga buat barak,hasoru kultura no tradisaun kolonizadus sira, hasoru povus sira seluk nia ambisoens atu moris iha armonia laran no dignidade. Borja haklaken ba ema kolonialista nune’e ‘ho ó nia Baioneta tutun” ó marka ó nia ain-fatin” maibé “ho ha’u nia baioneta tutun”, ha’u sei marka iha Istória, ha’u nia forma libertasaun”. Borja la mesak, wainhira nia adverte ka aviza ba kolonializmu kona-ba faktu ida ne’e. Nia hakerek iha tempu ida ne’ebé Luta kontra kolonializmu, kontra imperializmu, kontra explorasaun ema ba ema, sei hanesan moda, i to’o ona iha auje ka pontu revolusionáriu ida ke aas liuhotu.

Hahú husi Gana to’o Malázia, kolónias sira sai independente daudaun, hodi inspira povus oprimidus atu luta ba emansipasaun ka libertasaun nasionál.Ita mós, hamutuk, konsege satan netik anin boot ne’ebé hú maka’as husi tasi atu mai taka metin fali ita nia ibun hodi labele hakilar ba libertasaun. Hanesan epítome ka avizu kona-ba forsas estranjeiras ne’ebé mai tama iha “terra nullius” ka “rai mamuk” hodi okupa no koloniza, mak Borja da Costa adverte tiha ona ita hotu kona-ba valór unidade ho nia poema ida seluk ‘Kdadalak’, katak partes hotu-hotu tenke hamutuk hodi nune’e bele hasoru no satan netik anin boot no laloran mai hus tasi klaran.Tinan 24 liutiha, iha 30 Agostu 1999, ita nia Nasaun tomak hamriik, besik atu rai nakaras, katuas no ferik, aleijadus no labarik sira hotu marxa kilómetrus-ba-kilómetrus, tuir sira nia dalan ne’ebé besik daudaun ona ba libertasaun, hodi hatudu prova ida ke klaru tebes kona-ba forsa unidade nasionál. Dadér nakukun, ema votantes rihun-ba-rihun la’o no bá halibur-malu ona iha sentrus votu hodi hatudu sira nia determinasaun katak, hakarak tebes duni halakon forsas hirak ne’ebé kontra fali ita nia vontade boot atu moris nu’udár povu livre. Só hamutuk, la iha deskriminasaun ideolójika, hanesan buat ne’ebé Borja da Costa haklaken iha ‘Kdadalak’, mak ita konsege manán.

Deklarasaun katuas ida nian ne’ebé ita labele haluha, depois-de nia ba vota, hodi dehan katak “ha’u bele mate ona”, hatudu momoos ita nia povu nia determinasaun atu hakotu nia susar no térus tanba okupasaun. Nia liafuan hirak ne’e maka reflete tomak ona ema hotu nia hakarak, ema hotu nia mehi no ambisoens ne’ebé haklaken liuhusi poema ‘Ó nia ain-fatin”. Katuas ne’e hatene duni katak, finalmente, depois-de luta durante nia vida tomak atu sai ivre, ita nia povu konsege duni iha tempu badak ida ne’ebá hatudu buat ne’ebé Borja da Costa haklaken hanesan “ ha’u nia forma libertasaun”.Ita nia luta ba libertasaun hahú ho prosesu formasaun libertadores Pátria ne’ebé todan tebes, versaun pós-moderna ida ne’ebé iha tinan 1960 ba leten ita hanaran ‘Ema foun’, versaun ida halo tuir kuadru sosialista atu liberta mundu husi opresaun, fasizmu, explorasaun ema ho ema, dezigualdades no injustisas sosiais. Iha altura ne’ebá, kualkér tipu igualdade sein explorasaun haré hanesan utopia ka mehi ida, maibé ohin loron, tanba hanesan tentativa liberál ida atu hafútar kapitalizmu ho “klamar” sosiál, mak konjuntu mandamentus foun kona-ba dezenvolvimentu mundu hanaran “metas dezenvolvimentu miléniu”. Iha altura ne’ebá, prosesu militânsia ne’e tomak hanesan revolusaun “quasi-sacerdótica” ka sagradu ida, kultura ida ke di’ak duni atu ema barak bele kompreende – iha faze Luta ida ne’ebá – kona-ba tansá ativistas sira halo sakrifísius i, liu-liu kuadrus rezistênsia sira. Kultura ne’ebé predomina iha tempu ne’ebá, seidauk toman ho ema ne’ebé goats hakilar kontra tanba konsidera hanesan “revolusionárias’ liu.

Ohin, prinsípius hanesan ne’e,kampu ideolójiku konservadór mak defende fali i, sai revolusionáriu, la haré ona hanesan buat ne’ebé mai husi mundu/rai seluk.Iha ita nia luta, depoisde tinan 24 ho susar no térus, ho milagres no ema mate barak, iha funu ida ne’ebé forsas rua la hanesan, ita bele kompara ho istória iha Bíbilia ne’ebé David luta hasoru jigante Golias, ita konsege to’o duni iha loron 30 Agostu 1999, momentu ida ne’ebé okupasaun mós lakon totál; i la’ós tanba ho forsa iha baioneta tutun, maibé ho de’it pregu ida, atu ita nia povu votante bele ba hedi/tú nia votu hodi hakotu,dala ida de’it i para sempre, jugu/opresaun koloniál sekulár.ba ONU, hanesan mós momentu singulár ida iha nia istória. Komité Espesiál 24 ne’ebé lida ho prosesus deskolonizasaun, ho direitu inalienável ba independênsia povus kolonizadus sira nian, kleur tebes ona mak la hetan susesu boot ida hanesan ne’e. Experiênsia Sahara Osidentál no Frente Polisáriu (akrónimu husi Frente Popular de Liberación de Saguía el Hamra y Río de Oro), la hetan rezultadus tanba Governu Marrokus iha influênsia boot tebes ba Governu Madrid no iha mundu árabe, hodi nune’e kompromete direitus inalienáveis Povu Sarauí nian. Kazu referendu Timór-Leste nian, loos duni, sai hanesan marku importante ida iha istória deskolonizasaun, tanba maski envolve Estadu ida ho maioria musulmana, hetan vitória diplomátika ida ne’ebé importante tebes i la iha komparasaun, ba mós Portugál i ba ONU rasik.

Iha momentus ne’ebé nakonu ho emosoens, antesde 30 Agostu, ha’u fiar metin ona katak ita nia povu sei hakilar mós hanesan Prezidente Gana. Iha loron independênsia Gana, primeira kolónia Afrika nian ne’ebé hetan independênsia iha 6 Marsu 1957, Prezidente Kwame Nkruma, iha sidadauns Gana rihun-ba-rihun nia oin, nia haklaken aas tebes, ba Áfrika no ba mundu tomak, atu ema hotu bele rona: Ghana, ó nia paíz doben ida ne’e livre para sempre ona!

Nune’e, iha 30 Agostu 1999, ita mós hakilar: Timór, ó nia paíz doben ne’e livre para sempre ona ka ba tempu rohan laek!Rai livre, povu livre, loos duni; maibé liberdade ida ne’e signifika sá ida ba labarik, inan ho idozus sira? Iha relevânsia sá ida ba juventude ne’ebé hakarak harí nia moris, nia família, ho dignidade? I, iha kapítulu foun ida ne’e, ne’ebé nia letra hakerek ho rán, ho susar no térus, signifika sá ida ba ita nia realidade nasionál prosesu vida ida tomak, ne’ebé ita liuhusi kondisaun hanesan subjugadus ka oprimidus hodi ba sai independentes?

Reposta reál ba dezafius boot hirak ne’e mak hanesan klamar ba vitória ida ne’e, ne’ebé la iha nia presedente, ne’ebé ita nia povu ho aten-barani asegura ona ba ita, ho nia votu, iha tinan sanulu liubá.

loro-matan foun sa’e dadaun ona husi eskombrus ka ahu-kudesan paíz martirizadu ida ne’e

Iha inísiu revolusaun timór-nian, depoisde Revolução dos Cravos ka Revolusaun Ai-funan, iha 25 Abril 1974, iha Portugal i, durante tinan 24 laran luta hasoru okupasaun ilegál Indonézia nian, ita aprende linguajen no kultura ne’ebé importante tebes ba ita nia moris nu’udár povu no Nasaun. Ita aprende, moris no harí ho motes hanesan: ‘Mate ka Moris, Ukun Rasik Aan’, ‘Unidade no Luta’, ‘ Vitória hein deit Tempu” “Reziste katak Manán” no “Luta kontinua iha Frentes hotu-hotu”..Ita aprende, ho fó-an ba mate, signifikadu boot tebes Unidade Nasionál nian. Wainhira foin hahú defende “Unidade i Luta”, iha divizoens iha ita nia leet, ho konsekuênsias ne’ebé dezastrozas ka aat tebes, i nia sikatrizes ka fitar, toó ohin loron, sei afekta ita nia polítika tantu iha nível partidus, komu iha nível individuál no nasionál.Iha kuadru polítiku foin liu daudaun ne’e, ita aprende katak “ imperializmu hanesan tigre ida halo ho surat tahan” ka tigre falsu ida ne’ebé sura de’it ona nia oras. Buat hirak ne’e hotu sei reflete iha ita nia Inu Nasionál rasik: “Pátria, Pátria”; ita manán ona kolonializmu moribundu ka ne’ebé besik atu mate hodi haklalak, hatún imperializmu, atu ita bele iha rai ida ke livre, povu livre, hodi hakilar “lae, ba explorasaun”.
Ho votu iha 30 Agostu 1999 ne’ebé halo ita sai livre ba tempu rohan laek, mak ita nia povu sente katak, de-faktu no finalmente, ita livre duni ona. Livre husi violênsia TNI nian ho nia milísias sira; livre husi ‘mau-hús ho bi-hús’ sira, livre husi kalan la toba tanba ta’uk ema atu kaer ka halakon, livre husi tortura, husi krimes, husi inseguransa,husi hamlaha no bele sai lakon. Ita to’o iha faze ida ne’ebé últimu Governadór kolonial português, Alves Aldeia, iha Palásiu Governu, iha Dili, liutiha tinan haatnulu, sadik ita hodi dehan: Oras to’o atu arranka!Tanba 30 Agostu 1999, mak ita nia povu, finalmente bele haré loro-matan foun sa’e fali ona husi eskombrus ka ahu-kudesan paíz martirizadu ida ne’e.

Ita livre duni ona ka lae, husi insertezas vida tomak? – Ha’u hanoin lae. Atu ita bele mantein nível sertezas iha ita nia moris ne’e, ne’ebé di’ak liu nian, importante liuhotu mak ita tenke alerta nafatin, tenke hatene idaidak nia responsabilidades iha prosesu morozu ka kleur tebes nian ida ne’e atu harí ita nia Estadu-de-Direitu Demokrátiku. Atu jere ho responsabilidade ita nia Povu nia expetativas tomak, ne’e dezafiu ida ke boot liu dezafius hotu-hotu ba ita nia Nasaun nia líderes sira; se la kaer metin responsabilidade, ita nia Estadu mós bele monu, ita sei soe hela ita nia Nasaun martirizada ne’e. Maibé iha oras atu arrranka ne’e, iha rejime demokrátiku no soberanu, ita tenke buka halo buat hotu atu bele arranka hamutuk, tuir diresaun ida de’it ho velosidade ne’ebé hanesan; maski, karik ita lae konkorda malu iha buat hotu, pelu menus ita tenke konkorda katak ita bele diskorda malu ka liafuan la hanesan.

Mundu Foun ida

Iha 30 Agostu 1999, ita nia povu liberta nia-an husi estadu izolamentu ne’ebé Indonézia halo hodi mai hakuák mundu, ho perspetiva foun ida atu “sai”, atu “eziste” no atu “fiar” katak, afinál, ita hotu iha direitus hanesan, ne’ebé hanesan mós direitus hirak ne’ebé garante ba povu sira seluk. Nune’e, ita tama iha independênsia, ho sentidu kle’an liu kona-ba direitus umanus no respeitu ba direitus ema ida-ida nian. Maibé, durante luta ba libertasaun nasionál ita hatoman ita nia-an hodi denunsia lós de’it abuzus ba direitus umanus i la’ós atu harí no haburas direitus hirak ne’e ba sidadauns tomak – nasionais no estranjeirus – rezidentes iha paíz libertadu ida ne’e.
Haré ba mundu foun ida ne’e ho povu ne’ebé livre, independente i soberanu, mak ita nia povu foin hatene katak mundu ohin loron la hanesan ona uluk. Mundu foun ida, nakfilak-an ona, mundu ida ne’ebé kbiit polítiku hetan kuaze influensia tomak, tanba kultura demokrasia liberál. Karik kolonializmu besik atu mate duni ona ka ita tenke hatún imperializmu, ne’e la’ós ona kestaun boot ida ba ita nia povu nia hanoin.Buat ne’ebé ita nia povu hakarak mak páz, armonia, nutrisaun ho kualidade, edukasaun, estradas di’ak, bee mós, asesu ba saúde profisionál no ema hotu bele moris di’ak. Maibé, atu hetan buat hirak ne’e ita nia povu hatene katak ita presiza mós garantia husi parte seguransa no defeza nasaun ne’e nian.Iha âmbitu/kontextu rejionál, ita nia Estadu moris iha tempu ne’ebé demokrasia mós komesa moris no buras maka’as iha ita nia rejiaun. Ita nia demokrasia no demokrasia povu Indonézia nian moris kuaze hanesan depoisde hasoru hamutuk situasaun difísil tanba ditadura no injustisas. Ita nia prosesu libertasaun nasionál iha mós elementus ho simbolizmu ne’ebé aas no boot tebes iha istória umanidade nian, istória ida ne’ebé hametin amizade entre povus irmauns rua – Indonézia ho Timór-Leste, nu’udár fenómenu pós-kolonial ida ne’ebé singulár ka úniku tebes. Foin liu tiha funu tanba okupasaun no iha serimónia komemorasaun independênsia, de jure, iha 20 Maiu 2002, Prezidente Repúblika Indonézia, Megawati Sukarno Putri, fó onra ba ita, hodi marka nia prezensa. Hanesan jestu ida ke di’ak tebes husi ita nia Povu irmaun Repúblika Indonézia.

Jéneze ka prosesu evolusaun mundu ho ita nia independênsia

Depoisde inkursoens armadas tama liuhusi ita nia fronteira terrestre ka rai-maran, iha 7 Dezembru 1975, Indonézia invade Díli, ita nia kapitál, hodi okupa ita nia Paíz ho hanoin atu hela nafatin ona iha ne’e.Iha 25 Outubru 1983 ho nia operasaun militár hanaran ‘Operação Fúria Urgente’, iha tempu prezidênsia Ronald Reagan nian no lidera koligasaun Organizasaun Estadus Karibe Orientál (OECS), Estadus Unidus Amérika invade Granada. Maibé, fulan rua liutiha sira hakiduk fali; enkuantu-ke jenerais Indonézia nian sira halo fali planu atu hela nafatin iha Timór!

Invazaun Timor-Leste husi Indonézia akontese iha tempu ida ne’ebé mundu mós asiste namanas Estadus Unidus Amérika hakiduk husi Vietname. Iha mós tempu ne’ebé EUA hasoru hela eskândalu boot ida naran Watergate, Prezidente Nixon mak halo.Hasai tiha Nixon, vise-prezidente Gerard Ford ne’ebé troka nia, ho nia Sekretáriu Estadu ida ke konhesidu no iha kbiit boot tebes, Henry Kissinger, iha 5 Dezembru 1975, mai to’o Jakarta atu kovense Prezidente Suharto katak bele invade Timór hodi asegura katak sei la iha konsekuénsias diplomátikas nefastas ka ne’ebé aat liu.Sira hili hamutuk loron 7 Dezembru, loron ne’ebé Japaun ataka Pearl Harbour iha 1941, hodi nune’e jenerais Indonésia nian sira bele invade no konkista kapitál Nasaun Timór-Leste.

EUA komesa preokupa maka’as tanba efeitu dominó husi Lenine. Sira ta’uk invazaun komunizmu ne’ebé, hahú husi Indoxina, tuun mai dadaun ona iha Sudoeste Aziátiku, Pasífiku no bele bá to’o Nova Yorke. Vultu ka fantazma komunizmu ida ne’e, husi parte ida tanba kultura gerra fria (funu malirin?), halo be interese ba ita nia povu tau tiha ba kotuk iha palku polítika internasionál. Ita nia destinu sai difísil tebes tanba efeitu gerra fria iha Portugál, ne’ebé komunistas sira nia podér halo EUA sai ta’uk liután. Ta’uk tanba Portugal bele mós husik NATO no tama ba Paktu Varsóvia i bele influensia, to’o pontu ida, trajetu ka dalan polítika ema portugál sira nian. Governus provizórius troka tuituir malu, konstituisaun mós foun,eleisoens, asasinatus ka oho malu, golpes no repatriadus, buat hirak ne’e hotu okupa tomak palku polítiku portugál nian.Ita nia povu nia ambisoens la sai hanesan prioridades ba Portugál foun. Tanba abandona ka soe hela ita, mak mosu gerra sivíl, ne’ebé Timór-oan sira oho fali malu, ida ne’e foin akontese iha ita nia istória moderna; depoisde oho tiha jornalistas na’in lima ne’ebé mai husi Austrália atu mai haré no relata kona-ba situasaun iha Timór ba mundu tomak, iha 16 Outubru 1975, tuir mai Indonézia mós invade husi rai, lalehan no tasi hodi okupa territóriu, desde Oe-Kusi Ambenu to’o Jaku.

Enkuantu ita nia Rain, Indonézia okupa daudaun, halo ema rihun-ba-rihun fakar ran no mate iha funu ba libertasaun hamutuk ho sira ne’ebé luta kontra, mosu Gorbachev ho nia revolusaun soviétika. Impériu forte Bolchevista USSR, Lenine, Estaline no Trotsky, mate duni hanesan tigre surat-tahan. Revolusaun glasnost no perestroika Gorbachev nian, tekitekir, hakotu impériu Soviétiku. Funu foun entre etnias mosu iha Europa Orientál, balu to’o agora seidauk rezolve.

Rejista mudansa radikál ida iha xadrêz podér mundu tomak nian. Nasoens Unidas hetan fali sentidu no kbiit boot foun ida, liuhusi kultura rezolusaun konflitus via pasífika ka dalan dame.Kofi Annan, ne’ebé lidera prosesu reprezenta ONU iha Kamboja, simu kargu hanesan Sekretáriu Jerál Nasoens Unidas, depoisde Boutros-Boutros Ghali ema Ejiptu. Iha mundu anglo-saxóniku, podér konservadór metin liután, tanba Ronald Reagan husi Estadus Unidus no Margaret Thatcher husi Grã Bretanha mak defende metin.

Iha foho leten no ai-laran Timór-Leste nian bá, oho malu daudaun, gerra sivíl ida tan, golpe Skylight. Ne’e traisaun husi parte Indonézia,hodi nune’e ema barak tama prizaun, barak mak mate i funu entre maun-alin sira ne’ebé rejime Suharto maka halo kontinua nafatin; maibé sira mós la konsege manán funu hasoru Timór-oan sira. Tama ona iha tinan 1980 ba oin, luta libertasaun nasionál husik hela estratéjia zonas libertadas hodi pasa ba faze foun ida: faze gerrilha ida ne’ebé loloos nian, ho tátika mobilidade máxima. Ba primeira vez, Kay Rala Xanana Gusmão define katak ita nia funu, tuir ita nia realidade no konjuntura, tenke buka atu oinsá bele “moris hamutuk ho inimigu”.

Finalmente, depois de kombatentes rihun-ba-rihun mate, husi parte lideransa kuaze oitenta pur sentu lakon, no besik un-tersu populasaun lakon, ita nia luta komesa hetan dimensaun loloos nian hanesan funu gerrilha, iha luta ba libertasaun nasionál, hodi nune’e husik tiha estratéjia uluk nian kona-ba protesaun ba “zonas libertadas”.

Mundu foun kontinua evolui. Muru Berlin monu, Alemanha Orientál hamutuk fali ho Alemanha Osidentál.Ne’e fenómenu ida ke Aliadus II Gerra Mundiál halo tun-sa’e atu satan netik. Frakeza impériu Alemanha nian ho Fransa nia kbiit i beran ne’ebé sa’e tan, la relevante ona ba mundu foun.

Enkuantu ita nia povu luta ba libertasaun nasionál, iha foho leten bá no iha sidades prinsipais barak ne’ebé kaer podér internasionál, Komunidade Europeia hetan fórmula di’ak ida atu inventa Uniaun Europeia, ho Tratadu Maastricht, asina iha 7 Fevereiru 1992. Ironikamente,Timór halo parte mapa foun Europa nian ne’e, tanba hatama iha Konstituisaun Portugál nian, hanesan rai ida ke de jure pertense ba Portugál. Faktu ida ne’e kria uitoan problema ba Fransa, tanba enkuantu Portugál ho apoiantes Timór nian sira iha Europa Osidentál foun ida ne’e, hamutuk liután no rekonhese direitu ba autudeterminasaun Timór nian, Fransa buka kontrola Nova Kaledónia, nia kolónia ida iha Pasífiku Sul, ne’ebé movimentu indíjenu KANAKY luta maka’as ba independênsia no luta kontra exterminasaun étnika tanba halo sira mate-mohu to’o hela de’it 42.5 pur sentu.

Uniaun Europeia konsege hamout tiha rivalidade ka kompetisaun istórika entre Fransa ho Alemanha hodi kria ambiente polítiku foun ida ne’ebé iha influênsia boot ba polítika internasionál. Ba Timór, ho frente luta foun ida ne’ebé mosu iha Uniaun Europeia; hamosu ímpetu ka forsa ida iha dezenvolvimentu solidariedade iha Portugal, Espanha, Fransa, Olanda, Béljika no mós iha paízes Eskandinávia.

Iha ita nia paíz, Unidade Nasionál mós hetan enerjia ka kbiit foun;hatama ema hotu iha frente luta, la iha deskriminasaun ba sesé de’it, bele halibur fali jovens sira, halo sira sai ativu hodi bele simu responsabilidade atu lidera frente krusiál: mak juventude nasionál. Komandu Luta hamriik hanesan foku ka sentru koordenasaun lideransa, apartidária i suprapartidária, hodi bele viabiliza unidade ne’e. Nune’e, asoens jovens sira nian, tuir diretivas Komandu Luta ne’ebé sentralizadu i unidu, bele halo mundu fiar katak Timór-oan sira prontu ona atu hamoos no halakon jenerais rejime Suharto sira nia ain-fatin, hodi bá independênsia.

Timór Foun ida mosu mai, ho klamar metin ba Unidade Nasionál, ho espíritu katak ho uniaun mak ita hotu bele manán, katak se ita kontinua luta hasoru malu, tanba diferênsas ideolójikas, ita mak sei térus nafatin i inimigu sei halo festa ba sira nia vitória finál.

Realsa fali moto sekulár ida, ‘Fatuk no Rai, Be no Âhi’, epítome ka mensajen ida husi uluk kedas katak, maski ita kiik ita bele sai forte liután karik ita tau hamutuk ita nia kbiit no beran hanesan parte husi uniaun boot, ne’ebé ema sei la sobu no harahun; tanba hanesan fatuk ne’ebé toos maibé bele nakfilak-an husi rai,no ahi bele hamate ho bee ne’ebé moos no malirin,mak ita nia paíz sei sai husi destruisaun tanba nia unidu tebes duni.

Nune’e, ita bele alkansa ita nia liberdade ho independênsia hanesan produtu husi prosesu ida ne’ebé umanidade rasik atravesa.Durante tinan 24 halo Luta, ne’ebé maski ita nia paíz izoladu tebes i tenke hasoru inimigu ida ke iha forsa bélika ka militár boot tebes, maibé ita nia Povu la lakon nia aten-barani, ita mós asiste daudaun Europa Osidentál ida ne’ebé halo esforsu maka’as atu halakon nia pezadelus ka mehi aat i ida ne’e mós akontese ho Europa Orientál, husi parte seluk Estadus Unidus Amérika térus boot tanba efeitus husi nia ambisoens ejemónikas ka hakarak domina mundu, i Indonézia ho Soeharto no Filipinas ho Marcos térus aat liu tanba konsekuênsia husi sira nia ideoljias autoritárias. Ita Timór-oan tomak, konsege hamutuk fali, buat ida ke nunka akontese, hodi halo ita nia marxa naruk durante tinan 24 i mai to’o iha 30 Agostu 1999 ho de’it kartaun votu no pregu oan ida, atu tú-ku’ak retângulu ida ho logo CNRT nian i deside, dala ida de’it i para sempre, ita nia paíz nia destinu.

Impaktu sáida mak Orgnaizasoens Nasoens Unidas iha (ka sei iha) ba susesu governasaun Timór-nian? Akordu 5 Maiu 1999 prevê ona katak la haré ba rezultadu votu iha Konsulta Populár, ONU sei asume, interinamente, goveru iha territóriu, atu bele implementa povu nia hakarak ne’ebé expressa ona liuhhusi votu, iha kazu ida ne’e, independênsia.

Ita nia Povu simu ona termus akordu ne’e no mós misaun ONU naran UNTAET ne’ebé mai iha ne’e ho lideransa husi ita nia belun boot ne’ebé mate ona, Sérgio Vieira de Mello. Tinan rua halo tranzisaun, períodu ida ke bele dehan badak tebes, depois, prolonga tan prezensa ONU nian ba tinan tolu ho UNMISET, tinan ida tan ho balu ho UNOTIL i agora besik atu halo ona tinan rua ho balu ho UNMIT.

Prezensa Nasoens Unidas, desde inísiu, fó fatin importante tebes ba ita Timór-oan tomak, atu bele rekupera fali husi pezadelus durante tinan 24 halo funu ba libertasaun. Fó espasu no oportunidade balu mai ita atu bele diskute ita nia futuru, atu hamenus rivalidades katak sadik no kontra fali malu hodi organiza malu didi’ak; tempu ne’ebé osan-mean tebes atu ita bele aprende di’ak liu kona-ba kompleksidades governasaun Estadu ida ne’ebé soberanu i de-direitu demokrátiku.

Hakat ida ba ida i ho serenidade ka kalma hanesan uluk ita halo iha funu laran ne’ebé ita aprende halo kombate liu duni husi kombate, i durante era demokrasia no independênsia, ita aprende mós Governasaun liuhusi kaer rasik governu.

UNTAET kontrola buat hotu, hanesan ita hotu espera ona, tuir espíritu no letra rezolusaun ONU nian. Reprezentante Espesiál Sekretáriu Jerál ONU no Administradór Tranzitóriu, bazeia ba desizaun Konselhu Seguransa, administra territóriu ne’e tuir buat ne’ebé ONU hanoin katak di’ak liu.Harí Konnselhu Konsultivu ida kompostu husi ema mesak Timór-oan, tuir ekuasaun/kontajen podér haré tuir persentajen ne’ebé rejista ona iha Konsulta Populár. ONU halo ensaiu iha Timór liuhusi Governus Tranzisaun rua ho durasaun badak tebes, hanesan de’it atu ka asaun ida ne’ebé tenke halo tanba presaun polítika kona-ba “timorizasaun iha tranzisaun” ida ne’e, no mós estabelese Konselhu (lejislativu) Nasionál (CN). Ho baze iha rekomendasoens CN nian, ONU organiza eleisaun ba Asembleia Konstituinte ida atu bele hakerek Konstituisaun ida ne’ebé sei sai hanesan baze hodi harí Estadu-de Direitu Demokráiku ida, no mós, ho baze ne’ebé hanesan, pela primeira vez iha ita nia istória, povu mak hili rasik liuhusi sufrájiu universál ita nia Prezidente Repúblika.

Membrus Asembleia Konstituinte deside atu fila-an sai Deputadus iha Primeira Lejislatura hodi nune’e, bele forma Governu ida bazeia ba dispozisoens tranzitórias Konstituisaun nian ne’ebé sira rasik mak ho sira nia esperteza hatama. UNTAET tenke termina nia mandatu iha 20 Maiu 2002 maibé kria fali kedas UNMISET atu kontinua ho knaar ne’ebé UNTAET hahú halo ona, inklui kaer nafatin sektores defeza no seguransa to’o 20 Maiu 2004.

Komunidade internasionál atua liuhusi ONU no Uniaun Europeia. Ida-ida, paízes Eskandinávia, Irlanda, Japaun, Xina, Koreia Sul, Alemanha,Portugal, Brazíl, EUA no ASEAN mós fó sira nia apoiu, la’ós de’it liuhusi akordus multilaterias maibé iha nível bilaterál. Sistema ida ne’e mak sei kaer nafatin iha paíz hodi benefisia ita nia povu, la’ós de’it tanba lakohi husik ita izoladu maibé tanba importânsia polítika Podér no globalizasaun ekonómika mak halo be ita tenke kaer metin nafatin aliansas hirak ne’e no hametin konfiansa ba malu entre Estadus. Nune’e, relasoens polítikas no ekonómikas i relasoens jeo-estratéjikas iha kontextu defeza no seguransa, tantu ho Indonézia komu ho Austrália, no mós ho ASEAN tomak, importante tebes duni. Nune’e mós kona-ba relasoens ho CPLP i PALOPS, iha importânsia boot tebes i tenke haburas no defende nafatin maski todan.

Impaktu sáida mak arkitetura apoiu nasionál no internasionál iha ba formasaun sosiedade foun Timór-nian? Prioridade foun ba sosiedade Timór-nian tomak mak oinsá bele jere soberania no independênsia ho responsabilidade.Komplementa responsabilidade ida ne’e signifika instiga ka aselera prosesus dezenvolvimentu iha âmbitu kuadru konstitusionál no kaer metin ba prinsípius sakrosantus rua iha dezenvolvimentu nasionál maka: sustentabilidade no ekuidade.

Ein suma ka hanesan rezumu, katak ida ne’e maka kultura demokrasia liberál ida ne’ebé harí liuhusi kontratu sosiál ida entre sidadaun ho Estadu, artikula iha Konstituisaun, ne’ebé tenke interpreta tuir teoria no ezekuta iha prátika. Iha âmbitu governasaun no reál polítika, atu bele garante susesu ba prosesu edifikasuan ka konstrusaun Estadu independente i soberanu ho ekonomia ida ke saudável i kompetitiva, ita tenke hatene interpreta polítikas ne’ebé akomoda prioridades globais tuir globalizasaun ekonómika, i la presiza bazeia ba presupostus doutrinárius.

Einvezde ‘ luta kontinua iha frentes hotu-hotu’ hanesan uluk ita haklaken beibeik iha tempu luta ba libertasaun nasionál, ohin loron ita tama iha era ne’ebé ema luta ba podér polítiku atu bele ukun, halo leis, bele iha influênsia, bele deside kona-ba ita nia povu nia destinu, tuir dalan dezenvolvimentu no justisa sosiál. Ohin, la presiza ona aprende halo gerrilha maibé oinsá halo planu estratéjiku, oinsá bele halo leis, oinsá bele hetan osan liuhusi doadores, parseirus dezenvolvimentu, oinsá bele avalia susesus no frakasus governasaun no projetus dezenvolvimentu. I importante liuhotu, oinsá bele lidera paíz furak ida ne’e, ne’ebé kiik; haré ba nia luan ho populasaun hanesan Fiji, maibé ho tán enklave importante ida mak Oekusi, boot liu Singapura. Ita nia paíz realmente rai ida ne’ebé kompleksu tebes, iha aspetus hotu-hotu.

Ha’u sei lembra tempu ne’ebé halo debates naruk iha Parlamentu Nasionál durante oras no loron no rona liafuan foun hanesan: ‘pontu-de orden’, ‘defeza-da onra’, ‘deklarasaun-de votu’, liafuan hirak ne’e maka Distintus Deputadus sira hotu, ho sakrifísiu boot i ho todan, uza dala-barak, ba demokrasia nia di’ak. ‘Rejimentus’, ‘orgânikas’, ‘diploma lejislativu’, ‘lei’, ‘dekretu’, ‘diploma-du governu’, ‘diretiva’, ‘despaixu’ mós hanesan terminolojias foun, hanesan kilat atu halo funu foun ida.

Iha âmbitu finanseiru no fiskál, aprende mós matriz ba ‘planus i projetus’, ‘aprovizionamentu’, ‘lei tributária’, ‘impostus’, ‘reseitas’ i ‘despezas’, ‘makro’ i ‘mikro ekonomias’; no, ho Banku Mundiál, aprende ‘backlogs’ ka engarrafamentus, kompromisus no notas, fundo fidusiáriu ba Timór-Leste ka TFET no aprende tan lida ka servisu ho Ajênsia Dezenvolvimentu Internasionál ka Internasionál Development Agency (IDA) bainhira iha akordus ne’ebé tenke asina hamutuk ho Banku Mundiál.

Ba ita nia realidade, kultura foun só bele buras wainhira iha sentidu sidadania ne’ebé forte. Ita nia povu evolui ka dezenvolve sai Estadu liberál, iha prosesu ida ne’ebé sistema kapitalista seidauk estrutura didi’ak atu bele fó ba sidadaun ida-ida nia devér atu selu impostu no nune’e bele ekilibra entre direitus ho deveres, hodi ezije ba Governu atu halo boa governasaun, hatuur metin iha prinsípiu justisa sosiál. Ita nia povu presiza tan postus empregus ka loke tan servisu,presiza eskola tan i hetan formasaun téknika profisionál ne’ebé di’ak. Nesesáriu tebes artikula polítikas formasaun ho integrasaun sosiál no hametin polítika unidade nasionál. Só ho ida ne’e mak ita bele avansa ho Estadu-de Direitu Demokrátiku sein problemas boot ba estabilidade no seguransa nasionál.

Instrumentu boot liuhotu ne’ebé Governu iha mak povu nia vontade boot atu moris iha Páz, Armonia no Estabilidade laran. Vontade ida ne’e mak loke nia laran tomak atu bele koopera, kontribui no dezenvolve, vontade ida ne’e hori uluk kedas hametin ona durante tinan hirak ne’ebé ho susar no térus ita halo funu ba libertasaun. Governu tenke hasai lisaun kle’an husi luta ba libertasaun atu bele hametin prosesu polítiku ba governasaun demokrátika. Lisaun ne’ebé hasai husi lisoens tomak husi tempu gerrilha ne’ebé ita bele sintetiza ka habadak ho liafuan ida de’it: Onestidade ka laran moos.

Ho onestidade ne’ebé gerrilha hatudu ba povu mak bele garante susesu iha funu gerrilha. Líderes gerrilha sira la halo promessas irrealistas ba ita nia povu. Sira la promete katak paíz balu sei hatún aviaun, kilat no soldadus atu mai liberta ita. Sira hateten de’it katak ita sei kontinua reziste tanba só ho rezistênsia mak ita bele hetan vitória i ho mós opsaun seluk katak ita bele mate mohu hotu, ne’e mak ita labele haluha. Povu ezije ba ita nia gerrilheirus asuwa’in sira, katak karik tenke mate sira bele mate iha ai-laran, povu prontu atu mate iha ne’e, iha inimigu nia liman.Espíritu patriótiku ida ne’e maka uluk Monsenhór D. Martinho Lopes haklaken ho firmeza, katak: Karik ita hotu tenke mate, ita tenke mate hamriik! Hanesan mós buat ne’ebé Martin Luther King Jr.: hateten: Se mane ida la iha kauza ka buat importante ida atu bele fó nia vida, entaun nia vida ne’e mós sei la vale).

Ba buat sira ne’e hotu, ba inspirasaun umana no digna ne’e tomak maka umanidade prova ona nia karáter transkontinentál no transrasiál katak atravesa kontinentes ho rasas.Sosiedade foun Timór-nian sei sai sosiedade ida ne’ebé riku liután ho nia ekonomia, relijiaun, kultura i tradisaun. Tanba ne’e duni maka, ita nia paíz no ita nia povu sei sai parseirus importantes, hamriik hamutuk i hanesan, ho paízes e povus sira seluk.

Ita nia sidadauns hotu, namkari lemo mundu tomak sei sai hanesan ita nia embaixadores ba valores hirak ne’e tomak, hodi kontribui ba promosaun no respeitu entre povus,respeitu ba povu sira seluk nia relijiaun, respeitu ba diversidades kulturais no, ha’u fiar katak ita nia maun-alin sira naklekar iha mundu tomak sei sai mós hanesan ajentes Povu nian ba promosaun relasoens umanas hodi hametin valores universais.

Mai ita hahí no hasa’e ba leten aas liu, sakrifísius ne’ebé ita nia kombatentes tomak ba libertasaun nasionál halo, hori uluk kedas, liu-liu sira ne’ebé mate ona.
Ida ne’e maka dehan katak ita nia ain-fatin ne’ebé loloos nian, tanba ho ida ne’e mak bele marka iha istória: “ ha’u nia forma libertasaun”.

*Tradusaun husi Portugues ba Tetum husi Jose Estevao Soares no Exklusivo para Forum-Haksesuk